"Tarkuseallikas voolab läbi raamatute" - Kreeka vanasõna

Uudiskirjandus 2025.a. jaanuar:

kaanepilt

Mæhle, Lars

Saurusepere. [10], Jõulukink /

Vanaisa Troodon on saatnud Tomile eriti piraka ja salapärase jõulukingi, mis kujutab endast maailma suurimat üllatust! Mure on ainult selles, et pakk ja kuller, kes pidi selle kohale tooma, on kaotsi läinud! Kas Rasmus ja Tom leiavad kingituse ikka enne jõule üles? Ja kas vastab tõele, et rabametsa ümber luusib eriti kole kiskjasaurus?

kaanepilt

Baumann, Anne-Sophie

Inimkeha : klapiraamat /

Kuidas süda töötab? Miks me aevastame? Mis on inimkeha väikseim luu? Millest koosneb aju? Miks on oluline piisavalt magada? Miks peab vahel prille kandma? Sellest raamatust saab noor lugeja vastuse neile küsimustele ja peale selle palju põnevat teavet luude, südame, aju, kopsude, silmade, hammaste ja kõige muu kohta, mida peidab endas inimkeha. Raamatus on üle 60 liugklapi, et täpsemalt uurida, kuidas toimub liikumine, hingamine ja seedimine, vaadata seestpoolt nina, kõrvu ja silmi ning lahti voltida aju. Lisaks pakutakse asjalikke nõuandeid tervise hoidmiseks ja põnevaid fakte selle kohta, mis ühendab kõiki inimesi sünnist surmani.

kaanepilt

Scarry, Richard

Autod ja veokid ning muud liikuvad asjad /

Tere tulemast Richard Scarry Rutulinna! Sõida koos seapere ema, isa, Pauli ja Piiaga läbi linna randa! Teel saad näha palju huvitavat alates naljakast talust kuni tööhoos ehitusplatsini. Lisaks võid märgata palju vahvaid sõidukeid, näiteks kurkautot, pliiatsautot ja mida kõike veel! Ära unusta otsida igalt paarisleheküljelt sinna peidetud Kuldpõrnikat! „Autod ja veokid ning muud liikuvad asjad“ avaldati esmakordselt 1974. aastal. 50. aastapäeva väljaandega on kaasas seni ilmumata plakat ja see sisaldab joonistusi, mida pole varem avaldatud. Kohustuslik lugemisvara Richard Scarry fännile!

kaanepilt

Mettler, René

Loomad öös /

Päikeseloojangul ilmuvad nii metsas kui aasal oma peidukohtadest välja paljud loomad. Lillede vahel lendlevad ööliblikad, rohus sahistavad hiired, mägrad ja rebased. Kakud libisevad hääletult läbi pimeduse ning võserikus ragistavad metssead. Nad kõik on tulnud välja ühe eesmärgiga: leida endale midagi süüa.Kaunite illustratsioonidega raamatus saad heita pilgu loomade saladuslikku ööellu. Kohtad rohkem kui 40 looma nende looduslikus keskkonnas ja võid igaühe kohta ka lähemalt lugeda.

kaanepilt

Saar, Anti

Härra Haraldi unistuste aed /

Missugune on sinu unistuste suvevaheaeg? Aga unistuste sünnipäev? On sul ka unistuste hommikusöök, unistuste puhkusereis või unistuste linn? Ehk on sul isegi unistuste aed? Härra Haraldil on. Aga see pole mingi aed, mida Harald endale ihkaks. Ei, see on aed, milles härra Harald kasvatab oma unistusi.

kaanepilt

Rooseboom, Sanne

Lahenduste ministeerium ja pilgeni täis maja /

Lahenduste ministeerium võtab ette uue juhtumi! Ürgne kivistis, sametkaantega märkmik, vanaaegne sall… Niina ja Alfa leiavad koolist igasuguseid kummalisi asju. Selgub, et need on pärit metsamajast, mis on maast laeni kraami täis, nii et ukski enam ei avane. Majas üles kasvanud õpetaja Iisak on sellest meeleheitel. Niina, Alfa, Ruuben ja kaks nutikat vanaprouat Vis ja Tirza de Vries ei kõhkle hetkekski: see on nende ministeeriumi probleem, mis tuleb lahendada! Linnavalitsuse käsul tuleb maja võimalikult kiiresti tühjaks teha. Lapsed otsustavad õpetajat aidata. Prügi hulgas on ka vana leiutaja, Iisaku isa aarded – kuskil on märkmed tema suurepärase leiutise kohta ja need tuleb kiiresti üles leida. Kahjuks teavad seda ka hõbemehed ning ka nemad tahavad neid märkmeid. Ning loomulikult ka ministeeriumit maa pealt pühkida… Sanne Rooseboomi raamatu keskmes on nagu ikka tänapäevaelu olulised probleemid. Keskkond, roheline eluviis, tarbimisühiskond ja taaskasutus – need on teemad, millest lugeja peaks mõtlema nii lugu lugedes kui ka pärast seda. Seekordses osas tärkab ka armastus. Kuid läbivaks jooneks nagu eelmisteski „Lahenduste ministeeriumi” raamatutes on üldhoiak: kus häda näed laita, seal tule ja aita.

kaanepilt

Urbala, Ester

Koolipõlgurid /

Kujuta ette, et homme ei pea sa enam kooli minema ja võid teha, mida tahad. Koolimineku asemel sõidad koos klassikaaslastega peaaegu asustamata saarele. Terveks talveks. Ilma täiskasvanuteta. Oleks see natuke liiga metsiku unistuse täitumine? Koolipõlgurite moodne eksperiment võtab kiiresti tuurid keset metsikut loodust üles. Mängu tulevad nii matuseauto, aare merepõhjas, saarele eksinud pingviin kui ka linnast põgenenud direktor.

kaanepilt

Viik, Mari

Pähkel ja pesulõks : meisterdamise raamat /

Suurepärane meisterdamise raamat mängulusti ja tegutsemisrõõmu hindavale huvilisele. Väikesele meisterdajale avaneb samm sammult lihtsate ning nutikate asjade maailm. See, mis fotodelt ja illustratsioonidelt vastu vaatab, on ühest küljest kodune, teisalt salapärane ja kaasahaarav. Kas tõesti saab nii igapäevastest asjadest valmistada midagi nii vahvat? Täpsete tööjuhendite abil valmivad käru, lapsevanker, saan, hiir, kohvikann, lennuk, soome kelk ja vormel, materjaliks pesulõksud ja pähklid, jäätisepulgad ja puujupid. Peale tööjuhendite on raamatus koomiksilikud pildiribad, kus isetehtud tegelased ellu ärkavad ja seiklevad. Autorite Mari ja Urmas Viigi looming on paljudele tuttav. Mari Viik on käsitööõpetaja, kelle toredad ideed ja lihtsad meisterdamisnipid on ERRi saadete kaudu jõudnud paljude lasteni. Urmas Viik on graafik ja illustraator, kelle vaimukat käekirja ja äratuntavat stiili teavad lugejad juba mitmest raamatust.

kaanepilt

Kivisilla, Veronika

Prügikasti pühapäev /

Veronika Kivisilla “Prügikasti pühapäev” raamat on ettelugemiseks neile, kes veel ise lugeda ei oska. Aga mitte ainult. See tore looke ei küsi lugeja ega ettelugeja vanusest. Siinsed teemad on ajatud ja ajakohased: üks nädalakene veidi üksildase prügikasti elust, koduümbruse korrashoid ja pargi puhtus, püüd teha oma tööd võimalikult hästi, inimeste õnnelikud mälestused ja tuleviku-unistused. Ja armastus, mis päästab maailma sama palju kui puhtus. See on väike lastejutt sündis autoril Helsingis Keskuspuistos prügikast-peategelase kõrval pingil istudes. Helgetes toonides lustlikud pildid on joonistanud Eike Ülesoo.

kaanepilt

Bond, Michael

Paddington tuleb appi /

Karupoeg Paddington on alati valmis appi tulema. Nii isand Curryle köögilaua saagimisel kui restoranis üllatusomletil süüdatud tule kustutamisel – iga kord, kui ta appi tuleb, lähevad asjad hoopis keerulisemaks, ent alati lõpevad kõik äpardused õnnelikult. Raamatus „Paddington tuleb appi“ on oma uue puusepatööriistade komplektiga, oma erksa kujutlusvõimega ja killukese marmelaadiga Paddington suuteline iga tavalise päeva eriliseks muutma! „Paddington tuleb appi” on kolmas osa karupoeg Paddingtoni raamatute sarjast. Paddington on oma piiritu heatahtlikkusega ning lõbusate äpardustega võlunud juba mitme põlvkonna raamatusõpru.

kaanepilt

Ruder, Kristina

Bosse ja Reks. Lumetutsakad /

“Bosse ja Reksi” sari jätkub vahvate seiklustega. „Bosse ja Reks. Lumetutsakad“ on Kristina Ruderi lasteraamatute sarja viies jutt. See on lisalugu lugejate soovil. Mõnus huumor, mitmetähenduslikud sõnad ja meeleolukad talveilma pildid panevad lugeja kaasa elama ja mõnusalt naeratama. Sarjas on ilmunud varasemalt neli raamatut: “Urrnurradi”, “Kadunud aare”, “Armastuse lõhn” ja “Koorene tarkus”. Kui sul sõbraks Bosse, Reks, ei igav olla saa. Sa ole valmis seiklusteks, saad naerda, lustida.

kaanepilt

Gutman, Colas

Kirbu-Krants ja Puru-Guru /

Kilu-Kiisu ei talu enam prügikastielu ja Kirbu-Krantsi rumalus teda kahjuks välja ei aita. Õnneks satub nende teele Puru-Guru. Lõpuks ometi leiavad nad elu mõtte ja päris oma perekonna. Õnneks? Ei tea midagi. Guru ei ole sugugi nii kena ja lahke, nagu arvata võiks… Kirbu-Krants on kõige särasilmsem suure südamega eluheidik, keda te kunagi kohanud olete!

kaanepilt

Pilkey, Dav

Kapten Aluspüks ja kurja Kiusu-Krõhva koletu raev : viies kangelasromaan : täiesti värviline /

George ja Harold on alati varmad kujutlusvõimet kasutama ja see ajab nende klassijuhataja preili Ribble’i täiesti hulluks! Aga seekord ei piirdu poisid mingi totaka vembuga – nad loovad tõelise KOLETISE! Koletisliku krunnikuhila ja kahe raevutseva roboti abiga on Kiusu-Krõhva saamas maailmavalitsejaks ning teda saab takistada ainult Vuplivõitleja! Kui Dav Pilkey oli laps, diagnoositi tal aktiivsus- ja tähelepanuhäire, düsleksia ja käitumisraskused. Ta tekitas tundides nii palju segadust, et tema õpetajad saatsid ta iga päev klassist välja koridori istuma. Õnneks meeldis Davile väga joonistada ja lugusid välja mõelda. Ta tegeles koridoris olles oma koomiksiraamatute loomisega. Teises klassis tegi Dav Pilkey koomiksiraamatu Kapten Aluspüksi nimelisest superkangelasest. Ta õpetaja rebis selle tükkideks ja ütles talle, et ta ei saa jääda elu lõpuni totakaid koomikseid joonistama. Õnneks ei olnud Dav kuigi hea kuulaja.

kaanepilt

Minu armsad metsloomad : üle 60 loomafoto /

Kas sa tead, millised loomad elavad metsas? Põnevast fotoraamatust leiad üle 60 metsaelaniku. Uuri järele, kes ronib puudel, kes tuhnib maad või kes lendab öösel pimedas. Väiksele loomasõbrale pakub raamat palju rõõmu ja äratundmist.

kaanepilt

Priilinn, Ketlin

Possul on paha tuju /

„POSSUL ON PAHA TUJU” JUTUSTAB SELLEST, KUIDAS ÜHEL PÄEVAL LÄHEB POSSUL HOMMIKUST PEALE KÕIK PAHASTI. TAL POLE ÜLDSE TAHTMIST LASTEAEDA MINNA. RIIDED EI LÄHE HÄSTI SELGA. KA LASTEAIAS TULEB ÄPARDUSI ETTE. ÕNNEKS SELGUB PEAGI, ET KA PAHA PÄEV VÕIB HÄSTI LÕPPEDA. Possu aitab lugemise selgeks saada! „Õpin lugema” sarja raamatud on lihtsad ja trükitähtedega, nende abil on väikesel lugejal hea harjutada. Lood on südamlikud ja pakuvad lasteaialapsele võimalust samastumiseks. Autor Ketlin Priilinn on kahe lapse ema, kes on kirjutanud palju raamatuid erinevas vanuses lugejatele. Samas sarjas on juba ilmunud ka „Possu sünnipäev”.

kaanepilt

Sarenbrant, Sofie

Lapsehoidja /

Kui kriminaalinspektor Emma Sköld haiglas meelemärkusele tuleb, ei ole tal juhtunust aimugi. Ta ei mäleta muud kui seda, et jättis neljanädalase tütre oma elukaaslase Kristofferi hoolde ja sõitis talli. Emma saab teada, et temaga juhtus ratsasõidul õnnetus ja ta on viis kuud koomas lamanud. Arstid ei saa anda lubadust, et ta kunagi taas jalule tõuseb. Emma haiglasoleku ajal on Kristofferi endine tüdruksõber võtnud uue ema rolli ega taha sellest mingil juhul loobuda. Ta asub haiglasse tööle, et hoida Emmal silma peal. Seni, kuni Emmat raviti intensiivravi osakonnas, oli turvalisus range, aga kui ta viiakse 73. osakonda üle, võib igaüks tema juurde pääseda. Emma tunneb, et miski on valesti. Ta püüab õnnetusepäeva palavikuliselt meenutada. Ta jõuab järjest kindlamale veendumusele, et temaga juhtunu on kuritegu. Ta palub kolleeg Nylletit, et too aitaks tõele jälile jõuda. Miks peaks keegi soovima talle halba? Ja kes on see võõras naine, keda ta pidevalt unes näeb? Sofie Sarenbrant on Rootsi armastatumaid ja edukamaid autoreid. Tema raamatuid on tõlgitud 15 keelde ja müüdud üle 5 miljoni eksemplari. Ta pälvis Rootsi aasta krimikirjaniku auhinna nii 2019. kui ka 2020. aastal. „Lapsehoidja“ on tema uus ja hingematvalt põnev kriminaalromaan. See on kriminaalinspektor Emma Sköldi sarja neljas eraldiseisev osa.

kaanepilt

Connelly, Michael

Öine vahetus /

„Öine vahetus“ on Michael Connelly pinget pakkuva krimisarja esimene osa, mis tutvustab noort innukat Los Angelese naisuurijat Renée Ballardit. Kolleegide seas hinnatud uurija Ballard kaotab oma positsiooni, kui ta esitab leitnant Olivase vastu seksuaalse ahistamise kaebuse, mille tagajärjel määratakse naine jaoskonnas põlatud öise vahetuse uurija kohale. Seal alustab ta paljude juhtumite uurimist, kuid ei lõpeta ühtegi, sest peab need igal hommikul üle andma päevase vahetuse uurijatele. Ühel ööl satub Ballard aga kahe juhtumi otsa, mida ta tahab tingimata ise uurida: parklasse on maha jäetud jõhkralt läbipekstud prostituudi laip ja ööklubi tulistamises sureb nooruke ettekandja. Allumata korraldustele ja eirates oma paarilise käsku, töötab naine mõlema juhtumiga ka päevasel ajal. Need viivad teda lähemale tema enda deemonitele ja põhjustele, miks ta ei loobu oma tööst hoolimata takistustest, mida politseijaoskond tema teele paiskab. „Kõige silmapaistvam tänapäeva Ameerika krimikirjanik.“ – Mirror „Selle žanri meister.” – Stephen King

kaanepilt

Sullivan, Tim

Patsient /

Bristoli politseiuurija Cross on kohmakas suhtleja, põikpäine ja juhuti tahtmatult jäme. Aga tema raudne loogika ja visa järjekindlus tähendavad, et Crossi kuritegude lahendamise protsent on riigi politseijõudude kõrgeim. Olles ise diagnoositud autist, mõistab Cross paremini inimesi, kes päriselt ühiskonna normidele ei vasta – neid, kelle häält ei taheta kuulda. Nüüd otsib Cross tõde hiljuti surnud noore naise kohta. Naisel on pikk uimastisõltuvuse ajalugu, nii et politsei kuulutab surma pikemalt mõtlemata enesetapuks või üledoosiks. Tema ema on aga veendunud, et asi pole sugugi nii, sest tütar oli juba aastaid kaine ega mõelnud sugugi enesetapule. Ning siis leiabki Cross kahtlase detaili, mis muudab tema jaoks asja, ja ülemuste vastuseisust hoolimata avab juhtumi uuesti. Ning päevavalgele hakkab tulema hulgaliselt nii oodatut kui ka ootamatut. Tim Sullivani „Uurija Crossi“ sarjast on varem ilmunud krimiromaan „Rattur”.

kaanepilt

Horst, Jørn Lier

Armid /

Alexander Blix on löödud mees. Pärast seda, kui ta mõisteti süüdi tütre tapjale kättemaksmise eest, kannab ta karistust ühes Norra kõige turvatumas vanglas. Müüride vahel kasutavad teised kinnipeetavad ära iga võimalust endist politseiuurijat alandada ja proovile panna. Nii mõnigi olukord võtab vägivaldse pöörde. Väljaspool vanglamüüre ajavad Blixi endised kolleegid kardetud mõrvari jälgi. Walter Kroos on Saksamaal vanglast põgenenud ja kavatseb kuuldavasti üle riigipiiride põhja poole suunduda. Ainus seos, mis tal Norraga paistab olevat, on üks Blixi kaaskinnipeetav. Nüüd tahab politsei, et Blix neid vanglast seestpoolt aitaks. Ajakirjanik Emma Ramm on üks vähestest inimestest, kes Blixil vanglas külas käib. Temast saab Blixi liitlane, kes aitab tal luua seoseid mineviku ja oleviku vahel ning on vahendajaks vangla- ja väljaspoolse elu vahel. Jäljed viivad Osenisse, Oslost 150 kilomeetri kaugusel asuvasse väikelinna, kus nii mõnigi elanik kannab endaga tumedaid saladusi ja sügavaid arme. „Armid” on Jørn Lier Horsti (snd 1970) ja Thomas Engeri (snd 1973) auhinnatud krimisarja neljas raamat. Eesti keeles on ilmunud ka sarja eelmised osad „Nullpunkt”, „Suitsukate” ja „Kreenis”.

kaanepilt

Perrin, Valérie

Kolm /

1986. Adrien, Étienne ja Nina on kümneaastased. Nad tutvuvad koolis, saavad ruttu lahutamatuteks sõpradeks ning tõotavad üksteisele, et jäävad kokku isegi siis, kui kunagi tulevikus kodusest väikelinnast Pariisi elama kolivad. 2017. Järvepõhjast leitakse auto, milles on paarkümmend aastat tagasi kaheksateistaastaselt kadunud tüdruku surnukeha. Juhtumit asub kajastama ajakirjanik Virginie, paljastades sammhaaval seosed sünge leiu ja kunagi ebaharilikult lähedase, kuid nüüdseks suhted katkestanud kolmiku vahel. „Kolm“ on ühelt poolt kujunemisromaan, teisalt aga ootamatute pööretega põnevuslugu inimsuhetest, saatuslikest valikutest ja paljastustest, mis ulatuvad läbi kolme aastakümne. Valérie Perrin on üks viimaste aastate enim müüdud ja tõlgitud prantsuse kirjanikke, kellelt on eesti keeles ilmunud romaanid „Lilledele värsket vett“ (2022) ja „Pühapäeva rüppe unustatud“ (2023).

kaanepilt

Ragnar Jónasson

Valge surm /

„Valge surm“ on esimene osa sarjast, mille peategelaseks on nooruke kriminoloogiat õppinud uurija Helgi, kes võtab teatepulga üle pensionile minema sunnitud Hulda Hermannsdottirilt. 1983 Islandi põhjaosas asuvast endisest sanatooriumist, kus nüüdseks asub haigla, leitakse mõrvatuna vana põetaja Yrsa. Surmajuhtumit saadetakse uurima Hulda Hermannsdóttir ja ta ülemus Sverrir. Nad leiavad eest viis kahtlusalust: peaarsti, kaks nooremõde, noore tohtri ja majahoidja. Veidi vähem kui nädal pärast mõrva leitakse surnult ka pealtnäha rõdult alla kukkunud peaarst. Sverrir jõuab järeldusele, et tegu on enesetapuga, ja eeldab, et mees oli ühtlasi mõrva toimepanija. Juhtum lõpetatakse. 2012 Peaaegu kolmkümmend aastat hiljem otsustab Ühendkuningriigis kriminoloogiat õppinud noor politseinik Helgi Reykdal kolida tagasi Islandile, kus talle pakutakse tööd Reykjaviki politseijaoskonnas – sedasama ametikohta, kust Hulda Hermannsdóttir pensionile valmistub minema. Noormees kogub ühtlasi kuldajastu krimiromaane ja kirjutab teadustööd 1983. aastal Islandi põhjaosas aset leidnud mõrvast. Sügavamale minevikku sukeldudes ja samal ajal uuel töökohal alustades otsustab ta kohtuda esialgsete kahtlusalustega. Kuid aastatetagust saladust lahendada püüdvat uurijat ootavad igal sammul vaikimine ja kahtlustused.

kaanepilt

Horst, Jørn Lier

Kuiv maa : kriminaalromaan : [politseiinspektor William Wistingu põnevik] /

Saladused võivad peituda kõikjal. Norrasse on saabunud kõigi aegade kõige kuivem suvi ning jubedad üllatused paljastuvad ka Farrise järves. Karm talv on tammiväravaid oluliselt kahjustanud ja enne suve lastakse nende remondiks vesi järvest välja. Tugevas suvekuumuses langeb järelejäänud vee tase kiiresti ja idülliline järv muutub viljatuks tühermaaks. Pensionär Evert Harting uurib metallidetektoriga kuivanud järvepõhja ja avastab neli aastat tagasi Rootsis kämpingust jäljetult kadunud tüdruku asjad. Samal ajal kutsutakse järve teisele kaldale välja politseiinspektor William Wisting, sest on leitud surnukeha – see kuulub kaheksa aastat kadunud olnud noormehele, kelle käsi on mootorratta lenkstangi külge kinnitatud. Wisting tegeleb mõlema juhtumiga ja päevavalgele hakkab tulema üha uusi saladusi. Politseiinspektor William Wistingu põnevikud kuuluvad Norra kõigi aegade populaarsemate krimisarjade hulka ja neid on nüüdseks trükitud üle 2,5 miljoni eksemplari. Lisaks on raamatusari ilmunud enam kui 30 keeles ning selle põhjal on tehtud ka teleseriaal.

kaanepilt

Ehin, Kristiina

Südametammide taga : romaan /

Kuidas armastada teineteist koos kõigi vooruste ja puudustega? See autobiograafiline tragikomöödia on naise elu lõpututest rollidest ja sellest, kui lihtne tundub olla mees.

kaanepilt

Vetohhin, Juri

Kalduvus põgeneda : Juri Vetohhini hulljulge põgenemine Nõukogude Liidust /

Leningradist pärit arvutiinsener Juri Vetohhin otsustas pärast töö- ja eraelu ummikusse jooksmist ning KGB huviorbiiti sattumist Nõukogude Liidust põgeneda. Ujudes. Pagemiseks sai ta märkimisväärset innustust George Orwelli maailmakuulsast teosest „1984“. See autobiograafiline mälestusteraamat jutustabki ilmekalt tema hulljulgest teekonnast. Vetohhini põgenemistee algas 1963. aastal kahe ebaõnnestunud katsega ujuda üle Musta mere Türki. Pääsemise asemel sattus ta vanglasse ja tähtajata sundravile nõndanimetatud eripsühhiaatriahaiglasse. Tema isiklikku toimikusse märgiti „kalduvus põgeneda“. Kohe, kui tal oli läinud korda oma piinajad lõpuks ära petta ja vabaneda, jätkas ta enda plaani täideviimist. 1979. aastal kolmas katse õnnestuski. Ta hüppas Filipiinide lähistel reisilaevalt haidest kubisevasse merre ja jõudis pärast 20tunnist ujumist vabasse maailma. Juri Vetohhini lugu annab tunnistust vastupidavusest, julgusest ja vankumatust vaimust. „Kalduvus põgeneda“ on haaravalt kirjutatud mälestused elust, mille on kujundanud trots ja järeleandmatu vabadusiha.

kaanepilt

Eva Björg Ægisdóttir

Sa ei näe mind /

„Keelatud Islandi“ sarja kaasahaarav eellugu, mille tegevus toimub paaril õhtul 2017. aasta talvel, veidi enne seda, kui Akranesi politseijaoskonnaga liitub uurija Elma. Rikas ja võimas Snæbergi klann on kogunenud perekonna kokkutulekule futuristlikku hotelli kauge Snæfellsnesi poolsaare tumedate laavavoogude vahel. Lugu jutustatakse mitmest vaatenurgast. Edukas sisekujundaja Petra Snæberg muretseb ürituse laabumise pärast, proovile pannakse tema teismelise tütre Lea usaldus sotsiaalmeedia vastu. Alkoholist loobunud puusepp Tryggvit talub perekond ainult seetõttu, et ta on Petra tädi kallim. Alandlik hotellitöötaja Irma on elevil kohtumisest selle rikka ja kuulsa perega ja võimalusest neid lähedalt jälgida. Kui ilm halveneb, mured süvenevad ja alkoholi voolab ojadena, kaob üks külalistest ja selgub, et pimeduses varitseb keegi. Kuid kas tõeline oht on hoopis seespool – perekonnas endas? Eva Björg Ægisdóttir suurendab meisterlikult pinget, viies meid jäisesse isoleeritud keskkonda, kus miski pole nii, nagu paistab, ja kedagi ei saa usaldada, kui Snæbergi perekonna tumedad ja valusad minevikusaladused paljastuvad ning ilmneb šokeeriv tõde. ***** „Pole ohtlikumat ja reetlikumat maastikku kui inimmõistus … Sügavalt tume põnevik, mida tuleks lugeda valgustatud toas.“ A. J. Finn „Kaasakiskuv, köitev, meelelahutuslik ja täis intriige.“ Liz Nugent „Pingeline ja pöörane põnevik, mida on tõsiselt raske käest panna.“ Catherine Ryan Howard

kaanepilt

Macomber, Debbie

Suurim kingitus /

Andes abielule teise võimaluse… Molly Larabee lahkus oma abikaasa Jordani juurest pärast seda, kui tragöödia hävitas tema usu nende abielusse. Ta alustas uut elu välisabi vabatahtlikuna. Aga nüüd, neli aastat hiljem, on tema turvalisus ohus – ja Jordan tuleb teda päästma. Molly avastab, et tema tunded mehe vastu ei ole kunagi kustunud, ja nad jagavad üht kireööd, mis lõpeb rasedusega… Molly tahab oma abikaasat tagasi. Aga Jordan, naise lahkumisest endiselt haavatud, soovib lahutust. Kas beebi suudab nad uuesti kokku viia?

kaanepilt

Westö, Kjell

Videvik 41 : romaan sõjaajast /

Romaanis „Videvik 41” jätkab Kjell Westö Soome ajaloo käsitlemist läbi inimsaatuste. Teose tegevustik hõlmab ajavahemikku Talvesõjast Jätkusõjani, näidates tollast elu kahe peategelase kaudu. Üks neist on ajakirjanik ja rindereporter Henry Gunnars ja teine tuntud näitleja Molly Timm. Westöle iseloomulikult võib üheks tegelaseks pidada Helsingit ja sealset elu sõja ajal. Romaan algab Talvesõja viimastel kuudel, 1940. aasta jaanuaris ja kujutab armusuhet segasel rahuajal ja edasi kuni järgmise sõja puhkemiseni juunis 1941. Autor jälgib Henryt ja tema armastatut, näitlejanna Mollyt, kes pärast lahusolekut, kui naine Rootsis ringreisil käis ja mees rindereportaaže kirjutas, kohtuvad taas oma kodulinnas Helsingis. „Videvik 41” on armastuse, sõja ja loovisikute romaan, milles pinged nende omavahelistes suhetes segunevad ühiskondlike pingetega. Kjell Westö on silmapaistev soomerootsi ajakirjanik, luuletaja ja prosaist, keda tuntakse enim tema Helsingi-teemaliste eepiliste romaanide järgi. 2006. aastal tunnustati teda Finlandia ja 2014. aastal Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinnaga. Tema teoseid on tõlgitud rohkem kui 20 keelde. Värvika tegelaskonna ja rohke dialoogiga raamatute põhjal loodu on jõudnud ka teatrilavale ja kinolinale. „Põhjamaade romaani” sarjas on ilmunud tema „Kus kõndisime kunagi” (2011), „Terendus 38” (2014) ja „Väävelkollane taevas” (2018).

kaanepilt

Künnapas, Heli

Sündinud kirjanik /

Kirjanikud kirjutavad raamatuid. Muusikud kirjutavad uusi laule. Mis saab aga siis, kui ühes loomemajas saavad kokku populaarseid romantilisi romaane kirjutav Laura ja menukaid armastuslaule loov Clayd, ent kumbki ei suuda teha seda, mida nad peaksid, ehk luua uut teost? Kuhu liiguvad asjad siis, kui kahe loomingulise inimese inspiratsiooni leidmise viisid teineteist segavad ja takistavad? Heli Künnapas on rohkem kui 30 teose autor. Sarja “Mõni õhtu romantikat” raamatut on eraldiseisvalt loetavad.

kaanepilt

Macomber, Debbie

Abielu kokkuleppel /

Niipalju kui Nash Davenport teadis, ei pakkunud abielu rahusadamat tormi eest, vaid oligi torm. Ta oli lahutatud lahutusadvokaat, kes ei uskunud, et ükski abielupaar võiks elada, nagu tõotatud – kuni surm neid lahutas. Savannah Charles uskus aga abieluväärtustesse. Ta oli pulmakorraldaja, kes tabas end jaatavalt vastamas, kui Nash tema kätt palus. Kuigi see oli ainult äriettepanek…

kaanepilt

Mo, Johanna

Murdlaine /

Uurija Hanna Duncker on väikese tütre ema ja naudib vanemapuhkust. Ootamatult palutakse tal aga tööle naasta, sest rannast leitakse mehe surnukeha. Selgub, et tegemist on mõrvaga, mis puudutab sügavalt kõiki Kalmari politsei töötajaid. Samal ajal on kurjategija, kes on mitu korda Hannat eluohtlikult rünnanud, ikka veel vabaduses. Kas Hanna saab lõpuks oma armastatud Isaki ja tütrega muretult koos olla? Johanna Mo on pärit Kalmarist ja veetis lapsepõlves palju aega oma vanavanemate talus Ölandil. Praegu elab ta perega Stockholmis. Politseiuurija Hanna Dunckeri lugudega tegi ta rahvusvahelise läbimurde. Sarja on tõlgitud juba paarikümnesse keelde ja ainuüksi Rootsis on seda müüdud üle 430 000 eksemplari. «Murdlaine» on detektiivisarja «Kuriteod Ölandil» viies ja viimane osa.

kaanepilt

Michaels, Fern

Peidetud /

Saage tuttavaks venna ja õega, kes veetakse sünge minevikuga antiikeseme tõttu otse reetmisega seotud mõistatuse südamesse; nad jooksevad võidu ajaga, et aidata üksikema ja takistada halastamatut paari, kes on otsustanud kontrolli perekonna pärandi üle enda kätte haarata… Esmapilgul ei oskaks keegi arvatagi, et Luna ja Cullen Bodman on õde ja vend. Cullen on tõhus ja tõsine, Luna on vaba hing. Kui nad kahekesi mööblirestaureerimise töökoja ja kohviku püsti panevad – ja veel uues avatavas kunstikeskuses –, ei ole kummalgi aimugi, et peagi kaitsevad neid ohtliku reetmise eest vaid nende endi ainulaadsed anded. Kui Luna Culleni ostetud mööblitüki juures midagi kummalist tajub, leiavad nad end üheskoos lahendamas mõistatust, millel on kaugeleulatuvad tagajärjed – teadmata, et on inimesi, kes ei heitu millegi ees, soovides saada kätte midagi, mida peavad endale kuuluvaks. Tulgu, mis tuleb, Luna ja Cullen teavad, et saavad teineteisele loota – ja seekord võib koostööst sõltuda nende elu…

kaanepilt

Graham, Heather

Surm iga ukse taga /

ŠOTI LOSSI VARJUDES VARITSEB MIDAGI TAPVAT IGAS NURGAS… Kui FBI eriagent Luke Kendrick avastab jahmatavad tõendid kümnete ohvrite kohta Londoni kuriteopaigal, tunneb ta selles ära kurikuulsa H. H. Holmesi Seltsi visiitkaardi. Selts sai nime 19. sajandi koletise järgi, keda on peetud Ameerika esimeseks sarimõrvariks, ja kujutab endast tapjate keerukat võrgustikku, kes püüavad Holmesi mälestuseks toime panna kohutavaid mõrvu. Ja nüüd on nad seotud Šoti lossiga, mis on kujunenud öömajaks, kuhu külalised registreerivad end sisse, kuid ei registreeri kunagi välja. Turisti teeseldes võikasse Graystoneʼi lossi rutanud Luke ja eriagent Carly MacDonald on kohe saabudes silmitsi lossisügavustesse peidetud ohtudega. Külalised kaovad järjest ja mõrvarid varjavad end. Luke ja Carly saavad selles olukorras ainult teineteisele loota – ja nad peavad kiirustama, et mao pea maha raiuda enne, kui verejäljed minevikust kulmineeruvad väga tõeliseks ja surmavaks olevikusündmuseks.

kaanepilt

La Rosa, Erin

Tagasitee : romaan /

TAGASI KERITUD ELU… Sam Leto lahkus peaaegu kümme aastat tagasi oma väikesest kodulinnast Georgias Tybee saarel, et täita oma unistus saada piloodiks. Kuigi Sam eelistaks valusatest lapsepõlvemälestustest eemale lennata, on tema kallis vanaema Pearl otsustanud kodumaja maha müüa. Sam peab vastu tahtmist minema tagasi maja tühjaks tegema. Sami endine magamistuba on täis 2000. aastate nostalgiat: Fall Out Boy plakatid, rullikuga kehasädelus ja isegi tema CD-pleier parima sõbra Damon Rocha tehtud CD-plaadiga. Damon oli turvaline pelgupaik ja Sam arutleb tihti, mis oleks saanud, kui tema teismeline mina oleks tunnistanud tookord tundeid poisi vastu… Arusaamatul kombel töötab CD-pleier aastaid hiljem endiselt. Ja see suudab kuidagimoodi Samile näidata alternatiivset versiooni tema elust. Sam näeb lugusid kuulates mälestuspilte minevikust – keskkooli lõpupidu, kooli lõpetamist, kodust lahkumist. Aga need mälestused ei ole sellised, mida ta mäletab – need näitavad talle, mis võinuks olla. Järsku teab Sam täpselt, mis oleks juhtunud, kui ta oleks Damoniga suhet alustanud – ja tal on tunne, et tegi aastaid tagasi Tybeelt lahkudes suure vea.

kaanepilt

Sittenfeld, Curtis

Romantiline komöödia /

Kolmekümne kuue aastane Sally Milz kirjutab sketše igal laupäeval eetris olevale hilisõhtusele komöödiasaatele „Öökullid” ja teeb seda hästi. Pärast aastatetagust armumisteemalist arusaamatust kaasstsenarist Elliotiga, kes tema tunded tagasi lükkas, on ta otsustanud töökohas rohkem mitte armuda ja eelistab juhusuhteid meestega, kes ei tea, kus ta töötab. Ega tal enamaks aega jäägi, sest „Öökullide” töögraafik nõuab palju öötööd ja välistab suurema osa eraelust. Kui Sally kabinetikaaslane Danny Horst hakkab kohtamas käima glamuurse näitlejanna Annabeliga, kirjutab Sally sketši, mille nimetab Danny Horsti seaduseks: mees võib alati saada endast ilusama naise, aga naine endast ilusamat meest mitte kunagi. Siis aga tuleb saatekülaliseks popstaar Noah Brewster ning Sally usk Danny Horsti seaduse paikapidavusse hakkab mõranema. Curtis Sittenfeld elab oma perega Minneapolises ja tema New York Timesi menukitest raamatuid on tõlgitud kolmekümnesse keelde. Ta on kirjutanud seitse romaani ja hulga lühilugusid.

kaanepilt

Engman, Pascal

Häbi maantee /

Rootsit on äsja vapustanud Estonia katastroof, politseinik Tomas Wolfi painavad aga isiklikud traumad. 1995. aasta esimestel tundidel kutsutakse ta mõrvapaika ühte bordelli ja see sunnib teda taas päris ellu sekkuma. Samal ajal on ajakirjanik Vera Berg kimpus nii oma keeruka eraeluga kui ka uue toimetuse hulka sulandumisega. Kui toime pannakse veel üks jõhker mõrv, seekord pornoklubis, ristuvad Tomase ja Vera teed ning taas kord on nad sunnitud koostööd tegema, erimeelsustest hoolimata. Mõlemad aimavad seost kahe mõrva vahel – kuid milline see täpselt on ja kellest saab järgmine ohver? Pascal Engmani ja Johannes Selåkeri koostöös sündinud ja 1990ndatesse paigutatud sündmustikuga krimisarja teine osa on raamatu „Ühe mõrvari mälestuseks” (2023) järg. Pascal Engman on endine ajakirjanik ja Põhjamaade krimikirjanduse tõusev täht. 2017. aastal avaldas ta oma esimese põnevusromaani „Patrioterna” („Patrioodid”), mida tunnustasid nii kriitikud kui ka lugejad. Tema menukat põnevussarja inspektor Vanessa Frankist on tõlgitud 19 keelde. Johannes Selåker on samuti ajakirjaniku taustaga, muu hulgas on ta töötanud Aftonbladeti, Expresseni ja Aller Media uudistetoimetaja ning ka peatoimetajana. Ta debüteeris põnevusromaaniga „Förstfödd” („Esmasündinu”) 2020. aastal.

kaanepilt

Kjellsdotter, Nilla

Tüdruk Kivipargis /

Ootamatute pööretega mõrvalugu, mille osalised on põhjamaiselt kinnised ja taustaks sűngelt pime Soome talv. Keset talve leitakse Oravaisi Kivipargis peaaegu surnuks kűlmunud ja tõsiste vigastustega teismeline tűdruk. Tundmatut tűdrukut űmbritsev saladuseloor muutub veelgi tihedamaks, kui selgub, et keegi ei ole teatanud tema kadumisest. Samal ajal maandub uurija Mija Wadö lauale veel űhe juhtumi kaust: tuntud diabeediteadlane David Heselius leiti oma kodus mõvatuna. Aga kuna tema stiilne maja on väga põhjalikult puhtaks kűűritud, ei leita sealt mingit tõendusmaterjali. Kas mõrva motiiviks on Heseliuse firma suured edusammud? Mija peab enda kanda võtma uusi űlesandeid, sest mõned tema kolleegid on tööst eemal. Eriti suurt puudust tunneb ta Ronnie’st, kes õpib parajasti koerajuhiks. Mija proovib leida tasakaalu isikliku elu ja järjest raskema töökoorma vahel, kuid siis muutub uurimine tema jaoks palju isiklikumaks. Kas kűlmunud tűdruku leidnud veoautojuht on tõesti see, kelleks Mija teda peab? Nilla Kjellsdotteril läheb raamatus „Tűdruk Kivipargis“ korda űllatada lugejat klassikalise detektiivromaani stiilis, kuid viia ta siiski eksiteele, et jõuda viimaks täiesti ootamatu lõpplahenduseni.

kaanepilt

Väljaste, Elme

Armastus valede võrgus /

Kui mässisid nooruses oma salaarmastuse valede võrku ja aastakümneid hiljem otsustad silmused katki rebida, selgub kurb tõsiasi: su võrkumeelitaja on just ära surnud. Sirje Patterson saabub pärast 40 aastat Austraalias elamist sünnimaale. Ta astub taksost välja, jalas punased tikk-kontsaga kingad, ja läheb lillepoodi ostma jumalagajätuks kolme valget krüsanteemi. Hoolega punutud võrk hakkab seejärel igast nurgast rebenema.

kaanepilt

Bodisco, Theophile von

Unustusehõlma vajunud maailmad : ühe Eestimaa daami mälestusi /

Väljapaistvaim balti- või pigem eestisaksa naiskirjanik Theophile Bodisco (1873–1944) kirjeldab eluolu ja inimesi ning selle taustal omaenda isiksuse arengut oma põlvkonna ja ühiskonnakihi kohta haruldase avameelsusega. Raamat loob kütkestava pildi naiskirjaniku põnevast kujust tollases rohkem meeste maailmas ja ühtlasi keskkonnast, milles ta lõi ja mida kujutas oma aastatel 1913–1924 ilmunud romaanides. Veelgi erilisemaks teeb selle raamatu autori suurepärane vaatlemis-, üldistamis- ja jutustamisoskus, tema ausus iseenda ja teiste suhtes ning hoopis teistsugune vaatenurk kui see, mida kohtab meesautorite puhul. Theophile Bodisco mälestused hõlmavad perioodi Tallinnas sündinud autori varaseimast lapsepõlvest kuni tema põgenemiseni Saksamaale 1918. aasta detsembris pealetungivate enamlaste eest ajal, mil vana baltisaksa maailm lõplikult hävis. Tema mälestused viivad meid lisaks Eestimaale ka Liivimaale, eriti ülikoolilinna Tartusse ja Riiga, ent põigetena veel Soome, Peterburi, Moskvasse ja Esimese maailmasõja eelsesse Euroopasse.

kaanepilt

Adamson, Andres

Vähem tead… : lugu kuritööst ja karistusest /

Suvi 1764. Venemaa vastne isevalitseja, keisrinna Katariina Teine on ringsõidul Balti kubermangudes. Samal ajal toimub Peterburi lähedal Schlüsselburgi kindluses hirmus tapatöö. Hukka saab keisriverd isik, tsesareevitš Ivan. Selge, et tegu on vandenõuga. Aga kelle sepitsetud? Ja miks leiab üks Eestimaa kubermangukantselei ametnik end ühtäkki kroonilinna paleekoridorides, kistuna impeeriumi võimuladviku intriigidesse? Jälle tuleb endisel adrakohtu assessoril, nüüdsel kubermangusekretäril Johann (Hans) de Hiol laveerida valede ja vihjete padrikus. Üks on kindel: olgu valitsus milline tahes, Venemaal ei muutu asjad kunagi. Järg ajaloolisele krimiromaanile „Sootuks teised saared“.

kaanepilt

Veidemann, Rein

Koera-aastad : kaksteist omaeluloolist esseenovelli /

Need, kes juhtunud lugema vanu armastuskirju, on kindlasti märganud kirja lõpus otsekui pitsatina kinnitust: „Igavesti Teie“ või „igavesti Sinu“. Kui koerad oskaksid rääkida ja kirjutada, siis lõpetaksid nad oma perele, perenaisele või peremehele läkitatud sõnumid just samal moel. Olgu nad siis karja- või jahikoerad, koduvalvurid, teenistuskoerad, päästjad või pommikoerad või siis lihtsalt seltsilised, üksilduse leevendajad. Olgu suhtumine neisse asjalik või hooliv-hellitav – kiindumuses ja truuduses on koeri võimatu ületada. Jah, isegi siis, kui inimene ise neisse hoolimatult või koguni vaenavalt suhtub või nad koduta jätab. Koera elu on pühendumine ka siis, kui nad ise on määratud kehastama koeraelu.