Sundin, David
Kas sa tunned Astrid Lindgrenit? : lugu Astrid Lindgreni elust /
Kes meist ei teaks Astrid Lindgrenit! Aga kas sa tead, milline oli Astridi lapsepõlv või miks ta hakkas raamatuid kirjutama? Kas teadsid, et ta sai oma lugejatelt tuhandeid kirju ning et ta vastas viimsele kui ühele? Või et ta ronis isegi vanas eas puude otsa! Selles raamatus räägib David Sundin Astrid Lindgreni elust ja raamatudest. Amanda Berglundi toredate illustratsioonidega raamat sobib kõigile, kes tahavad kuulsa autori kohta rohkem teada saada.
Mæhle, Lars
Saurusepere. [13], Krokodillikoletis /
Rasmus ärkab üles ja taipab, et käes on suur ebaõnnepäev! Juba teekond voodist välja lõpeb suure pauguga. Ja see on alles algus. Tähendab … Tom on kuulnud, et rabametsas kasvab neljaleheline ristikhein. See päästaks päeva! Tobe lugu on aga, et see kasvab täpselt seal, kus on märgatud pirakat krokodillikoletist.
Horst, Jørn Lier
Mitu Elvestadi elanikku on langenud müstiliste varguste ohvriks. Ära on viidud vaid väärtusetut kola. Seda uurida on just sobiv ülesanne Detektiivibüroole nr 2. Erakordsed juhtumid on ju nende eriala! Jørn Lier Horsti ja Hans Jørgen Sandnesi krimilood lastele on kujunenud noorte lugejate menusarjaks. Jørn Lier Horst kirjutab põnevalt ja elulähedaselt väikeses Elvestadi linnas toimuvatest kriminaalsetest juhtumustest. Sarja peategelased on Tiril ja Oliver – ja koer Otto –, kes koguvad asitõendeid, otsivad seoseid ja satuvad kurjategijate paljastamisel ohtlikesse seiklustesse. Hans Jørgen Sandnes täiendab jutustusi värvikate ja detailirohkete illustratsioonidega. Iga raamat lõpeb järelsõnaga, mis kutsub lugejat oma detektiivioskusi proovile panema.
Tomusk, Ilmar
Tõnis on kuuekümneaastane pikk hallipäine mees. Ta on väga tõsine, sest töötab ministeeriumis. Signe on viiskümmend üheksa, tema on suure kooli matemaatikaõpetaja. Kuna matemaatika on maailma kõige tõsisem õppeaine, on Signe samuti väga tõsine. Ühel päeval mõistavad Tõnis ja Signe, et nad ei jaksa enam tõsised olla. Neile meenub, et kui nad olid väiksed, oli elu palju lõbusam. Kuid mida teha, et ka suurena elu lõbusam oleks?
Klesment, Inger
Suur digiseiklus : lõbus internetiturvalisuse raamat lastele /
Lõbus ja hariv internetiturvalisuse raamat „Suur digiseiklus“, mis aitab toetada õpilaste digiturvalisuse ja meediateadmiste õpetamist koolis ning laste nutika ja turvalise internetikasutuse kujunemist. Raamat on mõeldud eelkõige esimese kooliastme õpilastele. “Suur digiseiklus” jutustab kümme põnevat lugu teemadel: 1. digiseadmete kasutamise põhjused; 2. salasõna mõiste ja selle olulisus; 3. digitaalse ja füüsilise maailma erinevused; 4. isikliku info jagamine internetis; 5. pettused ja raha kasutamine online-mängudes; 6. internetisuhtlus ja piltide jagamine; 7. võõrastega suhtlemine (nii võõrad lapsed kui täiskasvanud); 8. murega ei tohi jääda üksi; 9. digisisu kriitiline hindamine; 10. tasakaal digi- ja füüsilise maailma vahel. Raamatu on loonud Tartu Ülikooli digimeedia eksperdid Inger Klesment, Maria Murumaa-Mengel ja Killi Agur koostöös psühholoog Mirjam Lannoga. Kõikide õppematerjalide testmisse on kaasatud enam kui 20 lasteaiaõpetajat ning lasterühma.
Evisalu, Laura
Loo peategelane Riks on populaarne sportlik 11. klassi poiss, kes läheb elust võrdlemisi kergelt läbi. Tal on edukad vanemad, hea pea ning terve elu kestnud vankumatu sõprus naabermajas elava Hendrikuga. Riksil on küll veidi keeruline kohaneda, kui tema parim sõber vahetab ühel hetkel neid ühendanud saalihoki kunstikooli vastu, kuid ajapikku ta lepib sellega ning õpib tänu Hendriku uuele tutvusringkonnale mõndagi teistsuguse maailmapildiga inimeste kohta. Tema võrdlemisi selge arusaama elust pöörab aga pea peale Hendriku suur saladus. Rääkimata jätmised löövad poiste vahele sügava kiilu, nii et 18 aastat kestnud sõprus saab läbi. Aegamööda tekib Riksil aga küsimus, kas tema pettumus ja pahameel ei tule mitte sellest, mis on tema jaoks õige ja vale, vaid rohkem sellest, et pärast kõiki neid aastaid Hendrik teda ikka ei usaldanud. Poiss on korraga sunnitud ausalt otsa vaatama oma senistele hoiakutele ning otsustama, kas tahab, et tema elus oleksid huvitavad ja teda proovile panevad inimesed ning milline inimene ta tegelikult ise olla tahab.
Rowling, J. K.
Harry Potteri maagiline aasta /
Lase Jim Kayl viia end maagilisele reisile … J.K. Rowlingu armastatud Harry Potteri romaanide väljaanded Jim Kay illustratsioonidega on võlunud tervet põlvkonda. See suurepärane pilgeni maagiat täis köide ühendab valiku tema ikoonilistest illustratsioonidest – sealhulgas ka ettevalmistavad visandid ja joonistused, mida pole varem nähtud – 366 unustamatu tsitaadiga raamatusarjast. Jälgi, kuidas vahetuvad aastaajad, tähista aastapäevi ja saa taas kokku lemmiktegelastega, kui Jim Kay võrratu võlukunst manab värvi, pliiatsi ja pikslitega esile maagilise aasta Sigatüükas. Naudi killukest Harry Potteri maagiat aasta igal päeval.
Saluste, Margit
Illikuku päevad on toimekad: tuleb mängida, osata sisustada oma aega, kuni ema telefoniga räägib, ja käia mänguväljakul sõpradelt uusi sõnu õppimas. Kindlasti peab üle vaatama kõik värskelt ilmunud lombid ja välja uurima, kui sügavad need on. Vaja on veel joonistada vendade koolivihikusse, kus pole ühtegi pilti. Väikeses peas küpsenud suured mõtted on vaja välja päästa, et aina uutele ja uutele ruumi teha. Sellepärast on Illikuku agar jutustaja. Ta jagab lahkelt oma avastusi ega kahtle hetkekski, et inimesed soovivad talle ainult head.
Saluste, Margit
Illikuku väikeses peas küpsevad suured mõtted. Neid on seal palju. Illikuku arutleb, küsib küsimusi, kirjeldab kõike, mida näeb, ja vahel ka seda, mida teised ei näe. Ta jagab lahkelt oma avastusi ega kahtle hetkekski, et inimesed soovivad talle ainult head. Illikuku on saanud kuueaastaseks ning oskab lugeda, kirjutada, liita ja lahutada. Tal on juba üks hammas ära tulnud ja kaks loksuvad. Illikuku ootab väga kooli, aga õigupoolest on ka lasteaias tore. Ta jutustab rõõmuga kodumängust ja jõulupeost, vendade korvpallivõistlusest ja isa töömeheoskustest. Tema tähelepanekud on terased ja jutud sisukad, ehkki ikka armsalt lapsemeelsed ja ausad. „Illikuku ootab kooli” on järg raamatutele „Illikuku läheb lasteaeda” ja „Illikuku jutustab”, mis oma ilmumisaastal (2023) pälvis koha 5 kauneima lasteraamatu seas ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia ja hea lasteraamatu märgise.
Saluste, Margit
Illikuku päevad on toimekad: tuleb mängida, osata sisustada oma aega, kuni ema telefoniga räägib, ja käia mänguväljakul sõpradelt uusi sõnu õppimas. Kindlasti peab üle vaatama kõik värskelt ilmunud lombid ja välja uurima, kui sügavad need on. Vaja on veel joonistada vendade koolivihikusse, kus pole ühtegi pilti. Väikeses peas küpsenud suured mõtted on vaja välja päästa, et aina uutele ja uutele ruumi teha. Sellepärast on Illikuku agar jutustaja. Ta jagab lahkelt oma avastusi ega kahtle hetkekski, et inimesed soovivad talle ainult head.
Lindgren, Astrid
Pipi mängib politseinikega kulli /
Väikeses linnakeses teadsid peagi kõik, et üks 9-aastane tüdruk elab üksi Segasumma suvilas. Linnakese tädide ja onude meelest ei kõlvanud see kuhugi. Seepärast otsustasid nad, et väike tüdruk Segasumma suvilast tuleb panna lastekodusse. Ühel päeval tulevadki kaks politseinikku Pipit lastekodusse viima. Aga Pipi ei kavatse sellega nõustuda. Sest lastekodusse ei tohi ei hobust ega ahvi kaasa võtta. Õnneks Pipile politseinikud meeldivad, nii et ta otsustab oma külalistega kulli mängida. Ja pärast seda kohvi juua!
Kitsik, Tiiu
Jooksvad ninad ja teisi talvejutte /
Tiiu Kitsiku “Jooksvad ninad ja teisi talvejutte” sisaldab üle kolmekümne naljaka lasteloo nooremale koolieale, mis kõik on otsapidi seotud talvega. Muuhulgas kohtume siin talvituvate jalgratastega, talisuplejaid uudistavate kalade ning presidendi lumememmega. Tiiu Kitsik on kirjutanud ja ise illustreerinud rea lasteraamatuid ning ka täiskasvanutele.
Ots, Loone
Lugusid kuulsatest eestlastest /
Lastepärases ilukirjanduslikus vormis seostatakse Eesti kultuurilugu ning tuntud ühiskonna- ja kultuuritegelasi. Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula, Miina Härma, Johan Pitka, Georg Lurich, Hella Wuolijoki, Julius Kuperjanov, Gustav Ernesaks, Miliza Korjus, Lennart Meri on algul lihtsalt poisid ja tüdrukud. Kuidas nad elavad, millest unistavad? Kas nende unistused täituvad? Milliseks kujuneb nende elu? Kaasakiskuvad lood teevad meie suurkujude saavutused lastele mõistetavaks. Raamatu sihtrühm on 6–10-aastased lapsed, kelles raamat tekitab lugemis- ja ajaloohuvi. Illustreeritud rohkete piltidega.
Saluste, Margit
Jänesenoorpaar on loonud endale mõnusa kodu koos aiaga. Täiuslikku pilti risustab vaid vana lagunenud pink, mille koht peaks ammugi lõkkes olema. Vähemalt arvab niimoodi kena jäneseneiu. Noorhärra haarab pingi kaenlasse ja asub seda jõe äärde lõkkeplatsile sikutama. Teel kohtab ta ilvest, oravat, põtra ja viimaks koguni karu – igaüks lööb innukalt käed külge ja aitab jänest tema raske kandamiga. Vahepeal tuleb muidugi hinge tõmmata ning kipakal pingil istet võttes kauni päeva ja üksteise seltskonna üle rõõmustada. Kui ka karu pingiotsal istet võtab, murdub pingil teinegi jalg. See vahejuhtum toob aga sündmuste käiku ootamatu pöörde. Pealtnäha väikelastele mõeldud raamatus tegeleb autor Margit Saluste täiskasvanute väärtusruumiküsimustega ning teeb seda soojas ja stiilses, üksnes talle omases vormis, kus tekst ja illustratsioon loovad harvanähtavalt harmoonilise terviku. 2023. a Põlvepikuraamatu konkursi eripreemia (ideepreemia).Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Hutta, K. Emily
Saja Aakri metsa elanikud askeldavad neljas uues südamlikus loos. Raamatu on illustreerinud tuntud Disney kunstnik Carson Van Osten. Tema pildid viivad sind otsejoones tagasi kohta, kus saab mängida ja unistada ning kus aeg ja täiskasvanuelu on veel tundmatud mõisted. Astu koos oma lapsega tagasi enda lapsepõlve ja külasta jälle kuulsat Saja Aakri metsa.
Brown, Helen
Loodus selgeks : terve pere käsiraamat looduse eluringide mõistmiseks /
Nii nagu sina suureks kasvades muutud, nii on ka loodus su ümber pidevas muutumises. Tillukestest seemnetest kasvavad kõrged puud, vesi aurustub ja sajab vihmana alla… Iga selline muutus on osa igikestvast ringlusest. Need eluringid on nagu pusletükid, mis omavahel kokku sobitudes moodustavad imelise maailma meie ümber. See raamat aitab sul mõista looduse eluringe: kõik on samm-sammult lahti seletatud. Keerulised sõnad on selgitatud lihtsal viisil ning selleks, et mõistetest aru saamine oleks veelgi kergem, on raamatu lõppu lisatud ka sõnade tähendused. Liikudes piltidel nooltega näidatud suundades, saad teada palju huvitavat elu ringlusest. Mida siis veel oodata? Keera lehte ja tee avastamisega algust!
Voolaid, Juhan
3-8 aastastele lastele mõeldud raamatu kaante vahel on viisteist vahvat lastejuttu. Üks konn püüab teha kaugushüppe maailmarekordit ning lastetoa uks põgeneb kodust. Uus ja vana kell lähevad omavahel tülli ning selgub, et on olemas nupp, mille abil saab ise päikese taevasse tõusma panna. Ja muidugi mulisevad siin omavahel kartulid. Toredaid tegelasi on veelgi, näiteks vetevana, must põrsas, kahtlane lumememm, lumesõja vastane kuul jt. Osad “Mulisevate kartulite” lood on ilmunud ajakirjas “Täheke”, mõned neist on sisse lugenud tuntud näitlejad ja need on ERR arhiivis helifailidena kuulatavad. Samade autorite poolt on varem ilmunud samale vanuserühmale mõeldud lasteraamat “Kommikoletis”.
Forman, Gayle
Alex on kaheteistkümneaastane ja tegi midagi väga-väga halba. Õnneks määrab kohtunik ta suveks noortevangla asemel vabatahtlikuna appi Shady Gleni vanadekodusse. Alex pole oma ema aasta aega näinud, tädi ja onu teda enda juurde ei taha ning vanadekodu eakad elanikud tunduvad poisile zombidena. 107-aastane holokausti üle elanud Josey on valmis oma elu lõpuks. Ta on surma eest mitu*korda pääsenud, nüüd aga veedab oma päevi vanadekodu toas number 206, keeldudes rääkimast ja oodates (ja oodates ja oodates) surma. Kuni tema uksele koputab Alex … ja Josey hakkab Alexile oma lugu jutustama. Kui Alex tuleb ikka ja jälle tagasi, et rohkem kuulda, süveneb nende vahel uskumatult tugev side. Tänu sellele hakkab Alex uskuma, et suudab maailmas midagi muuta ja päriselt head teha. Arvukate bestsellerite autor Gayle Forman on loonud põlvkondadeülese loo lootusest, kaastundest ja andestusest, mis on sama ajakohane kui ajatu.
Kochka
Tunded on meie sees nagu seemned viljasalves. Üks neist tunnetest on enesekindlus, tänu millele suudame elus ette tulevate probleemidega hakkama saada. Enesekindel inimene usub endasse ja oma võimetesse. Aga kuidas luua ja kasvatada enesekindlust juba lapseeas? Raamat räägib loo Laurast, kes on väga ebakindel ja kardab uusi asju proovida. Ta tardub iga kord paigale, kui tal rühmas midagi teha palutakse. Sageli laseb ta oma sõbral enda eest otsustada. Ent ühel päeva külvab õpetaja Laura südamesse enesekindluse seemne. Ta paneb Laura uskuma, et Laura saab hakkama, ja julgustab teda proovima, mis omakorda viib eduelamuseni. Sageli tärkabki lapses enesekindlus siis, kui ta avastab, et on mingis valdkonnas eriti hea. Raamatu lõpust leiab psühholoog Louison Nielmani näpunäiteid vanematele, kuidas lapses enesekindlust kasvatada ja hoida.
Kesküla, Astrid
Madis ja Jonn Jorma : kohtumine /
Jonn on kasvamise loomulik osa – seda teab Jonn Jorma hästi. Mõnikord peituvad suured tunded täitumata soovis, ootamatus olukorras… või südames, mis vajab natuke mõistmist. Kui Madis kohtub Jonn Jormaga, algab seiklus, mis aitab tal oma tunnetega paremini tuttavaks saada. Hea sõber, tere tulemast Madise ja Jonn Jorma seikluste maailma!
Mackesy, Charlie
Ära kunagi unusta. Poiss, mutt, rebane, hobune ja torm /
„Ühel päeval meenutad olnut ja taipad, kui raske sul oli ja kui hästi sa hakkama said.” Charlie Mackesy neli ebatõenäolist sõpra uitavad taas metsikutes paikades. Nad ei ole kindlad, mida nad otsivad. Küll aga teavad nad, et elu võib olla raske, kuid nad armastavad üksteist – ja et kook on sageli kõige õigem vastus. Charlie Mackesy imetabane kinkeraamat „Poiss, mutt, rebane ja hobune” on olnud menuk kogu maailmas ja seda on müüdud üle kümne miljoni eksemplari.
Janikovszky, Éva
„Mul on sinust kahju, et sa ei saa meiega koos lasteaias käia,“ teatas Pöszke. „Mina jään siia ja käin niikaua lasteias, kuni minust saab lasteaiatädi.“ „Sedasi ei saa!“ ütlesin ma Pöszkele. „Kui sa tahad lasteaiatädiks saada, pead koolis käima.“ „Miks?“ küsis Pöszke. „Lihtsalt,“ vastasin mina, sest midagi targemat ei tulnud pähe, ja lisasin kiiresti: „Sa ei saa sellest veel aru!“, sest minule ütlevad täiskasvanud ka nii, kui nad ei oska vastata. Raamatust „Käin juba lasteaias“ tuttava Dani seiklused jätkuvad nüüd koolis. Täiskasvanuid huvitab põhiliselt üks küsimus – kas Danile meeldib koolis käia? Kuidas kunagi. Dani parim sõber Pöszke on aasta noorem ja peab lasteaeda jääma, aga teda huvitab väga, milleks üldse on kooli vaja ja miks peab õppima lugema, kirjutama ja arvutama. Pöszke on igatahes otsustanud lasteaeda jääda, sest ta tahab saada lasteaiatädiks ja kus mujal seda ametit õppida kui mitte lasteaias. Need on küsimused, millele koolilaps Dani peab vastused leidma. Éva Janikovszky lustakad lasteraamatud on rõõmustanud põlvkondade kaupa igas vanuses lugejaid nii kodumaal Ungaris kui kaugemal. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 35 keelde. Eesti keeles on varem ilmunud näiteks „Kui ma oleksin suur“, „Minuga juhtub alati midagi“, „Usu või ära usu“ ja „Käin juba lasteaias“. Éva Janikovszky teoste lahutamatuks osaks on saanud László Réberi mängulised ja ainulaadsed illustratsioonid. Raamatu ilmumisega tähistame Éva Janikovszky 100. sünniaastapäeva. Sobib lugemiseks nii väikestele kui ka suurtele.
Rocco, Hayley
Piibe Rahvaloo ei taha, ei suuda, oma raamatuid jagada. Mis aga juhtub, kui ta avastab kõigi raamatute kodu? Piibe Rahvaloo armastab oma raamatuid. Need meeldivad talle lausa nii väga, et ta võtab need endaga kõikjale kaasa. Metsa. Linna. Isegi järsust künkast üles. Aga kui teda tabab katastroof … annab sõbralik raamatukoguhoidja Piibele maagilise kaardi, millega ta pääseb ligi kõikidele raamatutele, millest ta eales unistanud on. Ta peab neid vaid teiste raamatusõpradega jagama. Selle raamatu on kirjutanud raamatusõber Hayley Rocco ja kujundanud auhinnatud illustraator John Rocco. See on lummav armastuskiri raamatutele, nende lugemisele ja jagamisele, raamatukogudele ja raamatukoguhoidjatele kogu maailmas. Raamat on trükitähtedes. Hayley Rocco on terve oma elu lasteraamatuid armastanud ja on soetanud endale nii palju raamatuid kui võimalik. Kuigi ta ei usu, et tal kunagi KÕIK raamatud olemas oleks, on ta tänulik, et saab neid oma kohalikust raamatukogust laenutada. Ta elab Rhode Islandil oma mehe, kahe kassi ja väga elavaloomulise koeraga. John Rocco on New York Timesi menuautor ja paljude auhinnatud lasteraamatute illustraator. Tema sulest on ilmunud auhinnatud „Blackout“ ja „How We Got to the Moon“ ning ta on illustreerinud tuntud raamatutesarja „Percy Jackson ja olümplased“.
Widmark, Martin
Salakaubavedaja Vallebys! Valleby sadamasse saabub võõras laev, mille kapten käitub kummaliselt. Lastiruum on tühi, aga samal ajal ilmuvad linnas välja eriti odavad sigaretid… Kõige krooniks on politseiülem puhkusel. See tähendab, et LasseMaia detektiivibüroo peab suutma salapärase kaubaveo ise peatada!
Roca, Elisenda
Ikka heaga, mitte jõuga : kuidas teistega läbi saada /
Miks mõned lapsed ei oska teistega koos mängida, vaid ajavad kiusu ja kähmlevad? Muidugi ei võeta neid siis enam mängu, aga seda tigedamaks nad muutuvad. Mida sellises olukorras ette võtta? Meile on antud rääkimisoskus ja sõnad, et omavahelised erimeelsused rahulikult lahendada. Selles raamatus leitakse abi ühest vahvast, aga õpetlikust näitemängust. Koolieelikutele mõeldud lugu räägib käitumisest, koostööst ja teistega arvestamisest. Vahel piisab naeratusest, et maailm oleks parem paik.
Peterson, Margit
Käpapikk ja Pikakäpp matkamas /
Käpapikk ja Pikakäpp on sõbrad, kes kuuluvad ühte hõimkonda. Nad on inimesi ja Päkapikke meenutavad tegelased, elavad samasugust elu, käituvad samamoodi, ent ometi erinevad teistest. Nad omanäolised ja lapsemeelsed, kes kunagi täiskasvanuks ei saa. Ja neil on ka palju põnevaid sõpru, kellega läbi raamatusarja te ka tuttavaks saate. See on õpeliku raamatusarja esimene raamat lugemishimulistele lastele.
Roca, Elisenda
Tere on tore sõna : kuidas olla viisakas /
„Tere!” või „Aitäh!” ütleme kõik iga päev. See pole raske. Tavaliselt me ei mõtle, et need väikesed sõnad näitavad, et me teisi märkame ja nendest hoolime. Vahel piisab lihtsalt naeratusest ja viipamisest. Meie lugu räägib sellest, mis juhtuks, kui me kõik need reeglid ühel päeval unustaksime. Martin ja Emili saavad õppetunni, miks viisakus on nii vajalik. Naeratus muudab iga päeva säravamaksPulver, Mario
19. sajandi Dorpat. Roheluses linn, kus akendest kostev muusika seguneb kirikukellade ja tänavamüraga ning ühe naise elutee on ette kirjutatud juba enne, kui ta oskab seda ise kahtluse alla seada. Friederike kasvab üles mamma klaverimängu taustal, papa soojade silmade all ja suurte unistustega. Temast peab kindlasti saama pianist! Ta ei tea veel, et ühe baltisaksa naise elus on vaid lapsed, köök ja kirik. Ja need, kes tõrguvad, painutatakse maha – kuni murduvad. „Theseuse laev“ on ajalooline romaan naisest, kelle elu kulgeb läbi kaotuste, sundvalikute ja vaikse visaduse. Abielud, surmad, antud ja võetud lapsed, Dorpat ja Riia, Napoleoni sõdade kaja ning Euroopa suured sündmused, mis jõuavad väikese linna söögilaua taha õrnade sosinatena. See on lugu ühest baltisaksa kingsepa perest, kuid veel rohkem on see lugu naisest, kelle sisemaailm on avaram kui aeg, millesse ta sündis. Tõsielulistest arhiivikildudest sündinud romaan äratab ellu Friederike, kes on pooleldi ajalooline, pooleldi väljamõeldud naine. Naine, kelle saatus jääb lugejat saatma kauaks pärast viimast lehekülge. Mario Pulver (snd 1980) on uus hääl Eesti kirjanduses. Temas saavad kokku traditsioonilise jutuvestja võime haarata lugeja loo lummusesse ning kaasaegne otsiv vaim, kes mängib vormivõtetega ja otsib uusi lahendusi. Mario on varem avaldanud kaks luulekogu. Eesti Kirjanike Liidu 2021. aasta romaanivõistluse žürii tunnustas tema eelmist romaani „Lokomotiiv“ äramärkimisega. 2025. aastal pälvis Mario Pulveri käsikiri „Theseuse laev“ Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel II koha.
Rönnbacka, Christian
Christian Rönnbacka „Operatsioon „Troojalane”” (2012) alustab hoogsalt krimiromaanide sarja, mille peategelaseks on mehine ja nutikas, oma tööle pühendunud visa ülemkonstaabel Antti Hautalehto. Kaunis juunikuu. Keskkriminaalpolitsei jälgib piiriüleselt tegutsevat kuritegelikku rühmitust ja saab infot peatselt Soome saabuvast suurest narkolastist. Kuna jõugu senised peidikud olid avastatud, tuleb neil leida uimastitele uus kindel peidupaik ja ka usaldusväärne mees, kes räägiks mitmeid keeli ning oleks loodusega sina peal. Politsei näeb võimalust sokutada selleks oma inimene ja nii käivitubki salaoperatsioon. Äsja Helsingi kripost Porvoo politseisse siirdunud Antti Hautalehto nõustub riskima, saab valeidentiteedi ja asub täitma ohtlikku ülesannet, teades, et mistahes valesamm võib tähendada mitte lihtsalt põrumist, vaid surma. Tal tuleb imbuda meeste sekka, kelle kättemaks valgub verest punaseks ja reeturist jääb mälestuseks tätoveering ta teise ilma saatnu nahale. Tegemist pole siiski pelgalt salaagendipõnevikuga. Politseitöö liine on tegelikult kolm: peale põhilise, st narkolaadungi leidmise tuleb Anttil tegelda ka mõne aja eest uimastatud ja vägistatud ohvri ahistamislooga ning lisaks tegutseb Porvoo ümbruskonnas salapärane eramute hoove kaunistavate aiapäkapikkude tulistaja … Kuna autor on ise üle 16 aasta töötanud politseinikuna, tunneb ta selle töö köögipoolt läbi ja lõhki. Kirjutatud on kaasahaaravalt, karmi tegelikkust mahendab vahe huumor ja ruumi on naljakatelegi juhtumistele politseinike igapäevatöös ja -elus.
Forsyth, Frederick
1963. aastal palkab OAS (Alžeeria iseseisvumise vastu võitlev põrandaalune organisatsioon Prantsusmaal) Šaakali varjunime all tegutseva kogenud palgamõrvari kõrvaldama president de Gaulle´i, kelles vandenõulased näevad oma kavatsuste peamist takistust. Ülipõnevalt kirjutatud romaan jälgib samm-sammult Šaakali teravmeelseid ettevalmistusi presidendi tapmiseks ja Prantsuse politsei parimate meeste jõupingutusi mõrvaplaani nurjamiseks.
Kassikäpp, Leelo
Raamat põhineb tõepärastel, päriselt olemasolevatel kirjadel. Tunnetest tulvil kirjad, mis olid ligi 40 aastat sahtlipõhjas oma õiget aega ootamas, said Tšernobõli katastroofi 40. aastapäevaks raamatusse kirjutatud. Kui värskelt abiellunud armunud noored teineteisest vägivaldselt lahutatakse ja mees saadetakse ajaloo suurimas tuumakatastroofis rängalt kannatada saanud Tšernobõli elektrijaama taastamistöödele, jäävad nende peaaegu ainsaks suhtlusvahendiks paberile kirjutatud kirjad. Mehe kirjadest loeme kohati emotsioonidest tulvil teavet just kirjutamise hetkel Tšernobõlis toimuvast, naise kirjad kajastavad aga tolle aja vaimu, elu-olu, rõõme ja muresid koduses Eestis. Vahetekstidega on ajastu lahti räägitud. Raamatus on jagatud ka teiste Tšernobõlis taastamistöödel käinute mälestusi, mis suures osas kinnitavad peategelase kogetut. Mehe naasmine pärast piinavat lahusolekut annab noorpaari elule uue hingamise ja nad käivad koos mitmel huvitaval reisil.
Beaton, M. C.
Agatha Raisin ja hukutavad hobused /
Ainult Agatha Raisin ise teab, kui reedetu ja kibestununa ta end tunneb, sest Sir Charles Fraith on otsustanud abielluda endast 30 aastat noorema seltskonnatähekese Maryga. Haavale riputab soola tõsiasi, et Agathat pole pulma kutsutud. Hoolimata sellest, et Agatha endale kinnitab, et ta on edukas iseseisev naine, kes saab väga hästi ilma meesteta (eriti Charlesita) hakkama, ning vaatamata tema pingutustele teistele näidata, et Charles on „ainult sõber“, peab ta oma kohuseks välja selgitada, kes on tegelikult too preili, kellest kohe saab leedi. Agatha sukeldub detektiivitöösse ja leiab end õige pea võistlushimulisest ratsaspordimaailmast, saatjaks ootamatud liitlased ja vanad vaenlased ning mõrv, mis vajab kiiret lahendust, et Agatha ise trellide taha ei satuks. M. C. Beaton on üks tänapäeva populaarsemaid šoti krimikirjanikke. Selle raamatusarja peategelane on Kesk-Inglismaa idüllilisse maapiirkonda kolinud endine suhtekorraldaja Agatha Raisin.
Cleeves, Ann
Orkneyst käib üle jõuline maru, mis jätab endast maha Archie Stouti surnukeha. Laiba kõrvale on visatud harukordne mõrvarelv – nooremast kiviajast pärit, kuid hiljem muistsete ruunidega kaetud kivitahukas. Archie oli saarel tuntud ja hinnatud mees ning tema surm on kogukonnale ränk löök. Peagi jõuab sündmuskohale uurija Jimmy Perez, kes teab väga hästi, kui keeruline võib olla inimloomus ja milliseid tumedaid sügavikke see võib endas peita. Archie kuulus tema lapsepõlvesõprade hulka, nii et see juhtum puudutab Jimmyt märksa lähemalt kui enamik tema uuritavaid kuritegusid. Nüüd koos oma elukaaslase Willow’ ja nende lapsega Orkneyl elav Perez on sunnitud saarlaste ellu süüvima ja avastab, et nii mõnelgi nendest on saladusi. Süngeid saladusi, mis võivad välja viia mõrvani. Perez peab siin, iidsetest aegadest asustatud maadel, kus olevik põimub tihedasti ajalooga, eraldama tõe legendidest enne, kui kõigeks valmis olev tapja annab uue hoobi …
Costello, Matthew
Dylan McCabe, Cherrringhami pakilise ehitusprojekti tülikalt ninatark iirlasest tööline, on juba mõnda aega nurisenud, et ehitusel ei täideta ohutusnõudeid. Ühel päeval leitakse Dylan surnuks kukkununa ning kõik viitab sellele, et tema hoiatused polnud võrsunud tühjalt kohalt. Alles siis, kui asjasse sekkuvad endine New Yorgi politsei mõrvarühma uurija Jack Brennan ja kodukohta naasnud veebidisainer Sarah Edwards, selgub, et see, mida peeti õnnetusjuhtumiks, on tegelikult külmavereline mõrv. Nüüd, mil Cherringhami jõulupidustusteni on jäänud kõigest mõni päev, asuvad Jack ja Sarah otsima mõrtsukat. Paraku avastavad nad varsti, et ohus on ka nende endi elu. „Saatuslik kukkumine“ on sarja viieteistkümnes raamat.
Baker, Dani
Pähkel ja päkad püsti : pagarikoja Hanzel & Pretzel krimka /
Kui Linn Sommer pärast abielu purunemist Kanadas uut elu alustab, julgeb ta end jälle õnnelikuna tunda – tulevik näib lootusrikas. Pesuehtne Põhja-Saksa naine, kellel on nõrkus stepptantsu, jalgrattasõidu ja atraktiivsete meeste vastu, sobib idüllilisse Kitcheneri linnakesse nagu valatult. Mis veel parem ‒ ta leiab tööd Saksa pagaritöökojas Hansel & Pretzel. Kõik tundub ideaalne. Ja siis leiab ta pagariäri tagant laiba! Naine otsustab asja omal käel uurida. Ja selleks on tegelikult ka muidu põhjuseid peale selle, et vastutav inspektor on vastupandamatult sarmikas … Dani Baker on alates 2010. aastast elanud koos perega Toronto lähedal. Kui ta pole parajasti hõivatud skunkide, metskalkunite ja lugematute vöötoravate eemalhoidmisega oma köögiviljapeenardest, kirjutab ta muhekrimkasid, töötab kirjastustes ning annab küpsetamis- ja kokandustunde.
Uus, Eia
Siin raamatus on seitsme aasta jagu mõtteid ja kirjutisi sõprusest, armastusest, argipäeva helgetest hetkedest, aga ka isolatsioonist, hirmust, kaotusvalust. Hetkedest, mis laastasid ja neist, mis tõstsid jälle sügavusest üles. Sellest, kuidas kõige suurema kurbuse sees õppisin rõõmu tundma ja igas hetkes kõigi meeltega kohal olema. Eluisust, elujanust ja eluilust.
Thayne, RaeAnne
Caidy Bowman oli olnud perekonna silmatera, kuni muserdav tragöödia teda maailma eest peitu sundis pugema. Ta on harjunud pühendama oma aja pere rantšo loomadele. Siis aga saabuvad Männiorgu leseks jäänud Ben Caldwell ja tema kaks hurmavat last ning ühtäkki soovib Caidy enamat kui elu varjudes. Linnakese uue veterinaarina vajab Ben pühade ajaks ja nende pere kaotusest paranemiseks elukohta. Mees ei otsi kohe kindlasti armastust. Caidy Bowmani säravad rohelised silmad ja armas naeratus puudutavad aga Beni purunenud südant ning annavad lootust uuele tulevikule. Nende tulevikule, kui ta vaid suudaks ilusat kauboitüdrukut veenda selles, et jõulud on aeg uuteks algusteks…
Aro, Marit
See raamat on mõeldud ennekõike 50 pluss naistele ja meestele ning räägib nii kurbadest, naljakatest kui ka veidratest kohtumisetest partneri otsingul küpses eas. Kuidas need otsingud kulgevad, saab lugeda raamatust. Raamatu lõpust leiad 66 küsimust naisteõhtu seltskonnamänguks. Kuidas käituksid antud olukorras sina? MARIT ARO on loovkirjutamise juhendaja ja klassiõpetaja taustaga kirjutaja. Viimased neli aastat on juhendanud „Kirjutades vabaks“ sisekaemuslikke kirjutamise töötubasid, mis keskenduvad enesevaatlusele, kohalolule ja loovuse äratamisele kirjutamise kaudu.Tema töötubades on ühendatud struktureeritud kirjutamisharjutused, vaikuse ja jagamisega, pakkudes osalejatele turvalist ruumi eneseväljenduseks.Autor täiendab end rahvusvaheliselt loovkirjutamise vallas (University of East Anglia, UK – online course).
Queneau, Raymond
Provintsist Pariisi saabunud Zaziel on vankumatu soov – sõita linna kuulsa metrooga. Kuulnud rongijaama vastu tulnud onu Gabrielilt, et alatute metrootöötajate streigi tõttu pole see võimalik, põgeneb hakkaja tüdruk järgmisel päeval onu juurest. Järgnevad ettearvamatud seiklused Pariisis ja sekeldused suurlinna elanikega, üks omapärasem ja petlikum kui teine. Raymond Queneau (1903–1976) oli prantsuse üks omanäolisemaid kirjanikke, kuulsa Oulipo kirjandusrühmituse juhtfiguur. Värvikate tegelaste ja pöörase keelekasutusega romaan „Zazie sõidab mettrooga“ (1959) tõi varem vaid kriitikute tähelepanu pälvinud Queneaule üleüldise tuntuse ja menu ning on jäänud tema populaarseimaks teoseks. Prantslased on „Zazie sõidab mettrooga“ valinud 20. sajandi saja kõige meeldejäävama raamatu hulka.
Künnapas, Heli
Kui kaua võib oodata, enne kui ootamine hakkab võtma rohkem, kui annab? Pärast lahutust tasakaalustab Maiken oma elu kahe lapse, töö ja igapäevaste kohustuste vahel, olles harjunud olema mõistlik ja kannatlik. Kohtumine Indrekuga toob tema ellu haruldase lähedustunde – kuni mees iga kord kaob, kui side muutub päriselt lähedaseks. See on lugu vältimisest ja igatsusest, kohanemisest ja julgusest iseennast valida. Lugu kõigile, kes on kunagi armastanud rohkem, kui tagasi saanud, ja õppinud, et armastus ei tohiks tähendada iseenda kaotamist.
Itse, Birgit
„Noh, kas seal on siis parem elada?“ Parem on suhteline mõiste. Kes mida otsib. „Mis sul siin Eestis puudu oli?“ Mitte mis, vaid kes. Mina ise olin oma elust puudu. „Kas nüüd on siis unistuste elu?“ Sarnastele küsimustele olen pärast Šotimaale kolimist pidanud korduvalt vastama. Minu unistus täiskohaga kirjaniku elust on mõne jaoks liiga hull, teisi paneb see õlgu kehitama. Muidugi on vahel olnud raske. Väga raske. Kultuurilised erinevused ilmnevad kohtades, mille peale ei oska tullagi. Asju, mida ma isegi ei tea, et ma ei tea, ilmub päevavalgele ka kuus aastat pärast kolimist. Muidugi on mulle nende aastate jooksul osaks saanud ka palju imetlust ja tunnustust, olgu siis loovuse ja kirjutamise koolitajana või TEDxi kõnelejana. Muidugi on mulle jagatud manitsusi mitte uhkeks minna ega täiuslikkust taga ajada. See täiuslikkus aga mind Šotimaale tõigi. Täiuslik elu on nagu südame EKG, pidevate muutuste ja vastandite kombinatsioon. Otsides Šotimaa tõelist olemust nii selle paikades, ajaloos, sündmustes kui ka inimestes, olen lähemale jõudnud ka endale.
Neuhaus, Nele
Ebameeldiv naine : kriminaalromaan /
Ühel augustikuisel pühapäeval leitakse Hochheimi lähedal viinamägedest laip. Tegu on ilmselgelt enesetapuga: Frankfurdi ülemprokurör Joachim Hardenbach on end jahipüssist maha lasknud. Vähem kui tund aega hiljem kutsutakse kriminaalülemkomissar Oliver von Bodenstein ja tema uus kolleeg Pia Kirchhoff veel ühe laiba juurde. Taunuse mägedes lebab vaatetorni jalamil surnult noor naine. Kuid peagi on selge, et tegu ei ole enesetapuga, vaid see on külmavereline mõrv. Kas need kaks juhtumit on omavahel seotud ? Nele Neuhaus sündis Münsteris ja on kasvanud Taunuses. Ta töötas reklaamiagentuuris ning õppis ülikoolis juurat, ajalugu ja germanistikat ning on üks edukamaid saksa krimikirjanikke. „Ebameeldiv naine“ on Bodensteini ja Kirchhoffi sarjas kronoloogiliselt esimene.
Kay, Adam
“Kui toksiline tervishoiukonsultant südamerabandusse sureb, tundub tema kolleegile dr Eitan Rose´ile, et kõik pole päris puhas. Ent sama ei leia keegi teine, sealhulgas mõni üsna oluline instants, nagu näiteks politsei ja koroner. Eitan ei jäta asja nii ning tema sõbrad ja kolleegid on ta vaimse tervise pärast aina rohkem mures. Tema uurimine on kaootiline, nagu ka täiesti käest läinud elu. Kas ta on tegemas karjääri lõpetavat viga või luurab haiglakoridorides tõesti mõrvar? „Iseäranis vastik juhtum” on tapvalt lõbus segu mõrvamüsteeriumist ja meditsiinist ning populaarse meditsiinikirjaniku Adam Kay esimene romaan.”
Rohelend, Birk
Kolm tilka verd : Agnese ja Gabrieli 3. juhtum /
Ainus, mis idüllilise uusarenduse tupiktänava rahu häirib, on üksi elanud naabrimehe laip keset tänavat ja kolm tilka verd ukse ees. Viis ridaelamuboksi, viis peret, viis erinevat elu. Kellel võis olla põhjust Raido Freimani tapmiseks? Gabriel Vanema ja Agnes Maramaa laual on järjekordne ebatavaline tapmisjuhtum. Kuid nagu ikka on elul omad plaanid ning töö kõrvalt tuleb uurijapaaril silmitsi seista ka eraeluliste küsimustega, millel on aastatepikkused minevikuvarjud. Birk Rohelend (1981) on mitmete auhinnatud romaanide ning telesarjade autor, nende hulgas rahvusvaheline menuk „Kes tappis Otto Mülleri?“ ning kodumaine hitt – sari „Padjaklubi“. „Käesolevat teost inspireeris mind kirjutama tõdemus, et tänapäeval ei elata enam ühesugust elu. Võime rääkida traditsioonilisest peremudelist, aga selle kõrval on väga palju teistsuguseid mudeleid, mis on täpselt sama elujõulised. See, kuidas inimesed elavad, lähtub täna palju rohkem neist endist kui ühiskonnast. Elufilosoofiad ja -stiilid on väga erinevad, sageli põrkuvad. Krimikirjaniku jaoks on see suurepärane, rikkalik materjal, mis loob pinnase konfliktiks, mis on iga mõrvamüsteeriumi südames.“ „Ma ei oota inspiratsiooni – see on mul kogu aeg peal.” Loe intervjuud Birk Rohelennuga Rahva Raamatu blogist. Väga huvitav, hästi kirjutatud ja tugevate meeleoludega raamat, lugesin rõõmuga. Kvaliteet ja põnevus käsikäes. Birk Rohelend kuulub Eesti krimikirjanduse paremikku. – Mart Juur, humorist ja ajakirjanik Mis peegeldub vastu Birk Rohelennu romaani kolmelt veretilgalt? Esiteks muidugi kuritegu, veretöö, mis toob juba kolmandat korda lugejate ette uurijad Agnes Maramaa ja Gabriel Vanema. Teiselt veretilgalt on näha tänase Eesti värvipinev elu, suhete ja tunnete virvarr, üks korralik puntra- või õieti tantratants. Kolmas veretilk pärineb otse südameverest ja seab armastuse kõrgemale igasugusest tõest – või annab õieti mõista, et armastus ongi ühtaegu tõsiseim ja rõõmsaim tõde. – Jan Kaus, kirjanik Birkil on suurepärane oskus lugusid jutustada ning elulisi karaktereid luua. „Kolm tilka verd“ on sünge, põnev ja täiesti ettearvamatu lugu tavalistest inimestest, kes võiks vabalt olla ka meie enda naabrid. Hõrk maiuspala kõigile krimisõpradele ning igati väärikas järg uurijate Agnese ja Gabrieli lugudele. – Ketlin Priilinn, kirjanik
Koržets, Vladislav
Raamatu tagakaanelt: Raamat kätkeb jutte ja jutukesi, mis olen kirja pannud poole sajandi vältel. Neist enam kui pooled jõuavad lugejani esmakordselt, teised on ilmunud ajakirjades „Pikker“, „Looming“, „Noorus“ jm, samuti raamatus „On nigu on“ (1989), mitmeid neist olen selle raamatu jaoks oma parema äratundmise järgi kohendanud. Siin on naljakamaid ja tõsisemaid lugusid, sekka olemise vastuokslikkust. Mulle on nende proosapalade kirjutamine rõõmu teinud, ehk teeb teile seda ka nende lugemine. Vladislav
Rõss, Kristel
Ta näeb sind läbi : elu- ja õnneretsepte Monika Palmilt /
Raamat selgeltnägijast ja vabastava hingamise terapeudist Monika Palmist valmis tänu sellele, et otsisin autorina küsimusi mind ennast ja kindlasti paljusid teisi vaevanud n.ö igihaljatele küsimustele: kuidas leida meelerahu ja luua endale õnnelikumat elu? Miks tekivad hirmud, haigused ja masendus ning kuidas neist võitu saada? Kuivõrd mõjutavad elu eelmised sugupõlved ning kas saatus ja surmadaatum on ette määratud? Kas tean oma elu ülesannet? Nii sündiski tõeline inspiratsiooniraamat – justkui kokkuvõte innustavast ja hirmuvabast ellusuhtumisest. Palun vaata Monika põhjatutesse silmadesse esikaanel, lehekülgi pöörates ela kaasa tema elukäigule ning leia praktiseerimiseks mõni nipp seitsme kergust loova harjutuse hulgast. Loodetavasti tunned, et eelkõige tasub naeratada iseendale!
Thayne, RaeAnne, autor
On aeg üheks väikeseks valgeks valeks… Jõulud on alati olnud üksikema Holly Goodwin Mooreʼi lemmikaastaaeg. Säravad tuled jõulupuul, küpsised ahjus, lumi maas. Aga sel aastal pole tal lihtsalt tuju. Tema eksabikaasa peres on pulmad tulekul, tütar Lydia kibeleb meeletult lilleneiuks saama… ja Holly jaoks pole midagi õudsemat. Piinlikku olukorda sattumise vältimiseks ta luiskab, et tuleb peole koos oma uue kallimaga. Ta vajab pulmapeole kohtingukaaslast… ja kohe. Ryan Caldwell tahab sel pühadehooajal vaba olla. Ta ei teagi õieti, kuidas ta sattus Shelter Springsi, kiviviske kaugusele oma võõrdunud isast, õetütre Audrey eest hoolitsema. Ent kui ta kohtub Hollyga, tekitab naine temas esmakordselt soovi kuhugi kuuluda. Niisiis sõlmivad nad kokkuleppe: Ryan on nõus olema Holly kohtingukaaslane, kui too aitab tal korraldada Audreyle ehtsad jõulud ajal, mil tüdruku ema on eemal. Lihtsast kokkuleppest areneb välja midagi märksa suuremat. Sel teiste võimaluste ja uute alguste hooajal aitab väike Lydia Hollyl – ja Ryanil – näha, et ainuke viis elada on südamega riskida.
Walker, Martin
Kadunud kunstitudeng. Rahvusvaheline uurimine. Saladus, mis vapustab St Denis’ küla. Politseiülem Brunot ootab selles põnevusloos sünge arveteõiendamine Prantsusmaa minevikuga. Rikas Ameerika kunstitudeng leitakse surnuna vana mägikindluse kaevust. Noor naine, Claudia, töötas mõjuka Prantsuse kunstiajaloolase arhiivis – mehe juures, kes oli vastupanuliikumise kangelane ja kelle loss oli täis kunsti. Kui Claudia sidemete tõttu Valge Majaga sekkuvad asjasse USA saatkond ja FBI, asub Bruno jälitama inimesi ja sündmusi, mis võisid viia naise surmani – või oli see mõrv? Bruno saab teada, et Claudia üritas osta oma juhendaja lossi ja kunstikogu, kuigi tal oli kahtlusi, et mõned teosed olid võltsingud. See viib Bruno jäljerajale, mis kulgeb läbi Berliini varemete 1945. aastal ja Prantsusmaa koloniaalsõja Alžeerias. Prantsuse ajaloo pikk käsi on uue ohvri järele sirutunud, aga kas Brunol õnnestub mõrvar leida ja juhtum lahendada?
Ross, L. J.
Pärast kurikuulsa sarimõrvari Hakkijaga peetud halastamatut lahingut suvitab peainspektor Ryan koos oma kihlatuga metsadest ümbritsetud suurejoonelises Baieri stiilis Cragside’i maamõisas. Nad kutsutakse töötajate suvepeole – viktoriaanlikule mõrvamüsteeriumi õhtule – ning alguses on kõigil väga lõbus, kuid siis kustuvad tuled ja üks eakas mees leitakse surnuna. Juhtunu näib õnnetusena, aga kui surnud mehe elu luubi alla võetakse, mõistavad Ryan ja tema uurijatetiim, et kõik pole sugugi nii, nagu paistab. Kui leitakse veel teinegi laip, haarab ühtehoidvat kogukonda õudus ning Ryan peab nende seas ringi liikuva tapja paljastama, enne kui see uuesti rünnata jõuab. „Cragside’i häärber” on briti kirjaniku L. J. Rossi „Peainspektor Ryani mõrvalugude“ kuues raamat, kus mõistatuslik mõrvajuhtum rullub taas lahti imekauni Northumbria südames. Samalt autorilt ilmub eesti keeles ka „Alexander Gregory põnevike“ sari.
Tamm, Roland
Sündikaat : politseipõnevik. 2 /
Endise kaitsepolitseiniku Maxi põnev lugu varjatud sündmustest jõustruktuurides saab järje. Seekord heidab Max pärast politseiteenistusest lahkumist kriitilise pilgu rahamaailma telgitagustesse ja võimulolijate valede võrgule, millesse mässiti need, kes tõe eest seisid. Paljud selle loo tegelased on tuttavad tema eelmisest romaanist „Sündikaat“ (2024), aga lisandub ka uusi põnevaid tegijaid. Olgugi et tegelased ja sündmused selleski loos on välja mõeldud, ei kahtle lugeja, et just nii võis kõik olla tegelikult. Kaitsepolitseinik Maxile tuli teenistuse lõppemise järgne uus elu ootamatult. Erinevalt paljudest politsei eripensioni väljateeninutest ei olnud ta oodanud päeva, kui saab kabinetiukse enda tagant lõplikult kinni tõmmata. Pärast teenistuse lõppemisele järgnenud esialgset vabadustunnet hakkas temas tekkima mingi kummaline rahutus. Kuni ühel päeval sai ta ootamatu telefonikõne, milles uuriti, kas ta tahaks uuesti teha midagi tõsisemat… Loe Roland Tamme uuest raamatust, kuidas Põhjala pangad Maarjamaal raha pesevad, mida valgustkartvat on rahandusministril varjata, mis ajendab peaministrit tagasi astuma ja paljust muust intrigeerivast.
Tamm, Roland
Endise kaitsepolitseiniku põnev lugu varjatud sündmustest jõustruktuurides. Ongi kõik, mõtles Max, kui oma kabinetti tagasi jõudis. Ta võttis tühjast seifist ainsad sinna veel jäänud asjad – pooliku konjakipudeli, isikliku Sig Saueri, millele oli graveeritud „Aasta kaitsepolitseinik 2002“, politseikoloneli pagunid. Pani need enda ette lauale ja rüüpas pudelist suure sõõmu. Ta tundis end nagu filmis, kus filmilint kerib sellise kiirusega, et sekundi murdosa jooksul vilksatavad kaadris üksteise järel kõik viimase 28 aasta sündmused – Politseiakadeemia, interrinne, Ida-Virumaa jõukude arveteklaarimised, Teabeamet, Kollane maja, islamiterrorismi oht … Roland Tamme debüütromaan „Sündikaat“ heidab põneva pilgu Eesti lähiajaloole ja jõustruktuurides toimunule läbi kaitsepolitseinik Maxi silmade. Olgugi et tegelased ja sündmused selles loos on välja mõeldud, ei kahtle lugeja, et just nii võis kõik olla ka tegelikult.
Põder, Kadri
„Ma ei jäta sind“ on liigutav romaan armastusest, sõprusest ja iseenda taasleidmisest. Pärast abikaasa ja kõige lähedasema sõbranna reetmist jääb Nora silmitsi valu, üksinduse ja küsimusega, kas kaotatut on võimalik andestada, või tuleb õppida lahti laskma. Ootamatu võimalus viib Nora Inglismaale, kus uued inimesed ja vana sõpruse soe kohalolu aitavad tal sammhaaval taas usaldada, tunda ja elada. Minevik ei kao, kuid selle varjust võib sündida uus selgus. See on tundlik ja aus lugu naisest, kes on murdunud, ent mitte kadunud ning kes õpib, et armastus ja sõprus võivad kanda ka siis, kui kõik muu näib olevat lagunenud
Hoover, Colleen
Varem panid ta sõnad leheküljed elama, kuid ühe ebakindlusest sündinud otsuse tõttu kogeb menukirjanik Petra Rose valusalt, mis juhtub, kui veebimaailm pöördub sinu vastu. Tema järgmise põnevusromaani kondikava on valmis ja säästud peaaegu otsas. Lootuses inspiratsiooni leida, taandub Petra eraldatud metsamajja päästmaks oma karjäär – ja ka iseennast. Ja siis ilmub ta ukse taha mees. Uurija Nathaniel Saint süütab Petras taas loovuse sädeme, mille naine oli enda arvates igaveseks minetanud. Sõnad voolavad taas ja väljamõeldud politseinik hakkab vägisi võtma pärispolitseiniku kuju, kellest saab Petra muusa. Nende ühised „materjali kogumise“ sessioonid muudavad piiri fantaasia ja tegelikkuse vahel ähmaseks. Iga pilk, iga puudutus kisub Petra üha sügavamale, tema jaoks täiesti võõrasse maailma. Sellist elujanu pole ta varem tundnud. Ent nii võimsa inspiratsiooni eest tuleb maksta ränka hinda. Kui Saint hakkab oma rolli Petra karjääris liiga tõsiselt võtma, ei jää Petral muud üle, kui ta enda tekitatud kaoses taas ohjad haarata. Ent selle käigus võib ta kaotada selle vähesegi, mis ta mainest järel on. Mainest, mida avalikkus on omatahtsi kujundanud ja mida saab õigele teele pöörata ainult tema ise.
Bohnet, Jennifer
Kui üks uks sulgub, avaneb teine … Kui Agnes Agistinile teatatakse, et tema vägivaldse loomuga eksabikaasa Oscar on õnnetult surma saanud, ei tunne ta muud kui kergendust. Kergendus ei kesta aga kaua, sest äsja lahkunud Oscari kättemaks sunnib Agnest naasma kohta, kust ta neljakümne aasta eest põgenes. Ta poleks kunagi tahtnud sinna tagasi minna. Oscari testamendiga tegeleva Prantsuse notari nõudel sõidab Agnes tütar Francine’i ja tütretütar Jasmine’iga Cannesi Lõuna-Prantsusmaal. Ta teab, et sinna naasmine toob paratamatult meelde tumedad mälestused, millest ta pole seni üle saanud. Aga valikut pole. Ta pole valmis aga selleks, et päevavalgele ilmuvad perekonnasaladused ja julmus, millega Oscar teda kuni kibeda lõpuni kohtleb. Samas kerkivad ajapikku pinnale ka ilusad mälestused, mis ärgitavad teda minevikuga lõpuks rahu tegema. Jennifer Bohnet on paljude menukate romaanide autor, nende hulgas „Päikesevilla saladused“ (eesti keeles 2023), „Prantsuse afäär“ (eesti keeles 2024) ja „Seiklus Prantsusmaal“ (eesti keeles 2025). Tema lood hõlmavad sageli mitut põlvkonda, erinevas vanuses tegelasi ja ootamatuid keerdkäike. Lõpp on aga alati lootusrikas, isegi kui varem valatakse pisaraid. Olles rohkem kui kakskümmend aastat Prantsusmaal elanud, on ta harjunud prantslasliku eluviisiga, mille juurde kuuluvad pikad lõunasöögid sõprade ja veini seltsis.
De la Motte, Anders
Roostemets : kadunud hingede osakond /
Tormisel ööl leitakse sügaval ürgmetsas asuvast mahajäetud turbavabrikust segaduses naine. Tal on käes midagi õõvastavat: maha raiutud sõrm, mis kuulub kümne aasta taguse mõrva ohvrile. Juhtumil on müstiline seos ka rabalaiba Halli Tüdrukuga, kes tuhat aastat tagasi vägivaldset surma suri. Kes on see naine ja mida ta teab lahendamata mõrva kohta? Kriminaalinspektor Leo Askeril on uus ametikoht käeulatuses. Kadunud hingede osakonnast pääsemiseks tuleb tal ainult vagusi püsida. Ent siis jõuab tema lauale Halli Tüdruku mõrv. Samal ajal piinavad urbex’i eksperti Martin Hilli õudusunenäod. Ta vajab tegevust, et mõtteid mujale viia, ja kui salapärane fotograaf tahab teda giidiks palgata, võtab ta pakkumise vastu. Peagi ristub Martin Hilli tee taas Leo Askeri omaga. Koos hakkavad nad mõistatust kihthaaval lahti harutama. Aga Roostemetsas pole miski see, millena näib. „Roostemets” on paljukiidetud Askeri-sarja kolmas osa. Anders de la Motte on terve rea auhindu võitnud ja rahvusvaheliselt menukate põnevusromaanide autor. Tema raamatuid on tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde, neid on müüdud miljonites eksemplarides. Lisaks raamatutele Leo Askerist kirjutab Anders koos oma naise Anette de la Mottega ka krimisarja „Mõrv päikese all”.
Neels, Betty
Kui isa on sunnitud pensionile jääma ja pere majanduslik olukord pingeliseks muutub, kandideerib tagasihoidlik Matilda Paige doktor Henry Lovelli uueks vastuvõtuadministraatoriks. Ja annab endast parima, et eirata kohest armumist mehesse! Ta ei tohi oma bossiga abiellumisest unistada – pealegi on lugupeetud doktor juba kihlatud. Ainult et Henry ei suuda oma huvi Matilda vastu maha suruda ja hakkab peagi mõtlema, kas just see tüdruk on lõppude lõpuks talle see õige…
Põder, Kadri
„Ma ei jäta sind“ on liigutav romaan armastusest, sõprusest ja iseenda taasleidmisest. Pärast abikaasa ja kõige lähedasema sõbranna reetmist jääb Nora silmitsi valu, üksinduse ja küsimusega, kas kaotatut on võimalik andestada, või tuleb õppida lahti laskma. Ootamatu võimalus viib Nora Inglismaale, kus uued inimesed ja vana sõpruse soe kohalolu aitavad tal sammhaaval taas usaldada, tunda ja elada. Minevik ei kao, kuid selle varjust võib sündida uus selgus. See on tundlik ja aus lugu naisest, kes on murdunud, ent mitte kadunud ning kes õpib, et armastus ja sõprus võivad kanda ka siis, kui kõik muu näib olevat lagunenud
Macomber, Debbie
LAHUTATUD AJAS… SEOTUD ARMASTUSES Judd Matthiessenil on probleemide tekitaja maine. Ja see, et Judd Lanni ja nende tütre hülgas, üksnes tõestab seda. Miks siis aga tundub Lannile nii õige, kui Judd tema ellu tagasi tuleb? Ning miks nõustub ta Juddiga Matthiessenide rantšosse kaasa minema, kui see kõik võib vaid taaselustada ohtlikud mälestused? Tundub, justkui oleks Judd muutunud. Kuid kas Lanni lubab endal Juddi jälle usaldada ja avada oma südame ainsale mehele, keda ta iial on armastanud?
Intal, Tiina
Päikesest põlenud : Peruu, Colombia ja Boliivia : mitte ainult reisipäevik /
Raamatus „Päikesest põlenud“ kirjutab tõlkija ja raamatublogija Tiina Intal reisidest Lõuna-Ameerikas: rännakutest Peruu džunglites ja mägedes, Kariibi mere rannikul ja Colombia värvikirevates linnades. Kuid reis, millest pidi saama ühtaegu enese eest põgenemine ja enese avastamine, võtab ootamatu pöörde. Tuleb tagasi koju pöörduda, ent mõne kuu pärast algab uus teekond — seekord koos tütrega. Nende ühine rännak on teistsugune: aeglasem, mõnikord helge, mõnikord hulluks ajav. Peruu kärarikkad turud, Colombia tasased rannakülad ja džungli hingus põimuvad ema ja tütre vahelise sidemega, mis saab reisi jooksul nii proovile pandud kui uueks loodud. See on korraga reisiraamat ja raamat elust, maastikest ja inimestest ja sellest, kuidas edasi liikuda, kui tundub, et kõik kukub kokku. Lugu avastustest, lähedusest ja uutest algustest.
Mo, Johanna
„Varjud Ölandi kohal“ on väga oodatud uus põnevussari, mille autoriks on menukas Rootsi kirjanik Johanna Mo, tuntud „Kuriteod Ölandil“ sarja autor – kõik selle viis osa on ka eesti keeles ilmunud. Uus sari toob lugejad tagasi Ölandi mõjusale saarekeskkonnale. Sarjas on planeeritud neli raamatut, millest igaüks hargneb mõne tähtpäeva varjus: jõulud, volbriöö, jaanipäev ja hingedepäev. Kuigi igas raamatus on erinevad peategelased, seob neid pühade temaatika, Ölandi miljöö ning kaks korduvat politseiuurijat – Sima Boniadi ja Urban Karlsson. Võrreldes „Kuriteod Ölandil“ sarjaga keskendub uus sari sügavamalt üksikutele tegelastele, võimaldades Mo’l süvitsi uurida inimpsüühikat, paljastada saladusi ja traumasid peredes ning kogukondades. „Kuriteod Ölandil“ sarja fännid avastavad Ölandist uue, tumedama külje, samas kui Mo tugevad karakterikujutused ja tema võrratu oskus ootamatuid intriige lahti harutada on endiselt äratuntavad. Johanna Mo suudab luua külmavärinaid tekitava, hiiliva pingetunde – igas peatükis juhtub midagi, mis kõik pea peale pöörab. „See on oskuslikult üles ehitatud romaan, kus pingetunne hiilib ligi tasapisi.” Ölandsbladet „Johanna Mo on kirjutanud põnevusromaane üle kümne aasta – ja see paistab välja. Lugu hoiab lugejat kindlas haardes isegi vaiksemates hetkedes. Sa pead lihtsalt teada saama, mis neist saab.” BTJ „Häid lugusid saab kirjutada mitmel moel, ja mulle avaldab alati muljet, kui autor ei jää kinni ühte kindlasse toimivasse võttesse, vaid julgeb proovida uusi radu – ja õnnestub. Seda on Johanna Mo siin tõestanud. Võimas lõpp sisaldab mitut ootamatut pööret. See on tõeliselt hea: tihedalt kirjutatud romaan, mis toob meid üksikutele tegelastele väga lähedale, pingega, mis liigub samm-sammult millegi plahvatusliku poole.” Kapprakt
Treimann, Mariann
Armas lugeja, see raamat sündis sadadest kirjadest, mille naised on mulle aastate jooksul saatnud. Kirjadest, mis rääkisid lähisuhtevägivallast. Need lood olid erinevad, aga ometi häirivalt sarnased. Samu mustreid, samu hirme, samu vaikimisi kohtasin kirjas kirja järel. Neid kokku pannes sündis Iga teine lugu – pealkiri, mis peegeldab kurba tõde: lähisuhtevägivald ei ole erand, vaid paljude jaoks argipäev. See raamat räägib vägivallast lapse, ema, naise ja sõbranna vaatenurgast. Nähtust, mis ei jäta haavata ainult üht inimest, vaid terveid elusid. Kui sa tunned end nendes lehekülgedes ära, siis tea: sa ei ole üksi. Mallu
Õnnepalu, Tõnu
Argikomöödia „Tööpäev” jutustab haarava loo Hõbekuuse puukoolist ja inimestest, kelle jaoks töö ei ole kutsumus, vaid paratamatus. Lugeja satub tööpäeva rütmi, kus aeg venib ja kaob korraga ning kus üksteisega sarnanevates päevades kuhjuvad väikesed pinged, vaiksed kokkulepped ja varjatud lootused. Masinad, puud, pausid ja lõunatunnid moodustavad maailma, milles väsimus ja vaimukus käivad käsikäes, ning värvikad karakterid annavad argipäevale ootamatult koomilise varjundi. Tõnu Õnnepalu tähelepanelik pilk jälgib töö rutiini aeglast kordumist, märgates selles nii absurdi kui ka seletamatut ligitõmmet, millest ei taheta ega osata lahti lasta.
Ginzburg, Natalia
“Perekonnaleksikon” on autobiograafiline romaan, milles Natalia Ginzburg elustab oma erakordselt värvika perekonna tema argipäevastes tegemistes ja jäädvustab neid ühendava salakeele kõigi selle isevärki sõnade, väljendite, salmikeste ja perepärimusega. “Lugeja tõmmatakse kiiresti kaasa ning endalegi ootamatult tunneb ta ennast selle väga erilise perekonna keskel koduselt,” ütleb Kristiina Rebane autori elu ja loomingut tutvustavas põhjalikus saatesõnas. Ginzburgide pere- ja lähikonda kuulus hulgaliselt mõjukaid kultuuri- ja ühiskonnategelasi, teadlasi ja ettevõtjaid, koos perelooga saab seega räägitud ka peatükk Itaalia ajaloost 1920.–1950. aastatel: fašismi tõus, teisitimõtlejate ja juutide tagakiusamine, sõjajärgsed toibumisaastad. Jutustaja ise jääb seejuures pigem vaatlejaks ja tunnistajaks, orkestreerides osavalt väga erinevate häälte ühendkoori. Raamatu lõpus on saatesõna ka autori pojalt, ajaloolaselt Carlo Ginzburgilt, kes pani eesti lugeja jaoks kirja oma isiklikud “Perekonnaleksikoni” lugemiselamused.
Hook, Martin
Raul Revel ärkab kinniseotuna mahajäetud majas ega tea, miks ta seal on. Kõrvaltoas kärgatavad lasud – kaks laipa. Oma naha päästmiseks peab Raul põgenema nii võimude kui tegeliku mõrvari eest ja paljastama vandenõu, mis ohustab terve riigi julgeolekut. Kuid esmalt tuleb üles leida inimene, kes ta sellesse lõksu meelitas. Oli see vana sõber Anto, kes töötab küberkaitses ja kelle auto Raul eelmisel päeval Pärnust Tallinnasse viis? Või hoopis salapärane hääletaja Anna, kes temalt bensujaamas küüti palus? Nad mõlemad jätsid midagi olulist rääkimata. Algab pöörane kassi-hiire mäng mööda Tallinna tänavaid ja tagahoove, kus vähimgi eksimus võib olla surmav. Panused kasvavad iga sammuga, kuid ellujäämiseks ei piisa vaid kiiretest jalgadest. Raulil tuleb asuda rünnakule ja otsustada, kui kaugele üle piiri on ta valmis minema. Põnevusromaan „Sitt päev“ pälvis Eesti Kirjanike Liidu 2025. aasta romaanivõistlusel Tallinna linna auhinna.
Ernits, Marje
Vanade riiete surnuaed. Karavani detektiivi lugude neljas raamat /
„Karavani detektiivi lugude“ neljandas raamatus kutsutakse Aadi Lumiste appi oma vanadele sugulastele, kelle pisut kummaliselt põllumaalt leitakse kohaliku naise surnukeha. Põllu teeb eriliseks asjaolu, et sellele on „kaltsumajandusega“ tegelev perenaine Agate rajanud veidra surnuaia – puidust ristidele on riputatud kasutatud riided. Kui uurimise käigus avastab Aadi sugulaste taluhäärberist toa, mille olemasolust keegi teadlik polnud, ja leiab toast kaks mumifitseerunud surnukeha, hakkavad mineviku tumedad saladused tasahaaval lahti hargnema. „Karavani detektiivi lood“ on Eesti ühe loetuima autori Marje Ernitsa põnevussari, milles on varem ilmunud kolm raamatut: „Pommirobot“ (2023), „Madal haud“ (2024) ja „Oheru järve vesikupud“ (2025). Sarja peategelaseks on arvutitark noormees, detektiiv Aadi Lumiste, kes pole peale ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist endale veel õiget elu- ega töökohta leidnud ning elab haagissuvilas, mida rahvakeeli karavaniks nimetatakse ning teeb juhutöid, mida sõbrad pakuvad või saatus ette annab.
Lodge, David
Laurence Passmore on viiekümne kaheksa aastane mõõdukalt edukas telesarjade stsenarist. Ta on naeruväärselt stereotüüpne keskeakriisis mees, kelle abielu sihikindlalt mureneb. Ühtlasi valutab tal põlv ning kuigi kellelgi ei ole väga sobivat selgitust, miks see nii on, siis kuulab Laurence selle põhjuste kohta kõiki erinevaid teooriaid. “Teraapia” on irooniline kirjeldus telemaailmast ning järjekordsele tüütule palverännakule jõudnud keskeakriisis inimestest. David Lodge (1935–2025) oli inglise kirjandusteadlane ning kirjanik. Ta on kirjutanud romaane, näidendeid ning kirjanduskriitikat. Lodge´i romaanides on korduvad teemad akadeemilise maailma veidrused, katoliikluse ja seksuaalsusega seotud küsimused ning kohanematus. Lodge on pälvinud mh Whitbreadi kirjanduspreemia ning tema raamatuid on tõlgitud kümnetesse keeltesse. Eesti keeles on varem ilmunud tema romaanid “Väike maailm”, “Ühest kohast teise”, “Väärt töö” ning “Mõtleb …”.
Abgarjan, Narine
Inimesed, kes on alati minuga /
Kogumikku kuulub kolmteist juttu armeenlaste elust. Kõik kokku on see aga perekonnasaaga – ühe perekonna mitme põlvkonna lugu. See on lugu inimestest, kes on läbi elanud palju raskeid katsumusi, kuid on siiski suutnud oma südames säilitada headuse, inimlikkuse ja armastuse üksteise vastu. „Inimesed, kes on alati minuga“ räägib vanematest ja lähedastest, kes toetavad meid kogu elu – isegi siis, kui neid enam ei ole, isegi nähtamatult – ning kujundavad meid selleks, kes me oleme. NARINE ABGARJAN (snd 1971 Armeenias) on hariduselt õpetaja. Ta sai tuntuks lasteraamatutega Armeenia väikelinnas elavast tüdrukust Manjunjast. Aastast 1993 elab Narine Abgarjan Moskvas. Eesti keeles on temalt varem ilmunud romaanis „Taevast kukkus kolm õuna”, „Manjunja” ja „Simon”.
Legrant, Tomas
„Kuidas jääda ellu“ on jõuline ja halastamatu romaan Eesti varjatud pragudest: klassivägivallast, sõltuvustest, digimaailma illusioonidest ja sellest, mida inimene on valmis tegema viimases meeleheites. See on lugu Eestist, kus kõik tahavad ellu jääda, kuid mitte keegi ei taha tunnistada, mis see tegelikult maksab. Eesti ei ole rikas riik. Eesti on riik, kus kõik teesklevad: Teeskleb ema, kes valetab lapsele, et „kõik on korras“. Teeskleb influencer, kelle elu laguneb kaadri taga koost. Teeskleb kriminaal, kes nimetab oma meeleheite „äriks“. Teeskleb advokaat, kes müüb õigust neile, kel seda tegelikult pole. Kõik teesklevad, kuni midagi murdub. Siis pole enam filtri taga keskmist ega viisakat Eestit – on ainult inimesed, kes klammerduvad uppuja kombel ellujäämise külge. Kui nende nelja maailma kokkupõrge vallandab laviini, saab selgeks, et ellujäämine pole oskus — ellujäämisel on hind. Mõni maksab rahaga. Mõni oma mainega. Mõni terve mõistusega. Ja mõni astub ruumi, kuhu poleks tohtinud sattuda. See romaan ei ürita sulle meeldida. See tahab sind mõtlema panna. See tahab sind raputada. Autor ei taha kellelegi näpuga näidata. Ta lihtsalt näitab, millest me kõik eelistame mööda vaadata. Ja just see on kõige skandaalsem. Toores. Valus. Ülemäära aus. Romaan, mida lugedes ei ole võimalik ükskõikseks jääda.
Orwell, George
„Loomade farm” ja „1984” on kahtlemata Orwelli kõige tuntumad teosed. Ehkki kirjutatud enam kui 50 aasta eest, pole need kaotanud aktuaalsust ja teravust ka 21. sajandi alguses. Totalitaarsed riigid pole tänaseks kuhugi kadunud, meedia abil korraldatav ajupesu on hoopis suuremad mõõtmed omandanud ning Orwelli poliitikloomi või loompoliitikuid võib kohata igal sammul. (apollo.ee)
Thayne, RaeAnne
Kui oli vaja kedagi päästa, helistati just temale… Aga kellele pidi Taft Bowman helistama, kui ta ise abi vajas? Sest kümme aastat tagasi oli ta elu armastus Laura Pendleton linnast sõnagi lausumata lahkunud ja rohkem polnud temast midagi kuulda. Nüüd oli naine tagasi, uue perekonnanimega ja kaasas kaks imearmast last, kellel on vaja pidevalt silma peal hoida. Nojah, eelmisel korral oli Taft olnud nii rumal ja tal minna lasknud… ta ei kavatsenud sama viga korrata. Ta armastas Laurat endiselt – ja piisas ühest pilgust laste võluvatele nägudele ning Taft teadis, et tema saatus on olla koos Laura ja lastega. Tal polnud vaja teha muud, kui veenda Laurat, et seekord võib naine temale loota!
Tennant, Tilly
Amelie ei loobu Rukkilillemajast iialgi. Lapsena tegi ta kriimulise köögilaua taga koolitöid ja aitas emal vana tamme külge kinnitatud nöörile pesu kuivama panna. Kui tema armsad vanemad ootamatult surid, sai Rukkilillemajast Amelie kindlus maailma vastu. Aga maja laguneb ja Amelie tuleb niigi vaevu ots otsaga kokku. Aed on nagu umbrohudžungel, katus laseb läbi, pesumasin on katki … Vanemate mälestust elus hoides otsustab Amelie tegutsema hakata. Ta teeb kohalikus hotellis lisavahetusi, palub abi vanadelt sõpradelt ja – kuigi vastumeelselt – ühelt üüriliselt. Kas karune Xander suudab oma teravate naljade ja pruunide silmadega tema probleemid lahendada? Kas Amelie leiab võimaluse päästa oma lapsepõlvekodu ja kaitsta oma südant? „Kodu Rukkilillemajas“ tegevus toimub Cotswoldsi lilleväljade ja roheliste hekkide vahel ja selle keskpunkt on üks väike maamaja – hea suvine pelgupaik nii peategelasele kui ka lugejale! Tilly Tennanti raamat „Kohvik Saialille sadamas“ ilmus eesti keeles 2023. aastal.
Lane, Soraya
Pariis, 1939: Evelina vaatas tuledesäras linnasiluetti ja hoidis värisevate sõrmede vahel armastatud mehe kirja. „Tean, et ma ei vääri sind, mu kallis, aga loodan, et sa muudad meelt. Mu süda kuulub igavesti sulle ja ma soovin, et miski ei hoiaks meid lahus…“ London, olevik. Blake vaatas tuhmunud moejoonistuse külge kinnitatud sädeleva hõbedase kanga tükki ja puudutas imetlevalt. Need jäeti enne adopteerimist tema vanaemale Hope’s House’i, mis oli koht vallalistele emadele. Tema kallis vanaema on nüüdseks siitilmast lahkunud ning kangatükk ja moelooja allkiri jäid Blake´ile ainsateks vihjeteks tema bioloogilise perekonna kohta. Kas ta suudab aastakümnete taguse perekonnamüsteeriumi lahendada? Blake ei saa detailset joonistust mõtetest. Ega ka seda, mida see võiks tema perekonna kohta paljastada. Ta teab vaid aadressi ja ühe moekuraatori nime – Henri –, kuid otsustab siiski lennata Pariisi, et selgitada välja oma vanaemaga seotud tõde. Ehk tärkab ka temas siis uuesti soov moeloominguga tegeleda? See on pikalt unustusehõlmas olnud unistus. Peagi jalutab Blake Champs-Élysées’l ja naudib intiimseid õhtusööke Henriga, kes aitab tal avastada sõjaeelse Pariisi ühe populaarseima moelooja Evelina tegemisi. Tema julged rõivad olid võrreldavad Coco Chaneli loominguga. Henri ja Blake muutuvad lähedasemaks, süüvides Evelina pärandisse ja tema keelatud suhtesse, mis pani tolleaegse moemaailma kihama. Kui Blake saab teada, milline oli see võimatu otsus, mis sundis Evelinat maailma kõige romantilisemast linnast lahkuma, peab ta ka ise mõtlema, kas suudaks armastuse nimel kõigega riskida. Kas lood vanaema vaprusest ärgitavad teda üritama uut algust koos Henriga? Või peletavad Evelina õnnetu lõpuga suhte tagajärjed Blake’i koju tagasi?
July, Miranda
Raamatu minajutustaja, 45-aastane looja, otsustab kulutada ühe reklaamlause eest saadud raha New Yorgi reisile. Abikaasa kommentaarist tuld võttes otsustab ta minna autoga, ent jääb toppama juba poole tunni kaugusel oma kodust Los Angeleses. Füüsiliselt naine kaugemale ei jõuagi, ometi paiskab reis ta paikadesse, kuhu ta ei arvanud ealeski sattuvat. See on pöörane minek, kaasteelisteks naise, ema ja abikaasa rollid ja ihad, nende omavaheline sobivus ja/või sobitamatus; eluvalikute universaalsus. Turnides jumala (või universumiga) peetava elukestva jutuajamise teravatel sakmetel ja (mitte just kõige paremini) tasakaalu hoides laseb minajutustaja oma raha eest renoveerida motellitoa ja elab sellessamas toas ja lähikonnas läbi ühe ühtaegu kõige kirglikuma kui ka kõige vaoshoituma armuloo. Ja see on alles algus. July viib oma lugejad, ka mehed, rajule sõidule.
Serle, Rebecca
Selles „maagilises teekonnas, mis on tõesti ettevõtmist väärt” (Associated Press) naaseb rahvusvahelise menuki „Viie aasta pärast“ autor võimsa looga emade ja tütarde armastusest romaanis, mille tegevus toimub hingematval Amalfi rannikul. Ema surm lööb Katy täielikult rivist välja. Carol oli palju enamat kui lihtsalt ema – ta oli parim sõber ja esimene inimene, kellele helistada. Tal olid alati vastused, ja nüüd, kui Katy teda kõige enam vajab, Carolit enam ei ole. Olukorra teeb veel veidramaks see, et tal seisab ees reis Positanosse, lummavasse linna, kus Carol veetis suve vahetult enne Katy isaga kohtumist. Katy on aastaid oodanud, et Carol ta sinna viiks – ja nüüd peab ta selle seikluse ette võtma üksi. Amalfi ranniku kaunid sillerdavad merevaated, imelised kaljud, südamlikud kohalikud elanikud ja loomulikult hõrgu toidu nautimine teevad oma töö – Katy tunneb, kuidas ta taas ellu ärkab. Ja siis ilmub tema ette terve, päevitunud ja kolmekümneaastane Carol. Katy ei mõista, mis toimub või kuidas see võimalik on – ta suudab mõelda vaid ühele: et ta on kuidagi, täiesti võimatul moel, oma ema tagasi saanud. Ühe Itaalia suve jooksul õpib Katy Carolit tundma mitte oma ema, vaid noore naisena enne tema sündimist. Kuid Carol pole sugugi selline, nagu Katy on teda ette kujutanud, ning peagi peab ta leppima tõsiasjaga, et inimene, kes teadis alati kõike, oli ükskord ise noor naine, kes alles otsis vastuseid.
Prowse, Amanda
Kunagi ammu olid Jacks Morganil unistused. Tal on karjäär ja ta reisib maailmas ringi. Ta kodu asub mere ääres ja ta veedab oma kallimaga pikki õhtuid, jalutades tähistaeva all. Kuid elu läks teisiti. Kõigepealt sündis Martha ja siis Jonty. Siis kolis ema tema juurde elama ning nüüd on nende väike ridaelamumaja puupüsti täis. Jacks loobus oma unistustest, et pere eest hoolitseda. Kui vaid ta pere kordki ka tema eest hoolitseks…
Burstall, Emma
Pärast sõbra kaotust ja abielu lagunemist loodab südamevalus piinlev Stella, et reis idüllilisele Kreeta saarele aitab tal ja tema perel taastuda. Ja Stella mured tunduvadki kaduvat sel hetkel, kui ta astub esimest korda hingematvalt kaunisse Villa Ariadnesse. Sealt avaneb imeline vaade merele ning on tunda joovastavat sidrunite lõhna. Idülli ja rahu ähvardab aga lõhkuda üks ebameeldiv avastus ja ühe vana tuttava saabumine, mis sunnivad Stellat võtma vastu rasket otsust. Kreeta kauni looduse ja kohalike sõbralikkuse toel avastab Stella siiski, et Villa Ariadne võib olla nende põgenemistee … ja veel palju muudki. Kas ta suudab end aga taas armastusele avada ja leida jõudu uueks alguseks? Emma Burstall on mitmete menukate romaanide autor, nende seas Cornwalli sari „Tremarnock“. Emma õppis Cambridge’i ülikoolis inglise keelt ja alustas karjääri noore reporterina ajalehes Western Morning News in Plymouth, hiljem sai temast ajakirja Woman and Family Circle toimetaja. Ta armastab filme ja teatrit, joogat ja pilatest ning pere ja sõprade seltsis aja veetmist. Ta elab Edela-Londonis, tal on kolm last ja kaks lapselast.
Morris, Heather
„Soov“ on südantliigutav romaan raskelt haige teismelise ja üksildase videomängude disaineri ootamatust sõprusest. Jesse on 15-aastane. Ta armastab oma sõpru, väikest venda ja vanemaid – isegi siis, kui nad tülitsevad, nagu viimasel ajal pidevalt juhtub. Kuid kõige rohkem armastab ta mängida videomänge. Isegi haiglavoodis olles. Alex on 29-aastane. Ta ei armasta just paljusid asju. Ausalt öeldes pole ta päris kindel, kas ta üldse oskab armastada. Tema töölaual videomänge tootvas firmas pole ühtegi isiklikku eset ja ka tema elu tundub mõnikord tühi olevat. Siis esitab Jesse ühe soovi. Ta soovib videomängu, mis oleks loodud tema elust, kuid ainult Alexil on tehnilised oskused, et tema soovi täita. Üks hooliv teismeline. Üks üksildane täiskasvanu. Kumma lugu saab õnneliku lõpu? Heather Morris on rahvusvaheline menukirjanik, kelle teoseid on müüdud üle 19 miljoni eksemplari. „Soov“ on tema esimene romaan, mis räägib tänapäevast, kuid käsitleb kõiki teemasid, mille pärast teda teatakse ja armastatakse: lootus raskel ajal, perekond, armastus ja julgus.
Huang, Ana
New York Timesi, USA Today, ja Amazoni bestsellerite autori Ana Huangi uues noortele täiskasvanutele mõeldud romantilise sarja esimeses raamatus vaheldub jäine kättemaks tulikuuma ihaga. Need kaks poleks pidanud kokku saama. Alex Volkov on saatan, keda on õnnistatud ingli näo ja minevikuga, mille needusest ei ole pääsu. Ava Chen on vaba hing, kes õudusunenägude ja minevikust pärit foobiate kiuste oskab näha ilu enda ümber ja hella südant jäise kooriku all. Kuid see on mees, keda ta ei tohiks tahta. Tema venna parim sõber. Tema naaber. Tema päästja ja tema hukatus. Armastus. Seda poleks kunagi pidanud juhtuma. Aga see juhtub ja paljastab saladused, mis võivad hävitada nad mõlemad ja kõik selle, mida nad kalliks peavad.
Harms, Kelly
ÜKS MEIST ON HULLUKS LÄINUD CELESTE MASON on kodune Pinteresti superema ja teiste emade õudusunenägu. Hoolimata tema ainult mahetoitu söövatest, päevalillevõid armastavatest ja hästi kasvatatud lastest, laitmatult korras kodust ja vabatahtlikust tööst on tal siiski aega õhtuti klaasikese veini seltsis lõõgastuda. Ainuke, kes kõik ära rikub, on tema töönarkomaanist karjäärihull naabrinaine, kes ei jäta kunagi kasutamata võimalust teada anda, mida ta Celesteʼi eluvalikutest arvab. WENDY CHARLES on hinnatud tõhususkonsultant, kolumnist ja esineja. Minuti pealt paigas graafiku tõttu tundub, et töötava ema elu on lihtne. Ühe ärkvel oldud tunni päevast veedab ta isegi koos oma lastega. Ta ei vabanda millegi pärast. Eriti mitte Celesteʼi ees, kes hõõrub oma superemaks olemist Wendyle nina alla nii tihti, kui saab. Kelleks Celeste ja Wendy end peavad? Nad saavad seda teada tänu ühele veidrale nädalale. Pärast spordivõistkondade ühissöömaaega ja liiga suurt kogust sangriat ärkavad nad üles – ee, mida? – teineteise kehas. Kõik, mida Celeste ja Wendy teistsugustest emadest teadsid, keeratakse koos nende korratute, keeruliste ja võib-olla mitte nii erinevate eludega pea peale.
Fisher, Kerry
Su tütar armub su parima sõbranna abikaasasse. Kelle poolt sa oled? Kui ma oma tütre Scarletti kodu uksest sisse astun, oodates planeeritud sünnipäevalõunat, pole ma üldse valmis selleks, mida näen. Siin on ka minu parima sõbranna abikaasa Andrew… Scarlett ja Andrew ütlevad, et nad armastavad teineteist. Nad tahavad vaatamata kahekümne seitsme aastasele vanusevahele koos olla. Mu parim sõbranna Philippa ja mina tunneme teineteist juba viiskümmend aastat. Meie tütred on pigem kui õed. Me teame teineteisest kõike. Ja Philippa on ainuke inimene maailmas, kes teab mu süngeimat saladust. Ta otsustas Andrewʼ maha jätta. Nad olid teineteisest kaugenenud. See muserdas mind ja mu abikaasat – tema iha teistsuguse elu järele lõhkus meie toreda väikese pundi –, kuid ma toetasin teda. Ent nüüd, nähes Andrewʼd ja Scarlettit koos… See käib mul üle mõistuse. Mu abikaasa on kohkunud, mina aga ei tea, kellele ustav olla. Scarlett anub mind, et hoiaksin seda Philippa eest saladuses. Ta anub mind, et püüaksin mõista, et vaatamata vanusevahele ja sellele, kuidas nad kokku said, sobivad tema ja Andrew teineteisega täiuslikult. Ma ei saa selle suhte pärast oma tütart kaotada, aga kuidas ma saan oma parima sõbranna reeta? Kuidas ma saan riskida sellega, et ta avalikustab saladuse, mis võib lõhkuda mu enda perekonna? Ning mis juhtub siis, kui mu perekond saab teada, kes ma tegelikult olen?
Freethy, Barbara
Damon Wolfe ja Sophie Parker kohtusid ühel pimedal ööl. Nad olid kaks õnnetut hinge, kes otsisid lohutust ega pidanud teineteist enam kunagi nägema… Neli aastat hiljem hukkub kahtlases autoavariis Sophie isa, kes oli olnud ka Damoni mentor. Enne seda on isa saatnud Sophiele sõnumi, milles palub tütrel mitte kedagi usaldada, eriti mitte föderaalsest juurdlusbüroost. Kui Sophie kohtub teda otsiva Damoniga, pole ta kindel, kas mees on sõber või vaenlane, aga ta teab, et Damonil on võim purustada see, mis ta südamest veel järele on jäänud. Viimane asi, mida Damon soovib, on end jälle Sophiega siduda. Juba esimesel korral oli naisest lahkumine olnud nii raske. Aga Sophiet varitseb hädaoht, tema isa maine on rünnaku all ja ka Damoni kaastöötajad on ohus, sest nende keskel on reetur. Kui keegi avab nende pihta tule, ei ole neil muud valikut kui põgeneda ja ennast varjata. Kõik nende ümber muutuvad kahtlusalusteks. Nad tahavad teada tõde, aga kas see osutub just selliseks, nagu nad loodavad? Isa ja mentori süütuse tõestamine võib neile maksma minna nende südamed… ja nende elud… FBI sari „Võrgust väljas“ pakub hingetuks võtvaid lugusid, mis on tulvil tihedat tegevustikku, südantlõhestavat romantikat ja kaasahaaravat põnevust.
Zevin, Gabrielle
A. J. Fikry märkimisväärne elu /
Lilla Victoria-aegse majakese varikatuse kohal rippuv silt ütleb: ISLAND BOOKS Alice Islandi eksklusiivne kvaliteetse kirjasõna pakkuja aastast 1999 Ükski inimene pole saar; iga raamat on maailm Tõredal Island Booksi omanikul, A. J. Fikryl, on rasked ajad: ta raamatupoel ei lähe hästi, ta on kaotanud oma armastatud naise ja kõige hinnalisema vara – ühe raamatu haruldase esmatrüki. Ühel päeval aga leiab A. J. Fikry raamatupoe põrandalt istumas kaheaastase Maya, kelle külge on kinnitatud kiri, mis palub poeomanikul tema eest hoolt kanda. A. J. Fikry – ja Maya – elu muutub igaveseks. Gabrielle Zevini võluv romaan on armastuskiri raamatute maailmale – vastupandamatu ülistuslaul sellele, miks me loeme ja miks me armastame.
Slocombe, Penelope
Anne’i poeg on olnud seitse aastat kadunud. Nüüd on Anne veendunud, et lõpuks on tal juhtlõng, mis viib pojani … 1997. aastal astus Anne’i poeg Torran välja Himaalajas asuva Manali linna hotellist – ja kadus. Seitse aastat hiljem otsib Anne teda ikka veel, olles haaratud kinnisideest, et iga vähimgi vihje võib ta juhatada poja jälgedele, ja vaevatud süütundest, et emana vedas ta oma poega alt. Kuid erinevalt oma abikaasast, poja isast, pole ta kunagi lakanud uskumast, et nende poeg on elus. Kui Anne’i abikaasa õetütar Esther saabub Indiasse värske vihjega, on Anne veendunud, et tema visadus saab lõpuks tasutud. Teineteisest võõrdunud naised sõlmivad hapra vaherahu ning suunduvad sügavale lopsakate orgude ja ettearvamatute mäeahelikega Himaalajasse, otsides vastuseid ja eraldatud kogukonda, kes elab Päikesepaistemajas. See on teekond, mis paneb neid proovile viisil, mida nad poleks osanud ette kujutada. Ja mida lähemale nad jõuavad tõe avastamisele, seda enam hakkab Anne kahtlema kõiges, mida ta arvas end tahtvat. „Päikeselinnud“ on ebatavaline romaan, mis räägib inimesi Indiasse meelitavast individualismi kultusest, samal ajal küsides, kas mahajäänutel on mingeid õigusi nendele, kes ei taha, et neid leitaks. See on kauni keelega romaan emadusest, armastuse koormast, kaotusvalust. Eneseleidmisest. Lahtilaskmisest. Penelope Slocombe (snd 1983) kasvas üles, pendeldades Šotimaa kirdeosas tegutseva Findhorni-nimelise new age’i kogukonna ja pisikese Hebriidi saare Erraidi vahel. Saanud mõjutusi oma Austraalia päritolu vanematelt ja seikluslikku elu hindavalt suguvõsalt, on ta innukas reisija ja kõige õnnelikum, kui kõnnib mägedes või mere ääres. Ta on elanud ja õpetanud inglise keelt võõrkeelena Indias, Hispaanias ja Londonis, kus ta ka praegu koos oma perega elab. Oma debüütromaani „Päikeselinnud“ kohta ütleb Penelope Slocombe: „Tahtsin näidata kedagi, kelle lein paiskab uude ellu – et temast saaks see inimene, kes ta oleks pidanud olema.“ „Päikeselinnud“ on kirjastuse Hea Lugu uue raamatusarja „Naise lugu“ esimene raamat. Sari keskendub naistele ja nende lugudele, mis viivad iga peategelase pöördepunktini – ja seeläbi uue loo juurde tema elus. Sarja järgmine raamat on Moa Herngreni „Mehe ema“.
Killmore, R. L
Surm Kollase Nartsissi võõrastemajas /
Uus tärkav armastus. Aiast leitud surnukeha. Keda usaldada? Ootamatuid pöördeid täis ja peategelastevahelisest keemiast pulbitsev „Mõrv Kollase Nartsissi võõrastemajas“ on ideaalne valik „Gilmore’i tüdrukute“, „Pretty Little Liarsi“ ja „Dream Harbori“ sarja austajatele. Cinnamon Fallsis võidutseb kevad ja iga-aastane Kollase Nartsissi kevadpidu on täies hoos. Morgan Taylor, kes aitab üsna tõrksalt oma vanematel Kollase Nartsissi võõrastemajas üritust korraldada, soovib, et ta hing rahule jäetaks ja tal lastaks omaette unistada Willist, ohtlikult seksikast üksikisast, keda ta enam peast välja ei saa. Kevadpidu lõpetaval tantsupeol leiab ta end Williga silmitsi. Kuid nende imelise hetke purustab verd tarretama panev karjatus. Võõrastemaja aiast on leitud külalise surnukeha ja suust suhu liigub sosinal sõna: mõrv. Kuna kaalul on võõrastemaja tulevik, ühendavad Morgan ja Will saladuse lahendamiseks jõud. Kas neil õnnestub tõde paljastada enne, kui on liiga hilja, või lõpevad nende püüdlused murtud südamega?
Galbraith, Robert
Vabamüürlastega seotud hõbedapoe hoiuruumist leitakse moonutatud surnukeha. Algul usub politsei, et tegemist on süüdimõistetud kurjategijaga, kes on kadunuks jäänud, kuid kõik ei ole selle teooriaga nõus. Üks neist on Decima Mullins, kes kutsub appi eradetektiiv Cormoran Strike’i, kuna on kindel, et hõbedapoest leitud mees on tema kallim, tema äsjasündinud lapse isa, kes on ootamatult ja mõistatuslikult kadunud. Mida enam Strike ja tema detektiivibüroo partner Robin Ellacott juhtumisse süvenevad, seda keerulisemaks ja segasemaks see muutub. Tuleb välja, et lisaks kurjategijale ja Decima kallimale on veel teisigi kaduma läinud mehi, kes sobiksid hõbedapoest leitud surnukeha kirjeldusega. Samal ajal, kui juhtum muutub aina keerulisemaks ja ohtlikumaks, seisab Strike silmitsi veel ühe probleemiga – paistab, et Robin on üha enam pühendunud oma kallimale politseinik Ryan Murphyle, kuid ka Strike’i soov Robinile oma tundeid avaldada on tugevam kui kunagi varem. Robert Galbraith on menukirjanik J.K. Rowlingu, Harry Potteri sarja ja „Ootamatu võimaluse” autori pseudonüüm. Strike’i sarjas, kus kuritegusid lahendavad sümpaatsed eradetektiivid Cormoran Strike ja Robin Ellacott, on ilmunud seitse raamatut: „Käo kukkumine”, „Siidiuss”, „Kus on kurja kodu”, „Surmav valge”, „Vere sund”, „Tintmust süda” ja „Haud sind jälitab”. Raamatute põhjal on valminud ka telesari.
Priilinn, Ketlin
Elizabeth töötab raamatupoes ja on algaja lastekirjanik. Ta elab kenas väikeses majas koos elukaaslase ja väikese tütrega, pealtnäha oleks tema elus kõik just nagu hästi. Vaid väga vähesed teavad, mis tegelikult toimub. Elizabeth aina unistab päevast, mil ta ükskord oma elukaaslase maha jätab ja koos tütrega uut elu alustab. Juba aastaid ei ühenda teda mehega enam miski peale lapse ja ühise elukoha. Aga kuidas minna lahku, kui raha kogu aeg napib? Ja kui veel mees alatasa torkab, et „sa ei suuda ju lapsele üksi mingit normaalset elu pakkuda!“ „Võib-olla ühel päeval“ on realistlik lugu sellest, miks mõnikord võib keerulisest suhtest lahkumine aastaid aega võtta, millised hirmud, kõhklused ja kahtlused võivad ohvrit kammitseda ning vana elu juures kinni hoida. Samas jagub siia romaani ka helgust, positiivsust ja lootust sellest, et kõik unistused võivad ükskord teoks saada, kui ise nende nimel võitlemast ei väsi.
Marchmont, Helena
Maalilise Cotswoldsi külakese Bunburry politseiseersant Harold Wilson jälestab Alfie McAlisteri. Alfie on nägus, populaarne, end ise miljonäriks üles töötanud ning mis kõige hullem: annab koos oma sõprade Lizi ja Marge’iga kurikaelte püüdmises politseile kõvasti silmad ette. Kuid üht inimest jälestab seersant Wilson veelgi enam – nimelt Bunburry vikaari Philip Browni, ja seepärast rõõmustab võimaluse üle ta kuriteo eest kinni panna. Kui reverend Brown keeldub end kaitsmast ja alibit andmast, jääb Bunburry Kolmnurga mureks välja selgitada, mis toimub. Bunburry mõrvalood on hea valik kõigile, kes armastavad Alexander McCall Smithi leebet stiili ja naudivad Richard Osmani „Neljapäevase mõrvaklubi“ sarja! „Patused ja pühakud“ on sarja kümnes raamat.
Sten, Viveca
Kas Åre kandis on liikvel surmaingel? Politseinik Hanna Ahlander vastab segasele telefonikõnele, mida võiks tõlgendada ka rumala naljana. Ent Hanna vaist ütleb midagi muud. Kui politsei saab seejärel teate mitme eaka inimese surmast ebatavalistel asjaoludel Åre lähistel, mõistab Hanna, et ta on õigel teel. Uurimist raskendab aga asjaolu, et Hanna ja tema lähima kolleegi Danieli suhted on pingelised ja konflikt süveneb, kuigi on vaja teha koostööd. Aeg tiksub ja nad peavad takistama järjekordse vanainimese mõrva, kuid selleks tuleb omavaheline konflikt kõrvale jätta. „Armuandja“ on viies osa Åre Viveca Steni mõrvade sarjast, mille tegevus toimub Jämtlandi mägedes. Viveca Sten (snd 1959) on rahvusvaheliselt tuntud menuka sarja „Sandhamni mõrvad“ ning uuema, idüllilistes mägimaastikes aset leidva sarja „Åre mõrvad“ autor. Åre mõrvade põhjal on valminud ka samanimeline telesari, mille ülemaailmne esilinastus toimus 2025. aasta veebruaris Netflixis.
Smith, Alexander Gordon
Okasroosike : peainspektor Robert Ketti põnevik /
Peainspektor Kett on tagasi ja juhib Norfolki politseijaoskonna eriüksust, mis tegeleb eriti jõhkrate kuritegude uurimisega. Ta naaseb tööle õigel hetkel: Norwichi ajaloolisest Cow Towerist leitakse põõsasmuraka okkalistesse vartesse mässitud naise surnukeha. Tema suus on punasesse riidetükki keeratud äralõigatud sõrm ja paberitükk muinasjutust: „Elas kord tütarlaps, kes ootas, et ta päästetaks kohutava koletise käest.“ Sõrm kuulub teisele kadunud naisele ning kui Kett, Porter ja Savage tahavad ta elusana leida, peavad nad lahendama veriseid mõistatusi, kus iga ohver juhatab järgmiseni ja iga järgmine juhtum on hirmsam kui eelmine. Sest mõrtsukas jutustab lugu ja teeb kõik, et sel ei oleks õnnelikku lõppu. * Tulge peainspektor Ketti, inspektor Porteri ja uurija Savage’iga kaasa nende seni kõige ohtlikumale ja väärastunud juurdlusele rahvusvaheliselt menukas sarjas, mida veebileht Thrilling Fiction nimetab „kõigi aegade kõige kiiremini sõltuvust tekitavaks ja hoogsamaks krimisaagaks“. * Peainspektor Ketti krimipõnevike menusarja kaheksas raamat. „Ajalehetüdrukud“ ilmus eesti keeles 2022, „Paha koer“ ja „Kolm väikest põrsast“ 2023, „Piitsalöök“ ja „Põgene, jänes, põgene“ 2024 ning “Külm nagu kivi” ja “Kadunud poeg” 2025.
Ross, L. J.
Paanika : Alexander Gregory põnevik /
Sarimõrtsuka püüad kinni vaid siis, kui oskad ise mõelda nagu tapja … Kui Suur-Londoni kõrge politseiametnik ja valitsusnõunikust kohtunik teineteise järel õõvastava otsa leiavad, võtab kriminaalprofileerija Alex Gregory hinges maad veendumus, et neil surmadel on seos tema karjääri kõige nörritavama juhtumiga: kurikuulsaks saanud kohtuprotsessiga, mille tulemusel mõisteti ekslikult süüdi Carl Deere. Homoseksuaalsele mehele määriti kaela Soho tapja hüüdnimi ja ta saadeti mitme meessoost seksitöötaja mõrva eest trellide taha. Neli aastat hiljem Carl vabastati, tema andmed kustutati politsei andmebaasidest ja nüüd on ta nähtamatu kui viirastus. Ent nagu Gregory liigagi hästi teab, on ülekohus raske meelest minema ning kättemaks vägagi võimas motiiv – seda ka süütu inimese hinges … Scotland Yard teeb kõik endast oleneva, et järjekordset skandaali vältida, seega peavad doktor Alex Gregory ja tema mentor professor Bill Douglas omal käel hakkama saama. Olukorras, kus laipu tuleb aina juurde ja tõendeid endiselt samahästi kui pole, mõistavad sõbrad, et on vaid aja küsimus, millal mõrtsukas nendeni jõuab – arvata võib, et peagi kerkivad kaks profileerijat Deere’i tapanimekirjas kõrgele kohale … Briti kirjaniku L. J. Rossi „Alexander Gregory põnevike“ sarja viies raamat „Paanika“ on tempokas põnevik, mille tegevus toimub maalilises Cambridge’is ja Londonis, ning nagu Rossile omane, vürtsitavad salapäraseid mõrvu must huumor ja romantika. Samalt autorilt jõuavad eesti keelde ka „Peainspektor Ryani mõrvalood“.
Bryndza, Robert
Mineviku varjud : peainspektor Erika Fosteri krimipõnevik /
Rutiinsest hädaabinumbrile tehtud kõnest alguse saanud juurdlus areneb tohutu kiirusega heidutavaks müsteeriumiks, kui peainspektor Erika Foster leiab surnukeha tühjast korterist, kust on kõik DNA-jäljed maha küüritud. Kui aga eksperdid avastavad korteri laest kokaiinijäljed, kutsub Erika kohale narkokoerad, kes juhivad ta pakiautomaati pandud salapärase pakini. Enne kui Erika arugi saab, seisab ta silmitsi ilmvõimatuga: ta vahib otsa Jerome Goodmanile, narkoärikale, kes tappis kümne aasta eest Erika abikaasa. Erika vahistab mehe, aga ilmneb, et passi järgi on tolle nimi hoopis midagi muud ja teda pole kohtulikult karistatud. Erika ülemused nõuavad, et ta võtaks välja puhkuse ja tegeleks posttraumaatilise stressihäirega. Isegi tema lähimad töökaaslased kahtlevad ta kaines mõistuses. Taanduma sunnituna võtab Erika aga ette eraviisilise juurdluse. Iga avastus paneb proovile tema taluvuse, sunnib teda ammuseid sündmusi uuesti läbi elama ja jõudma arusaamiseni, kes ta sõprade seas on salamisi niite tõmmanud. Robert Bryndza kirjutatud peainspektor Erika Fosteri ja eradetektiiv Kate Marshalli menusarju tõlgitakse 30 keelde ning tema raamatuid on müüdud üle 7 miljoni eksemplari. „Mineviku varjud“ on üheksas Erika Fosteri raamat, kus õigluse ja kättemaksu vahelised piirid muutuvad ähmaseks ning päevavalgele tulevad ammu maha maetud saladused.
Gómez-Jurado, Juan
Antonia Scott on Punase Kuninganna projekti võtmeisik, kes töötab kulisside taga, et lahendada kõige salakavalamaid ja ohtlikumaid kuritegusid. Antonia ei suuda oma eelmisest juhtumist lahti lasta, kuniks tappev sündmuste jada ta taas töölainele sunnib. Lõuna-Hispaanias Costa del Solis leitakse maffiajõugu liige Juri Voronin oma luksusvillast jõhkralt mõrvatuna. Mehe lapseootel abikaasa Lola Moreno pääseb aga napilt talle kaubanduskeskuses korraldatud tapmiskatsest ja põgeneb. Nüüd peab Antonia koos oma abilise ja kaitsja, inspektor Jon Gutiérrezega, Voronini abikaasa üles otsima, kuid nemad pole ainsad, kellele Lola huvi pakub – samuti on naise jälil palgamõrvar hüüdnimega Must Hunt. Antonia, keda painavad ikka veel isiklikud deemonid, peab selle hirmuäratava ja salapärase rivaali üle kavaldama ning temast kiiremini tegutsema. „See julgelt provokatiivne põnevusromaanide sari, kus leidub lisaks hoogsale tegevustikule ka intellektuaalset naudingut, pakub konkurentsi Skandinaavia noir’i klassikale „Lohetätoveeringuga tüdruk“.” Sydney Morning Herald
White, Kate
Põnevate keerdkäikudega romaan, kus üks naine saab ootamatult väga suure päranduse, millel võib olla mingi seos tema minevikuga. New Yorgis East Village’is elav, tunnustuse poole alles esimesi samme tegev kunstnik Skyler Moore on jahmunud ja arusaamatuses, kui talle helistab tundmatu advokaat ja soovib „mingit eraasja“ arutada. Advokaadibüroosse jõudes saab naine teada, et talle on jäetud suur pärandus, mis muudab kogu ta elu ja võimaldab täita kauase unistuse last saada. Aga kes oli tema heategija Christopher Whaley? Surnud mehe nimi ei ütle Skylerile midagi ja tal ei ole aimu, miks talle otsustati jätta tema jaoks tohutu varandus. Mehe tausta uurides mõistab Skyler lõpuks, et nad kohtusid kunagi hotelli baaris ja veetsid ühe öö koos. Kuid nad ei vahetanud telefoninumbreid ega öelnud teineteisele isegi perekonnanime ning kohtumisest on möödas üle kümne aasta. Naine murrab pead, kas pärandus kujutab endast mingit sõnumit, ent ei mõista, mis see võiks olla.
McFadden, Freida
Casey metsamaja ei ole orkaanikindlaks ehitatud. Katus vappub, tuled vilguvad ja tormituul õõtsutab pahaendeliselt välisukse ees kasvavat puud. Kuid teda paneb palju rohkem muretsema tüdruk, kelle ta oma köögiakna taga luuramas leiab … Ta on noor. Ta on üksi. Ja ta on üleni verine. Tüdruk ei selgita, kust ta tuli, ega lõdvesta haaret oma paremas käes oleva noa ümber. Ja kui siis Casey keset ööd midagi väga häirivat avastab, teevad asjad pöörde halvemuse suunas. Tüdrukul on sünge saladus. Ta on selle varjamiseks valmis tapma. Ja selle avastamisele liiga lähedale jõudes ei pruugi Casey hommikuni elada. Menukirjanik Freida McFadden keskendub selles pingelises loos küsimusele, kui kaugele on üks tüdruk valmis ellujäämise ja enda päästmise nimel minema.
Xander, Iliana
Hoogne psühholoogiline põnevik täis ootamatuid süžeepöördeid Mackenzie Casper on andekas tudeng. Aga eelkõige teatakse teda tänu tema emale, menukirjanikule, kelle süngetel ja närvekõditavatel põnevikel on pühendunud fänne kogu maailmas. Kui Mackenzie ema õnnetuse tagajärjel sureb, jäävad fännid teda taga leinama, aga uurijad küsivad: kas see ikka oli õnnetusjuhtum? Mälestusteenistuse päeval saab Mackenzie esimese salapärase ümbriku, millele on kirjutatud: Fännilt nr 1. XOXO Ümbrikus on lehed tema ema päevaraamatust, mis algab sõnadega: Kas tahad saladust teada? Armastusega sinu ema Loetu vapustab Mackenziet hingepõhjani. Siis saabub teine kiri. Ja kolmas …
Sarenbrant, Sofie
Stockholmi jõukas äärelinnas Brommas puhkeb sissemurdmiste laine ja murdvargad muutuvad üha jultunumaks. Kui teismeeas poisi mõrv vapustab idülli, hakkab koos teistega juhtumit uurima Emma Sköld. Kas see oli ebaõnnestunud sissemurdmine? Kahtlused langevad koristajale, kes leidis mõrvatud poisi. Või tegi seda Leedu võõrtööline, kes tabati sissemurdmise ajal? Emma otsustab kindlalt kurjategijale jälile jõuda ja asub tegutsema, seades nii enda kui ka teised surmaohtu. „Patuoinas” on kuues eraldiseisev osa populaarsest sarjast, mille peategelane on kriminaalinspektor Emma Sköld. See on põnev nüüdisaegne kriminaalromaan salgamistest, saladustest ja kättemaksust. Kui saatuslikke tagajärgi võib tuua tõe moonutamine? Sofie Sarenbrant on Rootsi armastatumaid ja edukamaid autoreid. Tema raamatuid on tõlgitud 17 keelde ja müüdud üle 6 miljoni eksemplari. Ta pälvis Rootsi aasta krimikirjaniku auhinna nii 2019, 2020 kui ka 2022. aastal. „Patuoinas“ on tema uus ja hingematvalt põnev kriminaalromaan. See on kriminaalinspektor Emma Sköldi sarja kuues eraldiseisev osa.
Leon, Donna
Veneetsia commissario Guido Brunettist rääkiv menukas sari on toonud Donna Leonile lugematul hulgal lugejaid, kriitikute tunnustuse ja rahvusvahelise maine ühe maailma parima krimikirjanikuna. Romaanis „Uskumuste meelevaallas“ tuleb Brunettil rinda pista rafineeritud korruptsiooni, bürokraatliku vastupanu ja Veneetsia suve lämmatava kuumusega. Tema kodulinna ründavad turistide hordid ja päike kõrvetab halastamatult; Brunetti suurim soov on pääseda koos perega mägedesse, kus saab magada udusuleteki all ja sukelduda unustusehõlma jäänud raamatutesse. Ent enne puhkusele minekut maandub tema lauale kaust kohtudokumentidega, mille toojaks on vana sõber. Selgub, et kohalikus kohtus – mis pole kunagi hiilanud erilise tõhususega – venivad menetlused viisil, mis tuleb kasuks konkreetselt ühele osapoolele. Võib-olla on tegu uue leidliku viisiga süsteemi korrumpeerida, aga mida saab Brunetti selle vastu ette võtta? Ja just siis, kui näib, et tal õnnestub siiski minema pääseda, sunnib üks vapustav ja vägivaldne kuritegu teda Veneetsiasse jääma. See raamat on särav täiendus Leoni tunnustatud sarjale: imeliselt ülesehitatud taust, meeldejäävad tegelased ja plahvatuslik, unustamatu finaal. Ameerika päritolu kirjanik DONNA LEON (sündinud 29. septembril 1942 New Jersey osariigis) on populaarse krimiromaanide sarja autor. Tema raamatute tegevus toimub Veneetsias ja neis osaleb väljamõeldud kangelane commissario Guido Brunetti. Tänaseks on sarjas ilmunud juba üle 30 raamatu, neid on müüdud kümneid miljoneid eksemplare ja tõlgitud enam kui 35 keelde. Donna Leon on elanud Veneetsias üle kahekümne viie aasta. Enne seda töötas ta inglise kirjanduse lektorina Marylandi ülikooli Euroopa ülikooli kolledžis Itaalias ja professorina Ameerika Ühendriikide sõjaväebaasis Vicenzas. Tema kirjanikutee algas alles 50-aastaselt, kui ta kirjutas esimese raamatu commisario Brunettist. Donna Leoni soovil ei ole tema teoseid tõlgitud itaalia keelde: ta tahab jääda Itaalias tundmatuks, et rahus oma elu elada.
Garner, Katie
Selleks on vaja väga erilist perekonda, et kodust saaks õudusunenägu. Pärast abikaasa lahendamata jäänud mõrva kolm aastat tagasi on Iris Blodgetti elu olnud täielik kaos. Olles leinast muserdatud ja suurtes võlgades, ei suuda ta tasuda majalaenu ja töötuks jäädes pole tal aimugi, kuidas pidada üleval oma trotslikku teismelist tütart Elloryt. Kuna neid ähvardab kodunt väljatõstmine, pöördub Iris lohutust otsides oma uue kallima, tuntud arhitekti Hugh Smolli poole, ent pealtnäha täiuslik Hugh pakub midagi enamat. Ta teeb ettepaneku kolida oma ema sajanditevanusesse häärberisse, mida ta renoveerib. See tundub ideaalse lahendusena, ent kui Iris ja Ellory Ravencliffi jõuavad, ei ole seal elav perekond päris selline, keda nad ootasid. Iris isegi ei teadnud, et Hugh’l on õde ja vend, veel vähem seda, et nad kõik elavad seal koos. Renoveerimise käigus tulevad maja sünged saladused ükshaaval päevavalgele. Peagi avastab Iris suguvõsa kõheda mineviku ja õõvastava põhjuse, miks tema ja Ellory üleüldse sinna kutsuti…
Griffiths, Elly
Pimeduse ingel : dr. Ruth Galloway juhtum /
Kohtuarheoloog Ruth Galloway sarja kümnendas raamatus tahaks Ruth vähemalt mõneks ajaks Norfolkist minema pääseda, et leida leevendust oma keerulisele suhtele peainspektor Nelsoniga. Selleks pakub sobiva võimaluse endine kolleeg Angelo Morelli Rooma ülikoolist, kes kutsub ta Itaaliasse, et naine aitaks tal üht Rooma-aegsete luudega seotud saladust lahendada ja samas veeta meeldiv puhkus maalilises Castello degli Angeli linnakeses. Ruth haarab ettepanekust kinni ja võtab tööpuhkusele kaasa ka oma kuueaastase tütre, rääkimata sellest sõnagi Nelsonile, kelle tähelepanu paeluvad hiljaaegu vabadusse lastud mõrtsukas ja Michelle’i rasedus. Ruthi ei oota aga Itaalias ees imeline puhkus: Castello degli Angelis pannakse toime mõrv, mis kohutab kohalikku kogukonda ja äratab ellu ammused valusad mälestused. Kuidas võiks see olla seotud iidsete säilmetega, mida ta uurib? Peatselt lendab Itaaliasse ka Nelson. Kas ta on kodused ohud asjata tähelepanuta jätnud? Ja milline pimedus varitseb selles näiliselt idüllilises linnakeses?
Tammsaare, A. H.
„Tõde ja õigus“ I (1926) on eesti kirjanduse üks ikoonilisemaid romaane – tüvitekst, mis pakub põnevust, keerulisi inimsuhteid, eksistentsiaalseid änge, eesti ajalugu ja eestluse otsinguid. Käesoleva kommenteeritud juubeliväljaandega tähistame 100 aasta möödumist romaani ilmumisest. Kommenteerinud Marju Kõivupuu, Jaan Lahe, Ülle Tarkianen, Maarja Vaino.
Kikas, Liia
Esimene raamat Väikelinn heliseb värvikate tegelaste isiklikes ja loomingulistes eneseotsingutes, sidudes erinevaid põlvkondi. Koolibänd nimega Kolmapäev valmistub noorte muusikute konkursiks ning eakate džässansambel vajab uut trummarit. Konkursi lõpp kisub aga kriminaalseks ning ootamatud sündmused ei lase väikelinna elanikel hetkegi igavust tunda. Teine raamat Tuttavate tegelastega liituvad noored andekad kinomehed, kes kogemata avavad ühe unustatud ukse. Taamal tegutsevad tuttavad kurikaelad ja Kolmapäeva liikmed pannakse nii mõnegi terava väljakutsega proovile. Taas on erineva sünniajaga tegelastel võimalus üksteist mõista ja aidata. Liia Kikas on kultuuri vallas tegutsenud aastakümneid. Ta on osalenud animaseriaalide loomises („Ohtlikud lennud”, „Kes koputab mu uksele”), teinud autorifilme („Ime sünd”, „Teisel pool vett”, „Raudam, miks sa laulad”) ja hulgaliselt visuaalprojekte. Liia on kirjutanud näidendeid („Kontsertiino pintslile ja saksofonile”, „Sokisööjad I–III”, „Mannu ja Võlur”, „Võluri tütar”, „Kõndivate puude juhtum”, „Super 16”, „Kuupaiste sonaat”, „Raudami vaim”, „Naine, kes kõndis paljajalu kividel” jpt) ning juhendanud noorte loomerühmitusi. 2012. aastast on Liia Vana Vabriku Kinoteatri üks juhte. Liia ja Robert Kikaselt on ilmunud nukuteatriraamat „Sokilao saladus”. Pingeliste lugude kõrval huvitavad autorit karakterite ehedus ja areng, lemmikkeeleks on muusika. „Liia Kikas suudab harukordse soojuse, huumori ja osavusega kujutada eri vanuses ja sotsiaalse taustaga tegelaste elu ühes Eesti väikelinnas. Raamatust, kus täituvad ja luhtuvad unistused, purunevad ja kohtuvad südamed ning toimub nii mõndagi kriminaalset, leiab enda jaoks midagi kindla peale igas vanuses lugeja.” – Reeli Reinaus, kirjanik
Carter, Chris
Seekord on Hunteri ees eriti karm ülesanne – ta peab aitama FBI-l küsitleda oma kunagist sõpra ülikoolipäevilt. Need jutuajamised on põnevad, aga ka uskumatult räiged ja jubedad. Kuri geenius, kes on täiuslikkuseni lihvinud kontrolli oma keha ja emotsioonide üle, kel on psühholoogiharidus ja kes fantaseerib piinamisest, valu tekitamisest, jumalasarnase võimu tundest, on aastaid valimatult inimesi tapnud. Mis on tema motivatsioon ja mis või kes suudaks ta peatada? „See dramaatiline ja pingerohke põnevik sobib ideaalselt Thomas Harrise klassikalise teose „Voonakeste vaikimine“ fännidele. Siin on keerdkäike ja ootamatuid pöördeid ning see hoiab teid põnevil viimase leheküljeni.“ Booklist „Tõeline kurjus“ on Robert Hunteri sarja kuues raamat. Eesti keeles ilmusid „Krutsifiksimõrvad“ ja „Timukas“ 2023. aastal, „Öine jälitaja“ ja „Surmaskulptor“ 2024 ning „Ühekaupa“ 2025.
Huang, Ana
Rhys Larsen. Stoilisel, mornil ja ülbel eliitihukaitsja on kaks reeglit: kaitsta iga hinna eest oma kliente ja emotsioone sellesse mitte segada. Mitte kunagi. Tal pole kordagi tekkinud kiusatust neid reegleid rikkuda. Ja nüüd peab ta kaitsma Bridget von Aschebergi. Naist, kes unistab vabadusest elada ja armastada nii, nagu ta ise tahab. Hoolimata kõrgest seisusest, kohustuste ahelaist ja kokkuleppeabielust. Tuli nende vahel põletab reeglid tuhaks. Rhys on andnud vande kaitsta, aga kõik, mida ta tahab, on võtta. Teha ta enda omaks. Sest Bridget von Ascheberg on tema printsess. Päev päevalt, sentimeeter sentimeetri haaval langevad kaitsemüürid, kuni seistakse silmitsi tõega, mida ta enam eitada ei saa: see on armastus, mis võib hävitada nad mõlemad ja raputada riiki. „Äraspidi mängud“ on New York Timesi, USA Today ja Amazoni bestsellerite autori Ana Huangi noortele täiskasvanutele mõeldud romantilise sarja teine raamat, kuid seda saab lugeda ka iseseisva teosena. Sarja esimene raamat „Äraspidi armastus“ ilmus 2023. aastal.
Fjell, Jan-Erik
Peitusemäng : kriminaalromaan /
Norra, 2019. Kui ühest Norra järvest leitakse noore naise surnukeha ja seejärel veel üks surnud naine, meenutab see kaks aastat tagasi vangide veo käigus põgenenud sarimõrvari Stig Hellumi käekirja. Tundub, et Hellum on ärganud ega kavatse peatuda. Texas, 2006. Mõne tunni pärast hukatakse surmamõistetu Nathan Sudlow. 11 aastat on ta vaikinud. Nüüd räägib ta oma loo vanglapreester Tom Sullivanile. Mis seos on Stig Hellumi ja Nathan Sudlow šokeeriva avalduse vahel? Norras algab kiire jaht kurjategijale, võetakse ühendust endise Hellumi grupeeringuga, vaadatakse läbi vanad toimikud ja kuulatakse üle lugematu arv inimesi. Uurija Anton Brekke peab juhtima mõrvajuurdlust ning ta seisab silmitsi ainsa asjaga, millesse ta päriselt usub: kurjusega.
Fargo, Layne
Kõik arvavad, et Heath Rocha oli mu esimene armastus. Ei olnud. Mu esimene armastus oli iluuisutamine. Katarina Shaw’l ei pruugi olla kuulsat nime, raha ega toetavat perekonda, aga ta on alati teadnud, et tema saatus on uisutada olümpiamängudel. Kui ta tutvub Heath Rochaga, üksildase, hoolekandesüsteemi hammasrataste vahele jäänud poisiga, teeb nendevaheline silmapilkne side neist jääl kardetava paari. Oma heitlikus elus uisutamise – ja teineteise – külge klammerdudes saavad lapsepõlvekallimatest jäätantsumeistrid, kes lummavad maailma omavahelise tulikuuma keemia, mässumeelse tantsustiili ning otsekui Ameerika mägedel kulgeva suhtega. Kuni päevani, mil üks vahejuhtum olümpiamängudel nende partnerlusele ootamatult lõpu teeb. Nende viimase võistluse kümnenda aastapäeva lähenedes sütitab nende teadmata tehtud doksari taas huvi Shaw’ ja Rocha vastu väitega, et lähimate sõprade ja karmimate konkurentide intervjuudes paljastub nende „tõeline lugu”. Kat ei taha selle dokumentaaliga mingit pistmist teha, aga samas ei talu ta ka mõtet, et keegi teine tema pärandit kujundab. Nõnda siis räägib ta pärast aastakümnepikkust vaikimist oma loo: alates lapsepõlvetragöödiatest, mis teda Heathiga jäägitult ühte köitsid, kuni soovide põrkumiseni, mis nad teineteisest lahku viis. Sensatsiooniline kõmu on aastaid iga nende sammu saatnud, aga tõde võib olla artiklite pealkirjadest veel jahmatavam. Kati enda jutustus dramaatilisest tipputõusust ja masendavast langusest vaheldub skandaalsete katkenditega kõike päevavalgele tirivast saatest ning lisaks õhkub kogu loost Emily Brontë kuulsa romaani paeluvat pinevust, mis muudab „Favoriidid” erutavaks tantsuks kire, ambitsioonide ja võidu tõelise tähenduse vahel.
Beaton, M. C.
„See laulatus ei või toimuda! Siin ei tohi mitte keegi abielluda! Siin luusib kurjus – kurjus, mida pole nähtud viis sajandit! See tseremoonia kutsub välja vanakurja enda ja saatan toob Lochdubhi surma!“ Pulmarahvas oleks võinud seda tõsiselt võtta. Paraku näeb Londonist saabunud kõrgseltskond Lochdubhi selgeltnägijas Anguses ainult külaveidrikku, kes on toodud rahvast lõbustama. Ja õige pea on Hamishil suuremaid probleeme kui Tommel Castle’il peatuvad kaks naist, kellega ta on olnud (või peaaegu olnud) kihlatud. Suuremaid kui veebruarikuine lumetorm. Isegi suuremaid kui peigmees Darius Palmerstoni tülinorimine kohalikus kõrtsis. Sest nagu Angus on ennustanud, leitakse hotelli hommikusöögisaalist vastne abielumees. Surnuna. Kahtlusaluste nimekiri on väga pikk. M. C. Beaton, kodanikunimega Marion Chesney, on üks kaasaja populaarsemaid šoti krimikirjanikke. Käesoleva raamatusarja peategelane on konstaabel Hamish Macbeth. Eesti keeles on selles sarjas ilmunud kolmkümmend kaheksa raamatut, viimane neist „Smugeldaja surm“.
Adams, Sarah
Reeglid on rikkumiseks – eriti armastuses, eks? Lucy Marshalli elu on madalseisus. Tal ei õnnestunud Atlantas üksikemana hakkama saada, nüüd on ta kodus tagasi ja elab oma venna Drew’ majas. Isikliku tugivõrgustikuga ühenduse taastamine oli õige tegu, aga paratamatult tunneb naine, et on läbi kukkunud. Lucy nelja-aastane poeg väärib kõike, mida maailmal on pakkuda, ja ainus, mida naine talle anda saab, on oma tuba. Aga Drew on nii lahke onu, kui olla saab, ja veidi kvaliteetaega võib olla täpselt see, mida ema ja poeg elu taaskäivitamiseks vajavad. Seda seni, kuni Lucy kohtub Drew’ südant põksuma paneva parima sõbra Cooperiga. Kui Drew tajub, et õe ja sõbra vahel midagi susiseb, keelab ta kindla sõnaga igasugused vallatused. Tema arvates on Cooper kahtlemata selline mees, kellest õde peaks eemale hoidma: flirtija, seikleja ja võimetu pühenduma. Aga seni on Lucyle jäänud Cooperist hoopis vastupidine mulje: Cooper on aus ja tore mees ning naisel hakkavad tekkima tema vastu sügavad tunded. Kogu elu on Lucy püüdnud õigesti toimida ja näe, kuhu see välja viis – niisiis, mis oleks, kui ta prooviks teha midagi valesti?
McLaughlin, Heidi
Teine kord läheb õnneks Devorah Campbelli elu laguneb koost, kui ta saab teada karmi tõe: abikaasal on kõrvalsuhe tema parima sõbrannaga. Seetõttu võtab Devorah tütre ja nende mõlema südamevalu ning kolib Oyster Baysse, kus ta kunagi üles kasvas. Devy suhe isaga on olnud konarlik, kuid väikelinnas elab ka tema vend ja – üllatus, üllatus! – venna parim sõber. Hayden McKenna kaotas aasta tagasi autoõnnetuses oma naise ja on pärast seda üksikisana püüdnud hakkama saada. Pojaga kodulinna kolimine on tema meelest parim lahendus, võimalus uueks alguseks, ümbritsetuna pereliikmetest ja endistest sõpradest. Kui Hayden kohtab Devorahʼt – oma noorusarmastust –, hakkavad sädemed taas lendama. Kui ta ainult suudaks ka naist neid nägema panna… Valu ja tervenemise virvarris saavad Devorah ja Hayden lähedasemaks, neis süttib uuesti aastaid tagasi tekkinud tunne ja nad avastavad, et mõnikord tähendab uus pealehakkamine tagasiminekut algusesse.
Rowlands, Betty
Uhke vana maja kümbleb kuldsetes päikesekiirtes, kuid majas sees, söögitoas, on aset leidnud kohutav sündmus. Melissa jaoks on alanud õnneküllane suvi. Ta tunneb rõõmu teadmisest, et ta suhted emaga on jälle head, ja tal on kavas Viirpuu villat laiendama asuda, et kogu ta pere sinna ära mahuks. Melissa ema Sylvia tervis on taas korras ja ta naudib lühiajaliselt elu luksuslikus eakate pansionaadis. Ta naudib tutvumist selle asukatega, kuni söögitoast leitakse surnuna kõigepealt koer ja seejärel tema omanik. Kuidas tütar, nõnda ka ema: Sylvia otsustab tütre eeskujul asja omal käel uurima asuda. Naine on veendunud, et surmajuhtumid on kahtlased, ning hakkab pansionaadi teiste asukatega lähemat tutvust sobitama, soovides teada saada, kes võinuks soovida koera ja ta omaniku surma. Kas kunagi omavahel abielus olnud paar või glamuursed näitlejad või hoopis pansionaadi ära vaevatud juhataja? Kui üks Sylvia sõpradest kahtlastel asjaoludel haigestub, mõistab Melissa, et ta ema on kellegi varvastele astunud – kuid kelle? Ja mis juhtub, kui tapja mõistab, et tal ollakse jälil? Kas Sylviat ennast ootab söögitoas kohtumine pahalasega? Ja kas Melissa suudab mõrtsuka leida enne, kui kustutatakse järjekordne eluküünal?
Morgan, Sarah
Becky on lennujaamas lõksus. Seal põrkab ta kokku oma venna parima sõbra Williga. Mees teeb talle ettepaneku koos koju sõita ja Becky nõustub vastumeelselt. Esmakordselt tunneb Becky hirmu jõulude ees ja ainult Will teab põhjust. Kas Becky saab kindel olla, et mees hoiab tema saladust? Becky kaksikõde Rosie abiellus Declaniga pärast tormilist armulugu, aga nüüd on nende suhtesse tekkinud mõrad. Rosie ja Declan on kokku leppinud, et varjavad naise perekonna eest oma probleeme, aga Rosie ebakindlus üha kasvab. Kas jõulud lähendavad neid või lahutavad? Hayley ei jõua ära oodata esmakordset jõulude tähistamist Balfouride pere ringis koos Jamiega. Balfouride jõulutraditsioonid näivad jutu järgi imeilusad, aga Hayley on mures, et talle pole selles ühtehoidvas perekonnas kohta. Kas seal siiski leidub temale ruumi? Ja kuidas võetakse vastu see saladus, mida nad Jamiega varjasid? Vaatamata kõigi parimatele kavatsustele võivad kogu see kaos ja segadus nende tavapäraselt õnnelikud pühad rööpast välja viia. Kas nad suudavad teineteisele õigel ajal tõtt rääkida, et nautida täiuslikke perekondlikke jõule?
Mändel, Maris
Kui 10-aastane Maarike peaks vanemate reisi ajal nädala vanaema juures veetma, selgub, et majauurijast vanaemal on samal ajal vaja ühte vana mõisa uurida ning tüdrukul tuleb temaga kaasa minna. Tavalisest mõnusast äraolemisest saab korrapealt hoopis põnevam seiklus, sest teadupärast on kõigis vanades mõisates varjul pikk ajalugu, kummitused ja peidetud aarded. Maris Mändel on ehitusajaloolane ja temalt on varem peale teaduslike kirjutiste ilmunud ka lasteraamat „Tüdruk vagunelamust” (2022). „Proua Majauurija tegutseb” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ning Tänapäeva 2023. aasta lastejutuvõistlusel „Minu esimene raamat” kolmanda koha pälvinud töö.
Hammer, Susie
Kuhu sobib : kujunditega mänguraamat /
Toeka värvirõõmsa pappraamatu külge on paelaga kinnitatud kolm kujundit, mis tuleb igal leheküljel sobivasse süvendisse paigutada. Raamat juhatab sisse kujundite maailma ning arendab peenmotoorikat ja käe-silma koostööd.
Unt, Johanna
Üks väga tõsine lumememmelugu /
Väikelinn, kus elavad kaksikud Nora ja Erik, on nii igav, et isegi tuul haigutab, kui sealt läbi puhub. Ainuke asi, mille üle linnake saab uhkust tunda, on lumerohked talved ja lumememmede ehitamise võistlus, mis on aastatega kasvanud tõeliseks tippsündmuseks. Sel aastal ei taha lumememmevõistlus aga kuidagi hoogu sisse saada. Ajalooõpetaja kuulutab võistluse teemaks „Tähtsad isikud ajaloos“, mis tekitab osalejates palju segadust. Kas tähtis isik võib olla sinu vanavanaema, kes küpsetab maailma parimat purukattega ploomikooki, või hoopis kuningas Arthur oma legendaarse Excaliburi mõõgaga? Mis veelgi hullem – talv otsustab jonnima hakata ja lumi ei taha kuidagi maha sadada! Kui Nora ja Erik koos teiste osalejatega lumememmed läbi häda ikkagi püsti saavad, juhtub aga midagi sellist, mis pöörab kogu igava väikelinnaelu pea peale. Esimest korda võistluse ajaloos pole võimalik võitjamemme välja kuulutada! Lõbus ja tibake müstiline lugu, mis räägib peaasjalikult muidugi lumememmedest, aga sekka ka sõprusest, hoolimisest, ilmast, sugulastest, matemaatikast, armastusest, koerast ja kassist, hukkaläinud noorusest, ooperist, oma vigadest õppimisest, ühesõnaga – elust!
Õmblus, Irene
Hilda ja Kusti on kaks väikest hiirekest, kes elavad Hiire talus. Ühel päeval tutvub Hilda vanaemaga, kes ka seal elab. Õigupoolest ongi see vanaema kodu. Sellest tutvusest saab alguse hiirekeste esimene suur seiklus. Nad on uudishimulikud ja nutikad ning leiavad igast olukorrast väljapääsu. Hätta sattudes on alati keegi, kes neid aitab ja edasi juhatab. Neil on kindel plaan avastada maailma ja koju tagasi jõudes kõigist seiklustest vanaemale rääkida.
Jaeger, Anneli
Lugu tüdrukust, kes avastab koos vanaisa ja vanematega surma saladusi. Koos arutletakse, kuidas surevad taimed ja loomad, miks inimesed surevad, mis saab lahkunust pärast surma ja kuidas tulla toime leinaga. Tüdruk saab teada, millised on eesti matusetraditsioonid ja milline näeb välja peielaud. Kuigi teose teema on kurb, on loo toon siiski helge ja lootusrikas. Raamat on kirjutatud vanematele, kes soovivad lihtsalt oma uudishimuliku lapsega rääkida elulisest, samas raskest ja kurvast teemast, kuid pole päris kindel, kuidas seda teha võiks. Varem või hiljem puutub iga laps surmaga kokku. Teos julgustab seda elulist teemat ausalt ning lapsesõbralikult käsitlema. Raamat on ka peredele, kes on kaotanud lähedase ning on segaduses, kuidas sellest lapsega rääkida. Teos aitab mitmetele laste küsimustele ja muredele vastata.
Li, Amanda
Kes on muumi? : 100 asja lood. Illustreeritud teatmik /
Oled sa kunagi mõelnud, mis teeb muumist muumi? See ei ole ainult Muumiorg ja sealsed elanikud, vaid ka kõik see, mis käib lahutamatult nendega kaasas. Rohkete piltidega retk Muumioru maailma ja ajalukku, abiks lood sajast erinevast asjast muumimaailmas. Ajatust raamatust saab teada kõige kohta, alates pere verandalambist kuni Nuuskmõmmiku ustava seljakotini ja Võluri võlukübarast kuni Muumipapa tindise täitesulepeani.
Madisson-Laht, Kristina
Õhtu on käes ja tuli peaks juba kustus olema, aga just siis tulevad pähe kõige suuremad küsimused: Mis on pea sees? Mis on mõtete sees? Mis on südame sees? „Mis siin sees on?“ on õrn ja turvaline une-eelne pildiraamat lapse suurtest küsimustest. See on lugu uudishimust, mõtetest ja tunnetest ja sellest, kuidas õhtune vestlus võib muuta päeva lõpu pehmeks ja rahulikuks. Sobib enne und ettelugemiseks nii väiksemale kui ka veidi suuremale lapsele. Aitab luua turvatunnet, toetab emotsionaalset arengut ja julgustab küsima. Kõik oluline on juba meie sees olemas.
Truija, Airi
Luuna ja Pärlike – teekond unistuseni /
Kas oled rännanud unenägudes, mis isegi ärgates ei ole lõppenud? Just selline lugu juhtus 9-aastase Luuna ja tema kõige parema sõbra, pehme ja uudishimuliku merisea Pärlikesega. Luuna on nagu hommikune udune metsarada-õrn, otsiv ja salapärane. Ühel päeval avastab Luuna koolis, et ta ei oska oma unistusi joonistada. Nii algab rännak tema unenäomaailma, kus tema väike merisiga Pärlike juhatab talle teed unistuseni.See unejutt on sündinud päris kogemusest. Raamat on kirjutatud kujutlusvõime äratamiseks lastele, kes alles otsivad oma unistust ja vanematele, kes soovivad unistust koos lapsega leida. Soojade illustratsioonidega jutustus sobib ettelugemiseks või iseseisvaks lugemiseks alates 7. elusaastast.
Tiainen, Marja-Leena
Marja-Leena Tiaineni kergesti loetav noorteromaan „Gängsteri poeg“ viib lugeja Vasekülla, vanasse kaevanduslinna, kus 15-aastane Jesse alustab koos emaga uut elu. Isa kuritegelik minevik heidab ühel hetkel varju poisi igapäevaelule ja sõprussuhetele, tuues kaasa keerulisi väljakutseid. Romaan puudutab sügavaid teemasid nagu esimene armastus, kiusamine, hirm ja vägivalla tagajärjed, pakkudes samas lootust ja näidates, kui oluline on teiste inimeste tugi raskustega toimetulekul.
Troll (loometandem)
Detektiiv Pepu. Vastamisi Härrasvargaga /
Detektiiv Pepu lemmikuteks on soojad joogid ja maiustused (eriti maguskartulikook). Huvideks teejoomine ja lugemine. Põhikildudeks „hmm“ ja „lõhnab millegi järele“. Braun on Detektiiv Pepu abiline – oma tubliduse tõttu liiga hoogu sattuv udupea.
Olesk, Mariisa
Seeria Mina loen kolmas raamat jutustab loo lumememme ehitamisest. Et lugema õppimine oleks lihtne, on raamatu kõige pikem sõna neli tähte pikk ja kõige pikem lause neli sõna pikk. Nii saab iga laps eduelamuse! Tekst on paralleelselt trüki- ja kirjatähtedes. Mariisa Oleski imelised illustratsioonid ajavad nunnumeetri põhja!
Li, Amanda
Erakordsed juhtumised Muumiorus /
„See on kindlapeale sabatäht. Ma tean, et on! Ma tunnen seda oma sabas.“ Ela kaasa erakordsetele seiklustele, milles muumid võtavad osa kunstivõistlusest, päästavad vana sõbra ning seisavad silmitsi Muumiorgu ähvardava hädaohuga… Muumid on armastatud nii laste kui täiskasvanute seas oma lahkust, naeru ja sallivust väärtustava suhtumise ning seiklusjanu poolest. Käesoleva kogumiku lood põhinevad animasarjal „Muumioru lood““, mis omakorda järgib tõetruult hinnatud kirjaniku, kunstniku ja illustraatori Tove Janssoni loodud lugusid helgest ja mängulisest Muumiorust ning seal elavatest olevustest.
Walt Disney Company
Kui sugulased põnnidele teaduslaagrisse järele lähevad, siis selgub, et see on kadunud koos laagrilistega musta auku. Kuidas sai must auk tekkida, kuhu see viib ja kellel on piisavalt nutti, et pisikesed sealt kätte saada? Ja miks penipoisid pärast linnapealt autasu saavad? Kuuma suvelugemist meie Hiirelinna ja Pardilinna sõprade seltsis!
Mänd, Heljo
Mina, Narrilinna kroonikakirjutaja /
Härra Kolasuu ja härra Tolasuu seiklevad jälle ning Narrilinna kroonikakirjutaja jälgib valvsalt iga nende sammu. Järg raamatule „Härra Tolasuu ja härra Kolasuu maailm”. „Nii. Nonii. Teile kõigile on teada, et härra Tolasuu, pikk nagu tikk ja väga šikk, silinder peas ning lill rinnas, väljub iga päev majast, mis on madal nagu rohurada, ja jalutab väärikalt mööda meie linna. Jalutab, jalutab ja talutab, ei, mitte koera, vaid oma keppi. Ja kepp nuhutab nagu koer iga posti ja treppi. Samuti on teile teada, et härra Kolasuu, pikk nagu tikk ja väga šikk, silinder peas ning lill rinnas, väljub iga päev majast, mis on kõrge nagu taeva kaja. Jalutab, jalutab ja talutab, ei, mitte koera, vaid oma keppi. Ja kepp nuhutab nagu koer iga posti ja treppi. Tänagi on härrade sihtkoht raekoda ehk raatus, kus nad kohtuvad kella all täpselt kell kaksteist. Nii. Nüüd nad sülelevad tormakalt teineteist – ja juba algabki nende seikluste esimene vaatus.“
Korolkiewicz, Elżbieta
Nööbid kinni! : õpi ennast riidesse panema /
Nööbid kinni! Õppimine võib olla nii rõõmus ja mänguline – eriti kui seda saad teha oma kätega! See armsalt illustreeritud ja vastupidavast papist raamat on loodud väikestele kätele, kes alles avastavad, kuidas nööbid, lukud, paelad ja krõpsud töötavad. Lehmake, kitseke, kukeke, notsu ja poni vajavad kõik abi – neil on vaja riidesse panna, kinni tõmmata, kinni siduda. Ja just sina saad neid aidata! Päris lukuga dressipluus, tõeline nööp särgil, trukk vööl, paelad jalanõudel ja isegi krõpsuga kott – iga lehekülg kutsub puudutama, proovima, kordama. See ei ole lihtsalt raamat, vaid mänguline seiklus, mis tugevdab peenmotoorikat ja kasvatab enesekindlust. “Nööbid kinni!” on soe ja toetav kaaslane lapsele, kes astub esimesi samme iseseisvuse suunas. Väikeses formaadis, suurte oskuste jaoks.
Pilkey, Dav
Valmistu märuliks, põnevuseks, romantikaks ja kometiks! George ja Harold on aretanud uut tõugu korravalvuri. Koera pea ja inimese kehaga kangelane kaevab ennast läbi kuritegude, klähvib kelmide peale, rapsab rajalt röövlid ja hirmutab hiiri. Kas ta suudab kohusetunde ja looduse kutse vahel õigesti valida? Dav Pilkey pööraselt popp Koer-Mehe sari meelitab lugejaid vanusest sõltumatult ja uurib üleüldiselt positiivseid teemasid, nagu näiteks empaatia, lahkus, järjekindlus ja endale truuks jäämise tähtsus. „See on parim koera peaga võmmist rääkiv raamat üldse!” – George’i vanavanaema „Koernaljakas!” – Haroldi vanaisa „Algusest lõpuni täiesti jälk!” – Härra Krupp Kui Dav Pilkey oli laps, diagnoositi tal aktiivsus- ja tähelepanuhäire, düsleksia ja käitumisraskused. Ta tekitas tundides nii palju segadust, et tema õpetajad saatsid ta iga päev klassist välja koridori istuma. Õnneks meeldis Davile väga joonistada ja lugusid välja mõelda. Ta tegeles koridoris olles oma koomiksiraamatute loomisega. Teises klassis tegi Dav Pilkey koomiksiraamatu Kapten Aluspüksi nimelisest superkangelasest. Ta õpetaja rebis selle tükkideks ja ütles talle, et ta ei saa jääda elu lõpuni totakaid koomiksiraamatuid joonistama. Õnneks ei olnud Dav kuigi hea kuulaja.
Walton, Julia
Mõnikord kõlab oma hääle otsimine naljakalt. Walter ja tema isa on alati olnud lahutamatud. Nad on üheskoos kogu Ameerika läbi rännanud. Walter on käinud peaaegu kõikidel isa esinemistel. Kuid sel aastal saadetakse Walter elama vanaisa juurde, linna, kus tema isa üles kasvas. Poiss alustab viiendat klassi uues koolis ilma isata. Ja mis veel hullem – tal ei ole aimugi, miks see nii on. Esimesel koolipäeval avaldab Walter hommikuste teadaannete ajal hirmnaljakate häälte tegemisega muljet tervele koolile. Seejärel leiab ta end juba koolimuusikali prooviesinemiselt, aga kui tema lavapartner teeb avalikuks põhjuse, miks Walteri isa koos temaga ei ole, tundub, et Walter ei saa enam nootidele pihta. „Veider Walter“ on südamlik lugu tingimusteta armastusest, andestusest ja sellest, et meie kangelased ei olegi täiuslikud.
Mäntylä, Juha
Lilli ja vallatu koerakutsikas /
Eelkooliaastal õppis Lilli jalgrattaga sõitma. Elamusi täis aeg aga möödus lennates ning Lillit ootas ees esimesse klassi minek. Lilli perel oli plaanis võtta koer ja sügise saabudes muutus see teema kiiresti aktuaalseks. Kuna kutsikal oli võõrutusaeg, siis pidid Lilli ja pere teda kaua ootama ning see aeg tundus lõputu. Kuid lõpuks novembris saabus suur päev, mil pere sai kutsika kätte. Koerale pandi nimeks Sulo ning kui paar päeva oldi üksteist tundma õpitud, märkasid nii Lilli kui ka ülejäänud pere, et tegemist on tavapärasest pisut vallatuma kutsikaga. Oli alanud Lilli elu vallatu koerakutsikaga.
Pips ja Popi mängivad täna õues. Nad sõidavad Pipsi tõuksiga. Kas nad õpivad seda ilusasti jagama? Liiguta pilte, siis saad teada! Lõbus lasteraamat, mis õpetab jagamist ning sõpradele andestamist. Lisaks saab laps tõmmata ja lükata klappe, arendades seeläbi käelisi oskuseid. Raamat on trükitähtedes. Raamatusari „Pips ja Popi” põhineb Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnaga pärjatud animatsioonil, mida näidatakse Eestis ja hetkel saab seda vaadata ligi 100 riigis. Multikas on nomineeritud vanuserühmas 0–5 aastat ka autasule The Best Preschool Licensed Property, sobides Bluey ja Põrsas Peppa väikestele fännidele.
Lähteenmäki, Laura
„Ta teadis, et talle on veel jäänud see mäng.“ Jupatsite kambas on viis tüdrukut, ja My on see viies. Pärast neljanda klassi lõppu algab teistel trikilaager ja nad saadavad üksteisele sõnumeid grupis, kuhu My ei kuulu. Tüdruk tunneb end kõrvalejäetuna. Kuid koolivaheaja esimesel hommikul ilmub metsaservast sassis juustega Lassi, kes kutsub Myd välja mängima. Lassi sabas sõnajalatihnikusse sukeldudes ununevad Jupatsite jutud kunstküüntest ja teda ignoreerivad sõnumid Myl sootuks. Terve nende kahe suvi kulub järjest metsikumate, lõbusamate ja higisemate mängude peale, kuni ühel päeval on Lassi kodumaja metsa teises servas tühi. See on kaasahaarav lugu lapsepõlve kümnest viimasest mängust, kampa kuulumise tähtsusest ja eri tempos kasvamisest. „Loe mõttes kümneni“ nomineeriti Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinnale 2024.
Parr, Maria
Oskar ja mina. 2, Kõik meie asjad : romaan /
Ida ja Oskar on saanud aasta võrra vanemaks ja selle aja jooksul palju õppinud. Ida seisab endiselt silmitsi suureks saamise murede ja rõõmudega. Palju nalja, aga ka suuri väljakutseid lisab tema ellu just väikevend Oskar. Poiss ei püsiks pudeliski paigal! Olgu siis tegemist klassi kaisukale spaapäeva korraldamisega, vanaisa võõrutamisega suitsetamisest või kalaretkega vanavanemate seltsis, tänu Oskarile jäävad perele neist kõigist värvikad mälestused. Ja kui miski katki läheb, on ikka abi Oskari liimipüstolist. Aga mida teha siis, kui tunded kipuvad üle pea kasvama? Võib-olla tuleks ka siis seni proovida ja proovida, kuni leitaksegi lahendus? Oskari ja Ida lugude esimene osa „Oskar ja mina. Kõik meie mängukohad“ pälvis tiitli „Hea lasteraamat 2024“. Need teosed sobivad 6–10-aastastele lastele.
Niit, Ellen
Triinu ja Taavi on kaksikud. Neil on kahe peale üks sünnipäev. Neil on ka üks ema, üks isa, üks kodu ja üks perekonnanimi – Tammik. Mõnikord teevad Triinu ja Taavi ühesugust koerust, mõnikord kahesugust. Nii kuidas tuju on. Aga mõnikord juhtub, et nad teevad korraga kumbki kahesugust koerust. Siis teevad nad ühtekokku neljasugust koerust.
Mourtada, Racha
Väike poiss, kes kaotas oma rõõmu /
„Väike poiss, kes kaotas oma rõõmu“ on südamlik pildiraamat kahest ebatavalisest sõbrast, kes asuvad koos teele, et leida üles kadunud rõõm (ja tammetõrud). Lugu algab mustvalgena: orav on tusane, sest ta ei mäleta, kuhu ta on oma tõrud mattis. Otsingute käigus kohtub ta väikese poisiga, kes on kaotanud midagi veelgi olulisemat – oma rõõmu. Koos rännates avastavad nad metsas rõõmu ootamatutest kohtadest ning samal ajal muutuvad ka illustratsioonid järk-järgult värvilisemaks. Väike poiss peegeldab paljude laste ja täiskasvanute kogemust keerulistel aegadel ning annab lootust, et rõõm ei kao lõplikult, vaid on meie ümber olemas, kui oskame seda märgata.
Raud, Piret
Ühel päeval saabub lillelisse parki midagi uut – see on kuju, kes on tähtsust täis ja aumärgid rinnas. Tähtis kuju hakkab kohe nõudma, et kõik teda austaksid ning tema tähtsust tunnistaksid. Kes nüüd rohkem muutuma peab?
Rán Flygenring
Kui Fífa ja Spói satuvad keset oma aeda tiigi otsa, millest keegi midagi ei teadnud, muutub kõik. Sajajalgsed ja mardikad, isepäine kuju hülgenahas, kahtlane kummituslaps ja häbematud naabrid on vaid osa imedest, mis ilmnevad, kui sõbrad labidad kätte võtavad. „Tiik“ on põhjatu ja lummav jutustus uudishimust ja pealetükkivusest, kontrollist ja selle puudumisest, eelkõige aga meie suhtlusest omaenda liigikaaslaste ja kõigi teistega, kellega oma lähiümbruses kokku puutume. Raamat sobib igas vanuses looduslastele. Rán Flygenring on mitmeid auhindu saanud kirjanik ja kunstnik. 2023. aastal pälvis ta Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse auhinna raamatu „Tulemägi“ eest. Eesti keeles ilmus „Tulemägi“ aastal 2024 kirjastuselt Nordur, võites samal aastal Paabeli Torni tõlkeauhinna. Raamat „Tiik“ on pälvinud nii Islandi raamatumüüjate auhinna (2024) kui ka Islandi kirjandusauhinna (2025)
Twain, Mark
Tom Sawyer 150! Tom Sawyer elab tädi Polly juures Ameerika Ühendriikide lõunaosas, Mississippi jõe ääres asuvas väikelinnas. Koos oma parima sõbra Huckleberry Finniga satub ta alatasa seiklustesse, mis nõuavad nutikust, julgust ja pealehakkamist. Lustakate juhtumite varjus avanevad aga ka tõsisemad teemad: ausus ja valetamine, julgus ja argus, kättemaks, süütunne ning vastutus. Esmakordselt 1876. aastal ilmunud Mark Twaini noorteromaan on ajatu klassika. See lihtsas ja kergesti loetavas arekeeles kirjutatud raamat sobib ideaalselt noortele lugejatele, kes on oma lugemistee alguses, samuti lugemisraskustega inimestele ja eesti keele õppijatele.
Adele, Amy
Ühe täiesti tavalise maja taga täiesti tavalises naabruskonnas on üks aed, mis on kõike muud kui tavaline. Sest seal kasvab armastus… Aed on eide-taadi – Maimu ja Siimu – uhkus ja rõõm. Aga kui Maimu pikaks ajaks haiglasse viiakse, kaotab Siim oma südikuse ja aed jääb hooletusse. Kas aias elavad loomad suudavad jõud ühendada ning selle taas kauniks muuta? Amy Adele liigutavat lugu aia tervendavast jõust illustreerivad autori enda armsad pildid, mis on inspireeritud loodusest ja metsaelanike salajastest tegemistest ja toimetamistest.
Feldschmidt, Mari-Mall
Need kiisupere jutud sobivad imehästi õhtuseks unejutuks: lood on piisavalt pikad, et Sinu pisike tibu jõuab rahuneda ja häälestuda uneks, ja piisavalt lühikesed, et jõuaksid ilma ise magama jäämata lugeda. Ja muidugi sobivad need ka viie-minuti-vahepalaks mängude sekka või enne väikest lõunatudu, et puhkuselainele sättida. Kõik jutud on sündinud Mete ja Joonatani soovist kuulata lugusid Siisust, Soosust, Suusust ja nende sõpradest.
Priilinn, Ketlin
Kümneaastase Johanna väike õde Kelly on rõõmus, seltsiv ja mänguhimuline, nagu üks viieaastane ikka. Aga ta on sündinud Downi sündroomiga ja mõnedes asjades siiski natuke teistmoodi kui teised lapsed. Nüüd on õed sattunud suurde muutuste keerisesse – nende vanemad lahutasid ja nad veedavad ühe nädala ema, teise isa juures. Õdedel on raske kohaneda ja eriti Johannal tekib tunne, et nad ei kuulugi enam päriselt kusagile. Asja teevad veel raskemaks keerulised suhted isa uue elukaaslase tütrega. „Minu õde Kelly“ on lastejutustus suhetest ühes kärgperes, muutustega kohanemisest, sõprade leidmisest ning mõistmisest ja sallivusest.
Keronen, Diana
Prints Aleksander on poiss, kelle maailma varitsevad kummalised kollid ja salapärased hirmud. Aga mis juhtub siis, kui ta otsustab neile silma vaadata? See lugu räägib julgusest, sõprusest ja sellest, kuidas isegi kõige suurem hirm võib muutuda millekski hoopis teistsuguseks… Printsi hilisõhtused seiklused viivad teda kokku koll Aksli, kass Katariina, lohe Magnuse, Ninja-Ella, Söör Gregori ja Ükssarvik Hannaga. Igaüks neist näitab, et hirm võib olla hoopis naljakas, tark või sõbralik – kui ainult julged talle otsa vaadata. “Prints Aleksander” on südamlik ja seikluslik lugu, mis aitab lastel mõista hirme, leida julgust ja vastada, et isegi kõige pimedamas öös võib peituda midagi head.
Meigo Fonseca, Mari-Ann
Minu sõbrad üle maailma. Eesti /
“Minu sõbrad üle maailma” on lasteraamatute sari 3-7-aastastele lastele, mis viib lapsed avastama, kuidas elavad nende eakaaslased üle maailma. Sel korral tutvustab sõber Liisi oma kodumaad Eestit. Igal lehel on päriseluline foto ja lihtne lause, mis kutsub ümbrust märkama ja õppima Eesti riigi ja kultuuri kohta. Raamat sobib nii ette lugemiseks kui ka lugema õppivale lapsele. Vanematele on lisatud huvitavaid fakte. Raamatusse on põimitud ka aastaaegade, värvide ja loendamise õppimist. Raamat kasvatab uudishimu, empaatiat ja rõõmu maailma avastamisest.
Zipfel, Dita
Kuidas hullus mulle ilmaelu seletas /
Kui Lucie satub nägema kuulutust, kus koera jalutamise eest pakutakse ülipalju raha, usub ta, et on võitnud jackpoti. Varsti selgub aga, et koer on ammu surnud ja kuulutuse on kirjutanud ilmselgelt hull vanamees, kes otsib oma eriskummalisele kokaraamatule variautorit. Loomulikult ei usu tüdruk sõnagi, kui vanamees jaurab midagi draakonisüdametest (mis on väga sarnased tomatitega) või libahuntide süljest (mis näeb kahtlaselt mee moodi välja). Sellest hoolimata proovib ta järele armastusejoogi retsepti. Mitte et Marvin talle päriselt meeldiks, aga no nii igaks juhuks …
Priilinn, Ketlin
Amanda ja Roberti jõulueelsel klassiõhtul tuleb välja, et üks loosipakk on kaduma läinud. Ometi said kõik pakid just enne peo algust hoolikalt üle loetud! Olukord tundub lausa müstiline. Lilianna ja Hugo tulevad sõpradele appi, et kadunud kingituse mõistatus enne jõuluvaheaja algust lahendada. „Lugu kadunud kingitusest“ on kolmas osa „Raamatukogu detektiivide“ sarjast, kus kamp lugemishuvilisi sõpru lahendab salapäraseid juhtumeid.
Simukka, Salla
Poiss pööningul, poiss keldris /
Kui kaks iksi ristuvad … Mida sa teeksid, kui leiaksid oma kodumajast salatoa? Kümneaastase Alexise pere kolib majja, kus ta saab oma unelmate pööningutoa. Ka kümneaastase Maxi pere kolib majja, kus Maxi ootab vaimustav keldrituba. Kuid majas on midagi veidrat: Alexis kuuleb maja alt hääli, kuigi neil pole keldrit. Maxi kõrvu kostab meloodia pööningult, kuigi seal pole kedagi. Mis juhtub, kui need maailmad omavahel segunema hakkavad? Kirjanik Salla Simukka ja koomiksikunstnik JP Ahoneni teosed on tuntud nii nende kodumaal Soomes kui ka mujal maailmas. ”Poiss pööningul, poiss keldris” on nende esimene ühine raamat.
Kirkkopelto, Katri
„Oh, oli see vast päev,“ hingeldas Molli väsinult. „Lausa metsik, mida kõike me teha jõudsime!“ Väikeses Mollis pulbitsevad suured tunded. Ta lõkerdab rõõmust, mossitab pettumusest, väriseb vihast, mürgeldab pööraselt, põrnitseb pahaselt ning ümiseb heatujuliselt. Lõbusas raamatus võtavad tunded võimust ja kõiguvad ühest äärmusest teise. Mõned tunded on meeldivad, teised tülikad. Raamatut hüpitades, patsutades ja silitades saab väike lugeja sündmustest vahetult osa. Koos Molliga õpivad lapsed tundeid ära tundma ja nimetama ning võivad tõdeda nagu Molli: tunded tulevad ja tunded lähevad, aga kõik tunded on olulised.
Moore-Mallinos, Jennifer
Kombed : viisakas käitumine on enamat kui vaid palun ja aitäh /
Kaugel maailma servas asub maagiline linn nimega Kraatriorg. Sinna tulevad olendid igalt elualalt, et õppida parimalt, härra Kentaurilt viisakat käitumist. Kas härra Kentauri õpilased suudavad vaatamata Greta vahelesegamisele, Eugeni röhitsemisele ja Hundu ninanokkimisele oma jõud ühendada ja luua etenduse, mis linnapeale muljet avaldab? Nii nagu õpetame lapsi palun ja aitäh ütlema, peame neile õpetama ka seda, kuidas teatud olukordades ei ole viisakas käituda.
Kjærbo, Jenny
Lunnipoeg on nii kuri ja tonksab muna jalaga … Munas olev pragu muutub üha suuremaks ning äkki on selles auk. Lunnipoeg püüab piiluda ja näeb, et munale on tekkinud silmad …”” Väiksematele lastele mõeldud raamat lunnipojast, kellel vanemad paluvad pesas muna järele valvata, kuid kes satub hoopis sekeldustesse.
Reinaus, Reeli
Alpa Seikluste raamatusari viib sind koos Alpaga erinevatesse paikadesse, kus ta satub põnevatesse ja õpetlikesse olukordadesse. Loodame, et need lood aitavad sul lugema õppida, pakuvad avastamisrõõmu ning õpetavad ka midagi olulist maailma kohta. Sarja esimeses osas satub väike ja seiklushimuline alpaka ootamatult Eesti metsa. Tugev tuul oli tema õhupalli räsinud ja puu otsa lennutanud. Peagi satub ta põnevate sündmuste keerisesse, kus kohtab uudishimulikke, kuid sõbralikke metsaelanikke. Nendega koos avastab ta kohalikke loomi, taimi ja kombeid. Kõik, mida ta näeb ja õpib, joonistab ta hoolikalt oma päevikusse.
Kaufmann, Helen
Hiirelaste Piia ja Pauli seiklused /
Ahoi, tule meiega merele! Vaata, kui palju putukaid siin on! Kas tuled meie mängu? Tule tantsi koos meiega! Tule meiega õhtust sööma! Selle raamatu kaks peategelast, hiirepoiss Paul ja hiiretüdruk Piia, lähevad maailma avastama. Iga päev kohtavad nad miskit uut ja põnevat. Nii nagu meiegi puutume igapäevaelus kokku erinevate olukordadega, nõnda juhtub ka hiirekestega. Lapsed saavad aidata hiirekestel nende tegemiste juures küsimustele vastuseid leida, olla raamatu koostajad ja hiirekeste abilised. Pildiraamat on mõeldud eelkooliealistele ja kooli alustavatele lastele jutustamisoskuse ja fantaasia arendamiseks ning põhjus-tagajärg seoste loomiseks. Pildid aitavad toetada laste kõne mõistmist. Samuti sobib raamat muukeelsetele lastele eesti keele õpetamiseks. Idee ja tekstide autor on logopeed Helen Kaufmann, piltide autor Eliise Eddor.
Sein, Liis
Leelo Tungal : lastekirjanik /
Selle raamatu peategelane on Leelo Tungal, armastatud Eesti lastekirjanik ja paljude laulutekstide autor. Leelo õppis varakult lugema ning hakkas noores eas luuletusi kirjutama. Seetõttu pole imestada, et suureks sirgudes sai temast kirjanik. Südamlik ja pühendunud Leelo peab väga oluliseks, et lapsed loeksid raamatuid ja saaksid sõna. Sarjas „Väike algus, suur lugu“ on ilmunud “Lennart Meri. President”. Sarja igas raamatus on kirjas ühe Eesti kultuuriloos olulise inimese lugu, justkui jutustaks seda peategelane ise. Raamatus on lisaks eluloole ka ülevaade loomingust, sõnaseletused, käsikirjalised tsitaadid, loovülesanded, fotodest inspireeritud joonistused ja koomiksid. Sari toetab mõtteviisi, et igast lapsest võib saada president, kirjanik, tippsportlane või helilooja. Milline on sinu lugu?
Walt Disney Company
Donaldi armastatud neljarattaline läbib uuenduskuuri! Ka selline legend nagu 313 peab ajaga kaasas käima. Nüüd Donald otsibki viise, kuidas oma auto rohelisemaks muuta…Tuuleenergia – Lihaste jõud – Päikeseenergia? Pidutseme koos! Nüüd on meil lugemiseks juba 100 lahedat Koomiksikogu!
Moroney, Trace
Iga raamat sarjast „Minu tunded” on hoolikalt kavandatud, et aidata lapsel paremini oma tundeid mõista ja saavutada selle käigus oma elu üle suurem vabadus. Tunnetest rääkimine õpetab lapsele, et mõnikord on normaalne tunda kurbust, viha või hirmu. Kui suhtuda valulikesse tundmustesse sallivalt, naudivad lapsed oma maailma, on õnnelikud ja oma võimetes kindlad.
Tammsaare, A. H.
„Tõde ja õigus“ I (1926) on eesti kirjanduse üks ikoonilisemaid romaane – tüvitekst, mis pakub põnevust, keerulisi inimsuhteid, eksistentsiaalseid änge, eesti ajalugu ja eestluse otsinguid. Käesoleva kommenteeritud juubeliväljaandega tähistame 100 aasta möödumist romaani ilmumisest. Kommenteerinud Marju Kõivupuu, Jaan Lahe, Ülle Tarkianen, Maarja Vaino.
Kikas, Liia
Esimene raamat Väikelinn heliseb värvikate tegelaste isiklikes ja loomingulistes eneseotsingutes, sidudes erinevaid põlvkondi. Koolibänd nimega Kolmapäev valmistub noorte muusikute konkursiks ning eakate džässansambel vajab uut trummarit. Konkursi lõpp kisub aga kriminaalseks ning ootamatud sündmused ei lase väikelinna elanikel hetkegi igavust tunda. Teine raamat Tuttavate tegelastega liituvad noored andekad kinomehed, kes kogemata avavad ühe unustatud ukse. Taamal tegutsevad tuttavad kurikaelad ja Kolmapäeva liikmed pannakse nii mõnegi terava väljakutsega proovile. Taas on erineva sünniajaga tegelastel võimalus üksteist mõista ja aidata. Liia Kikas on kultuuri vallas tegutsenud aastakümneid. Ta on osalenud animaseriaalide loomises („Ohtlikud lennud”, „Kes koputab mu uksele”), teinud autorifilme („Ime sünd”, „Teisel pool vett”, „Raudam, miks sa laulad”) ja hulgaliselt visuaalprojekte. Liia on kirjutanud näidendeid („Kontsertiino pintslile ja saksofonile”, „Sokisööjad I–III”, „Mannu ja Võlur”, „Võluri tütar”, „Kõndivate puude juhtum”, „Super 16”, „Kuupaiste sonaat”, „Raudami vaim”, „Naine, kes kõndis paljajalu kividel” jpt) ning juhendanud noorte loomerühmitusi. 2012. aastast on Liia Vana Vabriku Kinoteatri üks juhte. Liia ja Robert Kikaselt on ilmunud nukuteatriraamat „Sokilao saladus”. Pingeliste lugude kõrval huvitavad autorit karakterite ehedus ja areng, lemmikkeeleks on muusika. „Liia Kikas suudab harukordse soojuse, huumori ja osavusega kujutada eri vanuses ja sotsiaalse taustaga tegelaste elu ühes Eesti väikelinnas. Raamatust, kus täituvad ja luhtuvad unistused, purunevad ja kohtuvad südamed ning toimub nii mõndagi kriminaalset, leiab enda jaoks midagi kindla peale igas vanuses lugeja.” – Reeli Reinaus, kirjanik
Carter, Chris
Seekord on Hunteri ees eriti karm ülesanne – ta peab aitama FBI-l küsitleda oma kunagist sõpra ülikoolipäevilt. Need jutuajamised on põnevad, aga ka uskumatult räiged ja jubedad. Kuri geenius, kes on täiuslikkuseni lihvinud kontrolli oma keha ja emotsioonide üle, kel on psühholoogiharidus ja kes fantaseerib piinamisest, valu tekitamisest, jumalasarnase võimu tundest, on aastaid valimatult inimesi tapnud. Mis on tema motivatsioon ja mis või kes suudaks ta peatada? „See dramaatiline ja pingerohke põnevik sobib ideaalselt Thomas Harrise klassikalise teose „Voonakeste vaikimine“ fännidele. Siin on keerdkäike ja ootamatuid pöördeid ning see hoiab teid põnevil viimase leheküljeni.“ Booklist „Tõeline kurjus“ on Robert Hunteri sarja kuues raamat. Eesti keeles ilmusid „Krutsifiksimõrvad“ ja „Timukas“ 2023. aastal, „Öine jälitaja“ ja „Surmaskulptor“ 2024 ning „Ühekaupa“ 2025.
Huang, Ana
Rhys Larsen. Stoilisel, mornil ja ülbel eliitihukaitsja on kaks reeglit: kaitsta iga hinna eest oma kliente ja emotsioone sellesse mitte segada. Mitte kunagi. Tal pole kordagi tekkinud kiusatust neid reegleid rikkuda. Ja nüüd peab ta kaitsma Bridget von Aschebergi. Naist, kes unistab vabadusest elada ja armastada nii, nagu ta ise tahab. Hoolimata kõrgest seisusest, kohustuste ahelaist ja kokkuleppeabielust. Tuli nende vahel põletab reeglid tuhaks. Rhys on andnud vande kaitsta, aga kõik, mida ta tahab, on võtta. Teha ta enda omaks. Sest Bridget von Ascheberg on tema printsess. Päev päevalt, sentimeeter sentimeetri haaval langevad kaitsemüürid, kuni seistakse silmitsi tõega, mida ta enam eitada ei saa: see on armastus, mis võib hävitada nad mõlemad ja raputada riiki. „Äraspidi mängud“ on New York Timesi, USA Today ja Amazoni bestsellerite autori Ana Huangi noortele täiskasvanutele mõeldud romantilise sarja teine raamat, kuid seda saab lugeda ka iseseisva teosena. Sarja esimene raamat „Äraspidi armastus“ ilmus 2023. aastal.
Fjell, Jan-Erik
Peitusemäng : kriminaalromaan /
Norra, 2019. Kui ühest Norra järvest leitakse noore naise surnukeha ja seejärel veel üks surnud naine, meenutab see kaks aastat tagasi vangide veo käigus põgenenud sarimõrvari Stig Hellumi käekirja. Tundub, et Hellum on ärganud ega kavatse peatuda. Texas, 2006. Mõne tunni pärast hukatakse surmamõistetu Nathan Sudlow. 11 aastat on ta vaikinud. Nüüd räägib ta oma loo vanglapreester Tom Sullivanile. Mis seos on Stig Hellumi ja Nathan Sudlow šokeeriva avalduse vahel? Norras algab kiire jaht kurjategijale, võetakse ühendust endise Hellumi grupeeringuga, vaadatakse läbi vanad toimikud ja kuulatakse üle lugematu arv inimesi. Uurija Anton Brekke peab juhtima mõrvajuurdlust ning ta seisab silmitsi ainsa asjaga, millesse ta päriselt usub: kurjusega.
Fargo, Layne
Kõik arvavad, et Heath Rocha oli mu esimene armastus. Ei olnud. Mu esimene armastus oli iluuisutamine. Katarina Shaw’l ei pruugi olla kuulsat nime, raha ega toetavat perekonda, aga ta on alati teadnud, et tema saatus on uisutada olümpiamängudel. Kui ta tutvub Heath Rochaga, üksildase, hoolekandesüsteemi hammasrataste vahele jäänud poisiga, teeb nendevaheline silmapilkne side neist jääl kardetava paari. Oma heitlikus elus uisutamise – ja teineteise – külge klammerdudes saavad lapsepõlvekallimatest jäätantsumeistrid, kes lummavad maailma omavahelise tulikuuma keemia, mässumeelse tantsustiili ning otsekui Ameerika mägedel kulgeva suhtega. Kuni päevani, mil üks vahejuhtum olümpiamängudel nende partnerlusele ootamatult lõpu teeb. Nende viimase võistluse kümnenda aastapäeva lähenedes sütitab nende teadmata tehtud doksari taas huvi Shaw’ ja Rocha vastu väitega, et lähimate sõprade ja karmimate konkurentide intervjuudes paljastub nende „tõeline lugu”. Kat ei taha selle dokumentaaliga mingit pistmist teha, aga samas ei talu ta ka mõtet, et keegi teine tema pärandit kujundab. Nõnda siis räägib ta pärast aastakümnepikkust vaikimist oma loo: alates lapsepõlvetragöödiatest, mis teda Heathiga jäägitult ühte köitsid, kuni soovide põrkumiseni, mis nad teineteisest lahku viis. Sensatsiooniline kõmu on aastaid iga nende sammu saatnud, aga tõde võib olla artiklite pealkirjadest veel jahmatavam. Kati enda jutustus dramaatilisest tipputõusust ja masendavast langusest vaheldub skandaalsete katkenditega kõike päevavalgele tirivast saatest ning lisaks õhkub kogu loost Emily Brontë kuulsa romaani paeluvat pinevust, mis muudab „Favoriidid” erutavaks tantsuks kire, ambitsioonide ja võidu tõelise tähenduse vahel.
Beaton, M. C.
„See laulatus ei või toimuda! Siin ei tohi mitte keegi abielluda! Siin luusib kurjus – kurjus, mida pole nähtud viis sajandit! See tseremoonia kutsub välja vanakurja enda ja saatan toob Lochdubhi surma!“ Pulmarahvas oleks võinud seda tõsiselt võtta. Paraku näeb Londonist saabunud kõrgseltskond Lochdubhi selgeltnägijas Anguses ainult külaveidrikku, kes on toodud rahvast lõbustama. Ja õige pea on Hamishil suuremaid probleeme kui Tommel Castle’il peatuvad kaks naist, kellega ta on olnud (või peaaegu olnud) kihlatud. Suuremaid kui veebruarikuine lumetorm. Isegi suuremaid kui peigmees Darius Palmerstoni tülinorimine kohalikus kõrtsis. Sest nagu Angus on ennustanud, leitakse hotelli hommikusöögisaalist vastne abielumees. Surnuna. Kahtlusaluste nimekiri on väga pikk. M. C. Beaton, kodanikunimega Marion Chesney, on üks kaasaja populaarsemaid šoti krimikirjanikke. Käesoleva raamatusarja peategelane on konstaabel Hamish Macbeth. Eesti keeles on selles sarjas ilmunud kolmkümmend kaheksa raamatut, viimane neist „Smugeldaja surm“.
Adams, Sarah
Reeglid on rikkumiseks – eriti armastuses, eks? Lucy Marshalli elu on madalseisus. Tal ei õnnestunud Atlantas üksikemana hakkama saada, nüüd on ta kodus tagasi ja elab oma venna Drew’ majas. Isikliku tugivõrgustikuga ühenduse taastamine oli õige tegu, aga paratamatult tunneb naine, et on läbi kukkunud. Lucy nelja-aastane poeg väärib kõike, mida maailmal on pakkuda, ja ainus, mida naine talle anda saab, on oma tuba. Aga Drew on nii lahke onu, kui olla saab, ja veidi kvaliteetaega võib olla täpselt see, mida ema ja poeg elu taaskäivitamiseks vajavad. Seda seni, kuni Lucy kohtub Drew’ südant põksuma paneva parima sõbra Cooperiga. Kui Drew tajub, et õe ja sõbra vahel midagi susiseb, keelab ta kindla sõnaga igasugused vallatused. Tema arvates on Cooper kahtlemata selline mees, kellest õde peaks eemale hoidma: flirtija, seikleja ja võimetu pühenduma. Aga seni on Lucyle jäänud Cooperist hoopis vastupidine mulje: Cooper on aus ja tore mees ning naisel hakkavad tekkima tema vastu sügavad tunded. Kogu elu on Lucy püüdnud õigesti toimida ja näe, kuhu see välja viis – niisiis, mis oleks, kui ta prooviks teha midagi valesti?
McLaughlin, Heidi
Teine kord läheb õnneks Devorah Campbelli elu laguneb koost, kui ta saab teada karmi tõe: abikaasal on kõrvalsuhe tema parima sõbrannaga. Seetõttu võtab Devorah tütre ja nende mõlema südamevalu ning kolib Oyster Baysse, kus ta kunagi üles kasvas. Devy suhe isaga on olnud konarlik, kuid väikelinnas elab ka tema vend ja – üllatus, üllatus! – venna parim sõber. Hayden McKenna kaotas aasta tagasi autoõnnetuses oma naise ja on pärast seda üksikisana püüdnud hakkama saada. Pojaga kodulinna kolimine on tema meelest parim lahendus, võimalus uueks alguseks, ümbritsetuna pereliikmetest ja endistest sõpradest. Kui Hayden kohtab Devorahʼt – oma noorusarmastust –, hakkavad sädemed taas lendama. Kui ta ainult suudaks ka naist neid nägema panna… Valu ja tervenemise virvarris saavad Devorah ja Hayden lähedasemaks, neis süttib uuesti aastaid tagasi tekkinud tunne ja nad avastavad, et mõnikord tähendab uus pealehakkamine tagasiminekut algusesse.
Rowlands, Betty
Uhke vana maja kümbleb kuldsetes päikesekiirtes, kuid majas sees, söögitoas, on aset leidnud kohutav sündmus. Melissa jaoks on alanud õnneküllane suvi. Ta tunneb rõõmu teadmisest, et ta suhted emaga on jälle head, ja tal on kavas Viirpuu villat laiendama asuda, et kogu ta pere sinna ära mahuks. Melissa ema Sylvia tervis on taas korras ja ta naudib lühiajaliselt elu luksuslikus eakate pansionaadis. Ta naudib tutvumist selle asukatega, kuni söögitoast leitakse surnuna kõigepealt koer ja seejärel tema omanik. Kuidas tütar, nõnda ka ema: Sylvia otsustab tütre eeskujul asja omal käel uurima asuda. Naine on veendunud, et surmajuhtumid on kahtlased, ning hakkab pansionaadi teiste asukatega lähemat tutvust sobitama, soovides teada saada, kes võinuks soovida koera ja ta omaniku surma. Kas kunagi omavahel abielus olnud paar või glamuursed näitlejad või hoopis pansionaadi ära vaevatud juhataja? Kui üks Sylvia sõpradest kahtlastel asjaoludel haigestub, mõistab Melissa, et ta ema on kellegi varvastele astunud – kuid kelle? Ja mis juhtub, kui tapja mõistab, et tal ollakse jälil? Kas Sylviat ennast ootab söögitoas kohtumine pahalasega? Ja kas Melissa suudab mõrtsuka leida enne, kui kustutatakse järjekordne eluküünal?
Morgan, Sarah
Becky on lennujaamas lõksus. Seal põrkab ta kokku oma venna parima sõbra Williga. Mees teeb talle ettepaneku koos koju sõita ja Becky nõustub vastumeelselt. Esmakordselt tunneb Becky hirmu jõulude ees ja ainult Will teab põhjust. Kas Becky saab kindel olla, et mees hoiab tema saladust? Becky kaksikõde Rosie abiellus Declaniga pärast tormilist armulugu, aga nüüd on nende suhtesse tekkinud mõrad. Rosie ja Declan on kokku leppinud, et varjavad naise perekonna eest oma probleeme, aga Rosie ebakindlus üha kasvab. Kas jõulud lähendavad neid või lahutavad? Hayley ei jõua ära oodata esmakordset jõulude tähistamist Balfouride pere ringis koos Jamiega. Balfouride jõulutraditsioonid näivad jutu järgi imeilusad, aga Hayley on mures, et talle pole selles ühtehoidvas perekonnas kohta. Kas seal siiski leidub temale ruumi? Ja kuidas võetakse vastu see saladus, mida nad Jamiega varjasid? Vaatamata kõigi parimatele kavatsustele võivad kogu see kaos ja segadus nende tavapäraselt õnnelikud pühad rööpast välja viia. Kas nad suudavad teineteisele õigel ajal tõtt rääkida, et nautida täiuslikke perekondlikke jõule?
Mathura
„Jääminek” on lüüriline lugu ühe vanamehe eraklikust elust üksildasel, mahajäetud maastikul – oma varalahkunud naist leinav Manivald mõtleb möödunule tagasi ja püüab selgusele jõuda, mis on saatus, mida tähendab aeg ja mida peidab talve kõikehõlmav vaikus tema ümber. Ootamatult saabuvad filmitegijad on talle selles kõnekaks, kontrastseks peegliks. Raamat on inspireeritud Kasari jõe luhast ja ümbruskonna tühjaks jäänud küladest, teos pälvis 2017. aasta Virumaa kirjandusauhinna. Raamatust on loodud ka Raadioteatri järjejutt.
Maripuu, Kadri
Minu Panama : troopikafilosoofia (kiir)kursus /
Kui projekt „Teeme ära“ lõpeb, seisan karjääri ja elu ristteel ning küsin endamisi: mis juhtub siis, kui senine elu enam ei kanna? Vastus viib mu saatuse tahtel Panamasse – laiskloomade, ketsaalide ja kirevate busside maale. Troopiline vihm peksab vastu plekk-katuseid, džungel kajab häältest ja pilvemetsa kohal hõljub udune rahu, ent sisemise tormi eest ei pääse ka paradiisis. Panama kutsub aeglustama, märkama ja kuulama – nii paika kui ka iseennast. Uus maa hakkab tasapisi lahti harutama mu sisemisi sõlmi, paljastades selle, mida pole enam võimalik edasi lükata. See on poeetiline ja aus lugu enesearengust, kus vastused sünnivad kohalolust. See on ka avatud ja habras armastuslugu, kus teisel pool maailma elab su hingesugulane. See on lugu sõprusest, mis kasvab, kui läheme koos sinna, kuhu üksi oleks hirmus minna. Ennekõike on see lugu metsikust loodusest kui õpetajast.
Thayne, RaeAnne
Seadusesilma süda Kooliõpetaja Sarah McKenzie tahab hädasti aidata üht oma õpilast, kes varjab ilmselgelt mingit häda. Kuna tal pole kellegi teise poole pöörduda, küsib ta vastumeelselt abi nägusalt politseiülemalt Jesse James Harteʼilt. Jesse teeb ta rohkem kui ühel põhjusel närviliseks, eriti siis, kui mehe tungiv pilk talle pidama jääb. Jesse kasvas üles sama pöörase ja taltsutamatuna kui tema Metsiku Lääne nimekaim, aga nüüd on tema selle Wyomingi mägismaa korravalvur. See tähendab, et hädad on tema asi – ja kui ta on üldse näinud kedagi, kes on hädas, on see Sarah. Jesse aimab, et naine põgeneb millegi eest – millegi, mis hakkab talle ehk kannule jõudma. Sarahʼ kaitsmiseks riskib Jesse kõigega, isegi oma südamega.
Macomber, Debbie
Jeff Roarkeʼil on range reegel: tööl romantilisi suhteid ei loo. Aga mis saab juhul, kui töökoht on juhtumisi paksu metsa sees suvelaagris? Laagridirektorina on ta vastu kõigele, mis laste… või kasvatajate tähelepanu eksitab. Ja pole olemas midagi eksitavamat kui armastus! Selles tõsiasjas veendub ta siis, kui armub kasvataja Sherry Whiteʼi. Ta on otsustanud naise võludele vastupanu osutada – ja too on samavõrd kindlalt otsustanud mitte lasta sel sündida!
Watt, Holly
Kakskümmend aastat tagasi kirjutasid üheksa ülikoolikaaslast ühel olengul paberilehekestele, mis neist pärast stuudiumi lõppu võib saada. Kõik märkisid eraldi sedelitele midagi kõigi kohta. Nad ennustasid, et Ivost saab ärimagnaat. Nad ennustasid, et Aydast saab tippadvokaat ja Maggiest peost suhu elav ajakirjanik. Seda, et Lilyt pole selleks ajaks enam elavate kirjas, keegi ette näha ei osanud. Nüüd on ühe võrra vähenenud seltskond tulnud nädalalõpuks vanasse härrastemajja kokku, et ennustused ette lugeda. Jupphaaval tuleb ilmsiks õige ootamatuid asju ja selgub, et surmavalt ohtlikuks ei osutu mitte kunagised valed, vaid hoopis tõed. Ja need, kes on valetanud, teevad kõik, et tõde päevavalgele ei tuleks. Enne ilukirjandusele pühendumist oli Holly Watt uuriv ajakirjanik. Ta on kirjutanud pagulaskriisist, käsitlenud teemasid Panama dokumentidest kuni piraatide jälitamiseni India ookeanis. Tema esimene romaan „To the Lions” (2019) võitis Suurbritannia Krimikirjanike Ühingu Ian Flemingi nimelise aasta parima põnevusromaani auhinna. Sama sarja teine romaan „The Dead Line” (2020) sai samuti suure tunnustuse osaliseks. „Meie vanad tapvad tõed” (2025) on eraldiseisev põnevik ja ka see romaan on pälvinud palju tähelepanu. Holly Watt elab Londonis. „Mõtlemapanev ja pingeline, intelligentne ja kaasahaarav, täis ohtlikke saladusi ja ootamatuid pöördeid …” – Ellery Lloyd
Krohn, Leena
Hotel Sapiens ja teisi irratsionaalseid jutte /
Ebamäärasesse tulevikku paigutatud düstoopia maalib lugejale pessimistliku kujutluspildi sellest, kuhu praegused arengusuunad võivad inimkonna viia, ning kuigi teos on kirjutatud üle kümne aasta tagasi, ei ole selles osas palju muutunud: inimkond läheneb endiselt hetkele, mil masinad ületavad inimese vaimse võimekuse, ning mõistagi on sellega seotud palju hirme ja lootusi. Leena Krohni (snd 1947) looming esindab kaasaegse soome kirjanduse seda külge, mis eesti lugejale nii tuttav ei ole – Krohn ei käsitle isiklikku ega rahvuslikku traumat, vaid kirjutab kogu inimkonna ees seisvatest probleemidest: ökoloogilise tasakaalu kaotamine, tehnologiseerumine, loomulikkusest kaugenemine, enesehävituslik tarbimine, inimvaimu haprus. Neil teemadel arutleb ta peenetundeliselt ja süviti, klaaris ja mõtteselges keeles, võludes lugejat nii sooja inimliku tarkuse kui ka ühiskonnakriitilise huumoriga.
Õunapuu, Liisi
Võõraid on lihtsam armastada /
Raamat viib lugeja argipäevaselt tuttavasse maailma, millest ollakse harjunud mööda tuhisema. Või hoopiski läbi tuhisema? Ses maailmas rulluvad lennukalt lahti kummaliste tegelaste olmemured ja hingerõõmud. Loo kangelased on justkui täiesti tavalised tööinimesed, kelle eludes on läinud midagi veidi üle vindi. Mõnikord päris palju. Ometi ühendab neid kõiki värvilise niidina soov uskuda armastusse. Otse kapitalismi südames. Siin-seal haaravad lugeja kaasa lustakad sefiirikeerud, embav muusika või kuldsed kaktused ja uudishimulik meel saab rännata eritahulistes sfäärides. Ees ootavad helged kohtumised, humoorikad seigad ja heatahtlik satiir, mis tuletab meelde, kui totralt vahva on inimeseks olemise kogemus. Vanusest hoolimata. „Võõraid on lihtsam armastada” kutsub märkama, et ka kõige tavapärasemas on peidus lood, kus õrnavõitu inimlikkus teeb salahilju vapraid samme südamete maastikul. Mäletama, et seal, kus on inimesed, on ka armastus. Liisi Õunapuu debüütromaan „Le Rhino” leidis äramärkimist 2017. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel ja ilmus samal aastal ka Varraku kirjastuses raamatuna. Sama loo teine osa ilmus 2018. aasta lõpus. Mulgimaalt pärit Liisi elab, naerab ja kirjutab Läänemaal, kus taevast on rohkem kui maad. Ta usub jätkuvalt, et huumor päästab maailma.
Horst, Jørn Lier
Viimane juhtum : kriminaalromaan : [politseiinspektor William Wistingu põnevik] /
Ühel päeval antakse William Wistingule teada, et vanglast vabaneb kurjategija, kes on 18 aastat mõrva eest kinni istunud ja koostanud surmanimekirja neist, kes olid kaasa aidanud, et ta süüdi mõistetaks. Esimesel kohal seisis Wistingu nimi. Wisting püüab elada tavalist elu lapselapsel silma peal hoides, kuid siis sureb tema kunagine ülemus. Esialgu loomuliku surmana tundunud juhtumil ilmnevad seosed ühe nende kandis kunagi kadunud tüdruku juhtumiga. Saladused paljastuvad ning uued ja vanad jäljed põimuvad kokku. „Jørn Lier Horst on paremas vormis kui kunagi varem, iga tema kriminaalromaan on eelmisest parem. „Viimane juhtum” pole kindlasti erand, raamatut on raske käest panna. Horstil õnnestub pidevalt uut sügavust lisada ja tema võime luua pinget on peaaegu ainulaadne. Tal õnnestub luua väga usutav tegelaskujude seltskond ning pärast paljude niitide asetamist toob ta nad kokku üllatavas haripunktis – just nagu hea kriminaalromaan peakski. Ta ei uputa meid jubedatesse mõrvameetoditesse, vaid pakub läbimõeldumaid mõtisklusi selle üle, mis on juhtunud ja mis toimub, tuginedes sageli omaenda pikaajalisele ja kindlale politseikogemusele.“ Nettavisen, Norra Jørn Lier Horst (s 1970) on Norra menukamaid krimiautoreid, tema mitmeid nimekaid auhindu pälvinud raamatud politseiinspektor William Wistingust kuuluvad Norra kõigi aegade populaarsemate krimisarjade hulka ja neid on nüüdseks trükitud üle 2,5 miljoni eksemplari. Lisaks on raamatusari ilmunud enam kui 30 keeles ning selle põhjal on tehtud ka 10-osaline telesari, kus Wistingu rollis säras Sven Nordin.
Costello, Matthew
Kui laguneva kaitsealuse Combe Castle’i laostunud omanikud FitzHenryd seisavad silmitsi kampaaniaga, mis ähvardab nad esivanematekodust välja visata, kutsutakse Jack ja Sarah selle algatajat välja selgitama. Kohapeal avastavad nad, et härrastemajas pole miski päris niisugune, nagu pealtnäha paistab, alustades kurioosumitenäituse kõhedaks tegevatest vahakujudest ning lõpetades sugulaste ja naabritega, kes ei jõua ära oodata, millal aristokraatlikust abielupaarist vabanevad. Varsti saab Jackile ja Sarah’le selgeks, et tõde võib olla isegi veidram kui väljamõeldised ning Combe Castle’is juhtub ööpimeduse katte all tõesti hirmutavaid asju. „Combe Castle’i saladus“ on sarja neljateistkümnes raamat.
Hausmann, Romy
Akendeta metsaonn. Lena ja tema kahe lapse elu kulgeb rangete reeglite järgi: söögiajad, hügieenitoimingud, õppetunnid – kõik on minutilise täpsusega paika pandud. Isa hangib perele toitu, kaitseb välismaailma ohtude eest ja kannab hoolt, et lastel oleks alati ema. Ühel päeval õnnestub Lenal lastega põgeneda. Sellest saab aga alguse uus õudus: kõik märgid viitavad sellele, et mees ei ole nõus niisama lihtsalt loobuma. Romy Hausmann avab lugejale kildhaaval õõvastava vaatepildi, mis paneb inimliku kujutlusvõime proovile. Romy Hausmann on sündinud 1981. aastal. Tema esimene põnevik „Armas laps” (2019) püsis nädalaid müügiedetabeli tipus ja pälvis Kölni krimiromaanide festivali peaauhinna Crime Cologne Award. Raamat on tõlgitud rohkem kui 20 keelde ning selle põhjal valminud Netflixi sari tunnistati 2024. aastal Emmy auhindade jagamisel parimaks miniseriaaliks.
Douglas, Louise
1968, Sitsiilia. Mõni kuu pärast kohutavat maavärinat, mis hävitas mägilinna Gibellina, on Enzo ja ta naine Irene Borgata autoga teel tagasi koju, taustal varemeteks varisenud kummituslinn. Kui nende auto läheb katki, jätab Enzo naise autosse ootama ning suundub abi järele. Kui ta aga auto juurde tagasi jõuab, pole Irene’ist jälgegi. Ei surnukeha ega ühtegi märki võitlusest, mitte midagi. Tänapäev. TV sõumees ja krimilugude fanaatik Milo Conti on itaallaste lemmik, kes fännide rõõmuks avastab ja lahendab ajaloolisi kuritegusid. Kui ta hakkab uurima kadunud Irene Borgata lugu, süüdistades mõrvas Irene’i abikaasat Enzot, palub Enzo tütar Maddi appi oma lapsepõlvesõbra. Endine detektiiv April Cobain peaks tal aitama isa süütust tõestada. Aprili ees rullub aga lahti küllaltki sünge pilt: maffiakogunemised, truudusetus, valeidentiteet, lein, vankumatu armastus. Kui Villa Alba saladused hakkavad päevavalgele tulema, siis kas Borgatade perekond ei tunne pigem kahetsust, et nad Aprili appi kutsusid. Pealegi, mis ikkagi juhtus Enzo naise Irene’iga? Mitmete menukite autor Louise Douglas elab koos perega Lõuna-Inglismaal, Bristoli lähistel. Mitmeid tema romaane on tunnustatud aasta parima romantilise romaani tiitliga. Romaan „Maja mere ääres“ valiti RNA (Romantiliste romaanide autorite ühing) poolt 2021. a parimaks põnevus- või krimisugemetega armastusromaaniks. See on ilmunud ka eesti keeles. Lisaks on eesti lugejate lauale jõudnud raamatud „Tulipunane kleit“, „Tuba pööningul“, „Kadunud märkmik“ ning “Valede suvi“.
Backman, Fredrik
Enamik ei pane neid õieti tähelegi – kolme väikest kuju, kes istuvad ühel maailmakuulsal maalil paadisilla otsas. Kõik näevad ainult silda ja merd, aga Louisa, üksildane ja keerulise minevikuga kaheksateistaastane, on neist täiesti rabatud ja otsustab välja uurida kolme mõistatusliku tegelase loo. Kakskümmend aastat varem ühes kauges rannikulinnas leiavad teismelised vanast sadamast mahajäetud paadisilla ja veedavad seal terve pika suve. Teevad tobedaid nalju, jagavad saladusi, suitsetavad salaja ja jahutavad end meres. Seltskond annab neile põhjuse hommikul üles tõusta, põhjuse unistada, põhjuse julgeda armastada. Üks neist maalib tol suvel oma esimese teose. Maali, mida hakatakse hiljem pidama üheks oma aja suurimaks meistriteoseks. Pärast mitut üsna uskumatut sündmust satub maailmakuulus teos Louisa kätte. Ta suundub pikale reisile, et mõista, kuidas see maal sündis, ja et otsustada, mida sellega pihta hakata. Mida lähemale ta maali päritolule jõuab, seda rohkem hakkab ta pelgama seda, mis on jäänud veel avastada. „Minu sõbrad” on paeluv ja südamlik lugu elumuutvast sõprusest lapsepõlve viimastel päevadel, leinast, armastusest ja sellest, et õnnelikud lõpud ei pruugi alati olla sellised, nagu me neid ette kujutame. Fredrik Backmanist (snd 1981) on pärast tema esikteose ilmumist 2012. aastal saanud rahvusvaheline fenomen. Kuus raamatut on jõudnud New York Timesi bestsellerite hulka, neid on tõlgitud rohkem kui 40 keelde ning esimese raamatu „Mees nimega Ove” põhjal tehtud film nomineeriti Oscarile.
Mason, Simon
Purunenud pärastlõuna : uurija Wilkinsi krimisari /
Oxfordi lasteaia juurest, jõukast linnaosast, sisuliselt ema nina alt kaob päise päeva ajal nelja-aastane tüdruk. Kõige nooremana Thames Valley politseijaoskonnas uurijaks saanud Ryan Wilkins, kes löödi kolm kuud tagasi häbiga töölt minema, näeb televiisorist, kuidas ta endine paarimees, uurija Ray Wilkins pressikonverentsil kinnitab, et politseil on juhtlõng. Juurdlus viib Ray üha sügavamale, ta avastab tumedate jõudude kohaliku põrandaaluse võrgustiku. Kas ta suudab tõe välja selgitada? Ja kas Ryan, kel on raske võimukate inimeste suhtes viisakaks jääda, suudab seekord – kuna tal avaneb ootamatu võimalus oma töökoht tagasi saada – reegleid järgida või topib ta oma ülemõõdulise nina jälle sinna, kuhu pole vaja? Simon Mason sündis Sheffieldis 1962. aastal ja on lõpetanud Oxfordi ülikooli inglise kirjanduse alal. Ta on kirjutanud nii lastele kui ka täiskasvanutele ja tema raamatud on leidnud tunnustust nii kodu- kui ka välismaal.
Seeck, Max
Novembriõhtul leitakse Seurasaari rannast surnukeha. Ohvrit katab paks valge värvi kiht ja lahkamisel leitakse tema kurgust malenupp. Politsei on nõutu. Miks nägi mõrvar nii palju vaeva ohvri maskeerimisega, kui ta ei püüdnudki peita surnukeha vähegi varjulisemasse kohta? Appi kutsutakse Milo Perho, kelle ametiks on sarimõrvarite profiilide koostamine, kuid kes vabal ajal peab kunstigaleriid. Algab närvesööv partii otsekui malelaual, kus iga käiguga võetakse kellegi elu. Mille järgi valib mõrvar ohvreid? Ja kuidas ennustada, kus tehakse mänguväljal järgmine käik? Kõik hoiavad hinge kinni, et mäng ei lõppeks matiga. „Märgistatud“ on maailmas aina enam tuntust koguva Max Seecki uue põnevussarja esimene raamat, mille peategelane on Milo Perho. Raamatu tõlkeõigused müüdi juba enne selle ilmumist paljudesse riikidesse ja sellest kavatsetakse teha ka film. Max Seeck (sünd 1985) on Soome rahvusvaheliselt edukaim kirjanik, kelle raamatud on jõudnud ka New York Timesi bestsellerite nimekirja. Tema teoseid on tõlgitud enam kui 40 keelde ja peagi on nende järgi valmimas ka filmid.
Väljaste, Elme
Uus aasta algas Heldinil halvasti, sest nõudepeatuses vuhises liinibuss temast mööda justkui nähtamatust olendist. Ilmselt just sellel hetkel otsustas saatus, et noorest kohusetruust ja võimekast raamatupidajast saab kättemaksumeister operatsioonis „Saatus tõmbab niite“. Kuhu need niidid teda viisid? Tallinnast Turbasse, Tartusse, Pariisi … Seal keerdusid kõik niidid sõlmedesse. Lahti hakkasid need hargnema alles Madeira saarel. Saatus tõmbas niite seni, kuni tõde tõusis ja vale vajus. Või kas see oligi üldse saatus?
Schlesser, Thomas
Kirjaniku ja kunstiajaloolase Thomas Schlesseri kaasahaarav romaan „Mona silmad” on eelkõige lugu noore inimese enda sisemaailma tundmaõppimisest ja kasvamisest. Mona on 10-aastane tüdruk, kes kaotab üheks tunniks nägemise, ning arstid kardavad, et ta võib peagi pimedaks jääda. Tüdruku kunstihuviline vanaisa proovib probleemile omamoodi läheneda: ta hakkab koos lapselapsega salaja Pariisi suurimates muuseumides käima. Viiskümmend kaks nädalat ja viiskümmend kaks suurmeistri tööd – vanaisa kirjeldused on elavad ja harivad, koos uuritakse teost, mõtestades samal ajal peale kunsti ka elu. Raamat sisaldab 52 kunstiteose reproduktsiooni Louvre’i, Orsay ja Beaubourgi muuseumist.
Toomistu, Terje
Minu San Francisco : radikaalselt vaba /
Kui San Franciscos Fulbrighti stipendiaadina maandun, olen valmis eluks raamatuvirnade vahel – doktoritöö kirjutamine ei ole ju naljaasi! Eriti veel maailma tippülikoolis Berkeleys. Ent juba esimestel tundidel saan aru, et see linn tõmbab mind kuhugi jäneseurgu – maailma, kus reaalsus ja unistus põimuvad, pannes proovile kõik, mida arvasin end teadvat vabadusest, armastusest, sugudest ja seksuaalsusest. Globaalse hipiliikumise lätetel ja legendaarse armastuse suve järellainetuses avastan end pendeldamas akadeemilise maailma ja linna kirevate kihistuste vahel, vabaduse ja haavatavuse hapral piiril. Maadelda ei tule üksnes pöörase elutempo ja armutu kinnisvaraturuga, vaid ka iseendaga – suhetes, mis kisuvad kaasa nagu torm ja mille varjus võib unelmast saada valus viirastus. Selle linna pärandis peegelduv protestivaim ja lakkamatu vabaduseiha jäävad aga saatma minu teed antropoloogi ja filmitegijana.
Sala, Sharon
Holly Slade on avastanud oma tundmatu identiteedi. Arvatava isa pihtimus surivoodil paljastab, et Holly tegelik isa oli peaaegu kindlasti kurikuulus sarimõrtsukas, keda tuntakse nime all Jahimees ja kelle ema üles andis, et tütre elu päästa. Kuid Jahimeest ei tabatud kunagi ning Holly ema lihtsalt kadus. Soovides oma minevikku lähemalt uurida, jätab Holly kodu ja rantšo nägusa töödejuhataja Bud Tateʼi, keda ta pelgab armastada, sest on ära hirmutatud teadmisest, et ta soontes võib voolata hälbelise mõrtsuka veri. Olles mures ja soovides tõde teada saada, läheb ta Jahimeest otsima ning loodab, et ema eksis. Kuid otsingud paljastavad kohutava tõe, mida mitte keegi ei suuda ette kujutada, ning isegi see, et Bud järgneb oma armastatud naisele, tahtes teda kaitsta, ei pruugi olla piisav Holly päästmiseks minevikus aset leidnud õuduste eest, mis kipuvad olevikku.
Hunter, Cara
Sa arvasid, et ta on surnud. Ühe korra ta juba pettis su ära. Kas see õnnestub jälle? 2016. aastal haihtus 8-aastane Daisy Mason jäljetult. Tema ema mõisteti Daisy mõrvas süüdi. Aga tüdruku surnukeha ei leitudki. Nüüd panevad värskelt kuriteopaigalt leitud tõendid kogu toonase juurdluse küsimärgi alla. Peainspektor Adam Fawleyl ja tema meeskonnal tuleb kogu juhtum uuesti üle vaadata. Ja neil kõigil on üks suur küsimus. Mis päriselt juhtus Daisy Masoniga?
Beckett, Simon
Kuna inimkeha koosneb enam kui kuuekümnest protsendist veest, ei ole see loomupäraselt ujuv. Surnukeha püsib veepinnal ainult niikaua, kuni kopsudes on õhku, ja vajub seejärel vähehaaval põhja. Kui vesi on väga külm või sügav, jääb laip sinna, lagunedes selles sünges pimeduses aeglaselt aastaid. Kui Saltmere’i suudmealalt leitakse lagunenud surnukeha, kutsutakse kohtumeditsiini ekspert David Hunter politseile appi. Esialgu tundub tegu olevat lihtsa juhtumiga – identifitseerida surnu ja selgitada välja surma põhjus. Kuid peagi selgub, et juhtum on palju keerulisem ja ohtlikum. Hunter satub keset süngeid saladusi, kus iga uus vihje viib sügavamale valede, hirmu ja pettuste maailma. Samal ajal peab ta silmitsi seisma ka oma minevikuvarjudega, mis ähvardavad tema professionaalset ja isiklikku tasakaalu. Sunday Express: Simon Beckett on üks Suurbritannia parimaid krimikirjanikke. Oma kõheda ja klaustrofoobse õhustiku, rabavate südantlõhestavate hetkede ning kohtumeditsiini ja politseitöö usutavate ja täpsete detailidega ning koos David Hunteri erakordse võimega mõista nii elavaid kui surnuid, on „Rahutud surnud“ krimikirjanduse meistriklass.
Natsuki, Shizuko
Ravimifirma presidendi uhkesse villasse Fuji mäe jalamil, kauni järve kaldal, on kogunenud Watsuji perekond traditsioonilisele koosviibimisele. Idüll puruneb, kui elutuppa jookseb rikas pärijanna Mako, kes ei suuda öelda muud kui: „Ma… ma… pussitasin vanaisa…“ Perekond otsustab tõde varjata ‒ et kaitsta Makot, aga ennekõike perekonna au, sest välise särava fassaadi taga peidab end ohtralt pingeid. Kuid uurimise käigus kerkivad saladused üksteise järel pinnale ning enam ei tea keegi, keda usaldada ja keda mitte. Kas habras ja südamlik Mako tappis tõesti mehe, keda ta nimetas vanaisaks? Või püüab ta varjata hoopis kellegi teise süüd? Vastustest oleneb kogu perekonna kestmajäämine. Jaapani Agatha Christie’ks nimetatud Natsuki Shizuko (1938–2016) klassikaline psühholoogiline kriminaalromaan põimib elegantselt perekonnadraama ja detektiiviloo, luues atmosfääri, mis hoiab pinget, kuni lõpuks paljastub üllatav tõde.
Krull, Hasso
Friedrich Nietzsche armastas teha pikki jalutuskäike. 1881. aastal tabas teda ühel sellisel jalutuskäigul ootamatu äratundmine, mis andis kogu tema senisele mõtlemisele uue suuna. Tema ees seisis suur püramiidikujuline kaljurahn, mille kuju ja ümbrus äkki paistsid pisimate detailideni tuttavad, ehkki ta ei olnud selles paigas varem käinud. Igavese taastuleku kogemus sai Nietzsche mõtlemises pöördeliseks. XX sajandil leidis see idee aga jätkajaid, kes Nietzsche intuitsiooni hoopis uutmoodi tõlgendasid. Nende seas paistavad eriti silma Mircea Eliade ja Gilles Deleuze. Ja võib-olla ka luuletaja Artur Alliksaar. Loomingu Raamatukogus on luuletajalt, tõlkijalt ja filosoofilt Hasso Krullilt varem ilmunud esseed „Loomise mõnu ja kiri. Essee vanarahva kosmoloogiast“, 2006, nr 5–6, ja „Jumalanna pesa“, 2012, nr 19–20.
Knight, J. J.
Mitte päris väikelinna armastuslugu /
Päriselu vajaks pisut filmimaagiat Kelsey Whitaker teab peast iga populaarset romantilist komöödiat ja mõistab, miks need toimivad. See on tema töö. Kelsey loob täiuslike peaosalistega keemiat, olles castingʼul assistendiks hirmsale bossile, keda hüütakse Deemoniks. See kõlab nagu klišee. Aga kuhu jääb tema elu saatuslik esmakohtumine? Selle peab ta ise teoks tegema. Oma parima sõbra ja paarilise Zachery Carteri abiga – kes on täielik Hemsworth, isegi kui tema karjäär on hääbumas – vahetab Kelsey suurlinna stiletod väikelinna ketside vastu ja pöörab kõrvalteedele. Kusagil Hollywoodi ja Alabama juurte vahel kavatseb ta strateegiliselt komistada ameerikaliku flanellsärki kandva hea südamega kõrvalmaja maapoisi käte vahele. See on eduka kassahiti alus! Eks ju? Salaja sisse võetud Zachery näeb vaeva, et mitte öelda Kelseyle, et ta otsib armastust valest kohast. Kui ta tõesti tahab õnnelikku lõppu, peavad nad seda veidi ümber kirjutama, linn linna ja miil miili haaval. Koos.
Ivaškevičius, Marius
Kui Ben Volkswagen Transporterist Londoni pinnale astus, oli see samm tema isiklikus mikrokosmoses samaväärne inimese esimese sammuga Kuul. Astronauti parafraseerides: see oli väike samm Londoni jaoks (sel tunnil üks miljardist), kuid hiiglaslik hüpe inimese jaoks. Ben oli iseendale ja tolleks mõeldamatuks juhuks, kui keegi peaks tema käest selle kohta midagi küsima, sõnastanud Väljaheitmise ööd, „mil Kaksikud olid veel püsti, aga Printsess juba hukkunud“. Teisisõnu eksleb ta 1997. aasta 31. augusti ja 2001. aasta 11. septembri vahel – maa all toimunud muinasjutulise lõpu (printsess Diana surm Pariisi tunnelis) ja jõhkra, ei millegagi arvestavate jumalate õhusõja alguse vahel (kaaperdatud lennukite rünnak New Yorgi kaksiktornidele). Leedu proosa- ja näitekirjaniku Marius Ivaškevičiuse (snd 1973) „Väljaheitmine“ on tõestisündinud lugude põhjal valminud odüsseia noorest vihasest mehest, kes rändas koos teiste saatusekaaslastega Londonisse õnne otsima. Selles romaanis valab autor proosavormi üle kultusdraama „Väljaheitmine“ (Eesti Draamateatris aastatel 2016–2022 etendunud Hendrik Toompere jr lavastuses), tungides veel sügavamale, olles veel emotsionaalsem ja detailsem.
Fexeus, Henrik
Kui David saab meili tundmatult naiselt, kes teatab, et tal on infot Davidi lapsepõlve kohta, ei oska mees kuidagi reageerida. Kõige parema meelega ei pööraks ta sõnumile tähelepanu ja süüviks hoopis oma tundmustesse kauni staaradvokaadi Florence’i vastu. Kuid Davidil ei ole oma esimesest kaheteistkümnest eluaastast ainsatki mälestust, nii et uudishimu saab võitu ja ta vastab meilile. Naine, kes temaga ühendust võttis, kaob aga jäljetult ja Davidist saab peamine kahtlusalune. Samal ajal näib, et keegi on asunud jälitama Davidit ja kõiki, kellest ta hoolib. Florence’i abiga peab ta nüüd selgusele jõudma, kes seda kõike korraldab ja kuidas on see seotud tema enda puuduvate mälestustega. Tegu on aastakümneid olnud varjul saladusega ja tegutsemas on mängurid, kes on valmis milleks iganes, et tõde ilmsiks ei tuleks… „Ohvriloom“ on Memento-sarja esimene osa, pinget pakkuv psühholoogiline põnevusromaan, milles lahendatakse müsteeriumi paralleelselt kahes ajaetapis ning kus selguv tõde on suurem ja saatuslikum, kui algul arvata võiks. HENRIK FEXEUS on Rootsi mentalist, autor ja telesaatejuht, aga ka sage külaline kehakeele ja mitteverbaalse suhtluse eksperdina televisioonis ja ajalehtedes. Ta on lõpetanud Stockholmi Ülikooli filosoofia erialal ning töötanud kommunikatsiooni ja turunduse valdkonnas. Fexeus on kirjutanud nii ilukirjandust kui ka raamatuid praktilisest psühholoogiast ja mõjutamisest, tema esimene raamat „Mõtete lugemine“ on ilmunud ka Eestis (2024). Samuti osutus Eestis väga menukaks tema sari Vincentist ja Minast, mille ta kirjutas koostöös Camilla Läckbergiga.
North, Alex
Sa olid seal. Sa ei võtnud midagi ette. Ja nüüd maksab see kätte. Päev, mil kohtud sarimõrvariga, ei unune iialgi. Dan oli alles teismeline, kui ta tee ristus mehega, kes oli justkui nähtamatu, suitsust tehtud mees. Ja tema ohvriga. Hirmust halvatud, ei suutnud Dan midagi ette võtta ning sellest ajast peale on ta süütunnet endaga kaasas kandnud. Nüüd kriminaalpsühhiaatrina töötades püüab Dan mõista seda, mis toimub kõige tumedamates mõtetes. Ent kui ta isa kaob, kistakse mees tagasi kaugele saarele, mida ta kunagi koduks nimetas ja kus nüüd hakkab virguma midagi ärevusttekitavat. Leitakse laip. Minevik sirutub läbi udu lähemale. Ja suitsust tehtud mees võtab uue kuju. Seekord tuleb Danil seista silmitsi sellega, mis on kõik see aeg teda pimeduses oodanud. Talle omase oskusega tekitada judinaid ja põnevust toob rahvusvahelise menuki „Sosinamehe“ autor Alex North lugeja ette romaani „Suitsust tehtud mees”. See on vaheldumisi emotsionaalne ja hirmutav lugu isadest ja poegadest, varjudest ja saladustest ning võitlusest, millega me kõik silmitsi seisame, kui püüame minevikus kogetu küüsist pääseda.
Krentz, Jayne Ann
Menukite autor Jayne Ann Krentz esitleb romantilist põnevikku kolme naise elu jäädavalt muutnud ööst, mida keegi neist ei mäleta. Seitse kuud tagasi olid Pallas Llewellyn, Talia March ja Amelia Rivers üksteisele võõrad – kuni saatusliku ööbimiseni Lucent Springsi hotellis. Maavärin ja tulekahju hävitasid hotelli osaliselt, kuid naistel pole seal veedetud ajast mingeid mälestusi. Nüüd, lähedaste sõpradena, veavad nad kolmekesi podcastʼi „Kadunud öö toimikud“, milles nad uurivad lahendamata juhtumeid ja loodavad leida teisi, kes on kogenud midagi sarnast – midagi, mis on võimendanud nende juba olemasolevaid üleloomulikke võimeid. Saanud podcastʼi jaoks vihje, sõidab Pallas California väikesesse kolledžilinna Carneliani, et uurida mahajäetud hullumaja. Varemetes kogetud negatiivsest energiast häirituna on ta sealt juba välja tormamas, kui ta peatab tume inimkogu, kes osutub vihje andnud müstiliseks meheks. Ambrose Drake on kindel, et ta nägi pealt mõrva, kuid ilma surnukehata arvavad kõik, et tal on äärmuslikust unetusest tingitud luulud. Ambrose usub, et ööl, kui ta Carneliani uneinstituudis viibis, juhtus seal midagi kohutavat. Võimetu ise tõendeid leidma, läheneb ta abipalvega Pallasele, kes saab teada, et ka Ambroseʼil on seljataga öö, millest ta midagi ei mäleta – see võib olla Pallase ja ta sõprade juhtumiga seotud. Pallas ja Ambrose käivitavad podcastʼi katte all juurdluse, ja kuigi linnarahvas on lahkesti nõus oma teadmisi jagama, selgub, et mõned selles linnas pole küsimuste üle sugugi rõõmsad – ning keegi on valmis isegi tapma, et tõde päevavalgele ei tuleks.
Thayne, RaeAnne
Üksikisa Matt Harte on omal nahal selgeks saanud, et naisi ei maksa usaldada. Abikaasa jättis ta maha, sest ei suutnud eluga rantšos toime tulla – nii et viimane, mida ta tahab, on korraldada iga-aastast valentinipäeva tantsupidu. Ent tema tütar Lucy on kindlalt nõuks võtnud panna ta armuma kaunisse loomaarsti, hiljuti Salt Riverisse üle toodud Ellie Websterisse. Ellie teab, et Matt ei taha teda oma linna, rääkimata veel liigagi tillukesest, kaheliikmelisest tantsupeokomiteest. Tal ei ole ju niigi mingit soovi olla nii palju kahekesi selle karuse rantšopidajaga ja kujutada kogu aeg ette, kuidas oleks olla tema partner – päriselt…
Backman, Fredrik
Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust /
Tavaline romaan isemoodi inimestest. Või vastupidi. Elsa on seitsmeaastane ja ärritab teisi oma isemoodi olekuga. Vanaema on seitsmekümne seitsme aastane ja ärritab teisi hullude tempudega. Näiteks sellega, et seisab rõdul, hommikumantli hõlmad lahti, ja tulistab ootamatuid külalisi värvikuulipüssist. Vanaema on Elsa ainuke sõber. Neil on oma salakeel ja muinasjutuvestjate kuningriik Miamas, mis asub Peaaegu-Ärkvel-Maal. Sinna viib vanaema Elsa öösiti seiklema, kui Elsa vanemad lahku lähevad ja kui Elsat koolis kiusatakse. Selle maa elanikud on kõik isemoodi ja seal ei kästa normaalne olla. Kui vanaema sureb, ei pääse Elsa enam Peaaegu-Ärkvel-Maale, aga see-eest on vanaema korraldanud talle suure seikluse pärismaailmas. Elsa peab kohale viima vanaema kirjad naabritele, kellelt vanaema tahab vabandust paluda. Ülesannet täites õpib Elsa lähemalt tundma joodikut, monstrumit, võitluskoera, vinguviiulit ja teisi majaelanikke ning avastab nii mõndagi üllatavat Miamase ja vanaema kohta. „Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust” on kurbnaljakas argimuinasjutt kiiksuga superkangelastest, elust, surmast ja ühest olulisest inimõigusest – õigusest olla isemoodi. See raamat on kirjutatud sama terava koomikanärvi ja sooja südamega nagu autori esikromaan „Mees nimega Ove”.
Roberts, Sheila
Romantiline komöödia äsja lahutatud naisest, kes kolib koju jääma sunnitud ema juurde, aga elu seal möödub hoopistükkis tõreda, salapärase ja seksika naabrimehe järele nuhkides. Zona ei tulnud selle pealegi, et tema elu sellise pöörde võtab, aga siin ta nüüd oli, hiljuti lahutatud naine, kes kolis tagasi oma ema Louise’i juurde. Pärast seda, kui naise mängusõltlasest eksabikaasa oli kaotanud kõik säästud, sealhulgas nende tütre kolledžifondi, ei olnud tal enam valikut. Ta kavatses kokku hoida kõige pealt ja toetada oma tütart õenduskooli õpingutes ka siis, kui see pingutus ta tapab. Ka Louise’il polnud plaanis pärast õnnetut komistamist üksikute vanurite kruiisil murtud jalaluuga koju jääda, liiati oli ta seda kruiisi kuude viisi oodanud. Kui ta aga pidi kogu aja kodus veetma, siis oli nüüd vähemalt tütar temaga. Ja kõrvalmajas oli ju uus kuum meesolevus, kes peaks nende mõtted muredest kõrvale viima. Näis, et ta oli üksik ja umbes Zona-vanune. Kas selle mehe väljailmumine võiks olla loodusjõud, mis tütre elu põhjalikult muudab? Kuid ehk ei olnud see loodusjõud nii suuremeelne, kui Louise lootis. Selle mehe võluva pealispinna all oli midagi… ohtlikku? Ja kes oli see naine, kelle peale mees teisel pool aeda karjus? Kui näis, et naine on jäljetult kadunud, hakkas ema kujutlusvõime täie võimsusega tööle. Või, noh, Zona vähemalt lootis, et asi on üksnes tema ema kujutlusvõimes…
Hannah, Kristin
„Ööbiku” ja „Nelja tuule” autori Kristin Hannahi romaan „Naised” on ühtaegu isiklik lugu pöördelisel ajal täiskasvanuks saamisest ja eepiline jutustus lõhestunud rahvast. Ka naistest võivad saada kangelased. Kui kahekümne ühe aastane õeõpilane Frances (Frankie) McGrath neid sõnu kuuleb, saab ta otsekui ilmutuse. Lõuna-California päikeseküllases, idüllilises maailmas konservatiivsete vanemate kaitse all kasvanuna on ta alati uhkusega arvanud, et teab, mis on õige. Aga 1965. aastal maailm muutub, ja järsku söandab ta ette kujutada hoopis teistsugust tulevikku. Kui Frankie vend läheb teenima kodumaad Vietnamis, ühineb Frankie sõjaväeõdede korpusega ja hakkab käima venna jälgedes. Frankiet, kes on sama roheline ja kogenematu nagu Vietnamisse võitlema saadetud mehed, vapustab sõjas valitsev kaos ja häving. Iga päev on elu ja surma, lootuse ja reetmise õnnemäng; siin sõlmitud sõprussidemed on tugevad, ent võivad hetkega puruneda. Sõjas kohtab ta nii õnneseeni, kangelasi, katkiseid kui ka kadunud hingi – ja muutub ka ise üheks neist. Aga sõda on Frankie ja tema sõjaveteranidest sõprade jaoks alles algus. Tõeline lahing algab siis, kui nad jõuavad koju, muutunud ja lõhestunud Ameerikasse, kus neid ootavad ees vihased protestijad ja riik, mis tahab Vietnami unustada. „Naised” on lugu ühest sõtta läinud naisest, aga heidab valgust kõigile naistele, kes julgevad vastu astuda kurjusele ning kelle toodud ohvrid ja pühendumus kodumaale sageli ununevad. See tugevatest sõprussuhetest ja vankumatust patriotismist rääkiv romaan on värvikas lugu meeldejääva kangelannaga, kelle idealismist ja vaprusest tule all saab kogu ajastu märk. „Mitte kunagi varem pole sõjaromaan nii põhjalikult muutunud inimhinge looks.” – Delia Owens, „Kus laulavad langustid” autor „See on kaunilt kirjutatud austusavaldus veteranidele, kes väärivad suuremat tunnustust oma uskumatute ohverduste eest.” – Bill Gates „Üllatab ohverdustega, inspireerib kangelaslikkusega … oluline ja ammu oodatud austusavaldus vapratele medõdedele, kes teenisid Vietnamis.” – Bonnie Garmus, „Keemiatundide” autor
Eva Björg Ægisdóttir
Äsja emaduspuhkuselt tööle naasnud uurija Elma uurib keerulist juhtumit, kus suvilas on julmalt tapetud keegi mees ja seinale on jäetud kummaline sõnum. Samal ajal avastab Sævar äravisatud karbist midagi, mis võib aidata juhtumit lahendada. Mitmeid auhindu võitnud ja menukite nimekirja tipus olev „Keelatud Islandi“ sarja 5. raamat. „Ta kasutab keerulist süžeed, et näidata, kuidas koletised tekivad ja et kurjus võib peituda isegi kõige veetlevama naeratuse taga. Tema tegelased on inimesed, mitte nukud, ja ta naudib vaiba tõmbamist nende – ja meie – jalge alt.“ The Times „Selle hästi kirjutatud romaani süžee on hoolikalt läbi mõeldud ja sisaldab kõike: šokeerivat mõrva, väikelinna saladusi, kahtlaseid tegelasi ja kaasahaaravat naisdetektiivi.“ Lesley Kara „Põnev ja südantlõhestav lugu.“ Ragnar Jónasson
Michaels, Fern
Endine luureagent satub taas varjatud operatsioonide maailma, asudes täitma väga ebaharilikku missiooni New York Timesi menukirjaniku Fern Michaelsi uues pingelises põnevusromaanis. Melanie Drake on õpilasnõustaja Virginia osariigi linnakeses, kus argipäevamured tähendavad harilikult mänguväljakul tülide lahendamist või koolist poppi panevat õpilast. See jääb valgusaastate kaugusele tema endisest elust eriuurimiste ametis, kus ta pühendas end kogu hingega salajastele missioonidele – mida ohtlikumale, seda parem. Pärast pingeliselt töölt lahkumist hindab Melanie väga oma vaikset ja rahulikku elu, seltsiks kaks armastatud erruläinud teenistuskoera. Siis aga saabub kõne endiselt ülemuselt Rich Pattersonilt. Mees vajab teda ühele selgelt erioskusi nõudvale missioonile. Seltskond välismaa miljardäre kohtub regulaarselt dekadentlikel õhtusöökidel, kuhu kutsutakse alati ka kõrgklassi eskorte. Selleks sobivad ainult kõige elegantsemad ja haritumad naised. Kui Melaniel õnnestub sellesse kampa sisse imbuda, võib ta paljastada riigi julgeoleku seisukohast üliolulist teavet. Melanie on valmis vajaliku luureteabe nimel kellekski täiesti teiseks kehastuma. Ent need mehed pole mitte üksnes jõukad ja mõjuvõimsad, vaid ka erakordselt armutud. Üks valearvestus ja nad võivad Melanie kõhklematult kõrvaldada, ükskõik mis hinnaga…
Contra
“Bussiraamat” on Contra luulekogu “Tahaksin olla autobuss” teine tulemine. Osa luuletusi ja piltegi on eelmisest kogust, aga 17 aastaga on lisandunud ka peotäis uusi luuletusi, sealhulgas ka kaks bussis kuuldud telefonikõnet. Mugav pisike raamat, mida bussisõidule kaasa võtta. Lisatud on ka valged leheküljed, kuhu lugeja saab jäädvustada oma bussisõidukogemust.
Enger, Thomas
Poeg : Kari Vossi sarja raamat /
Psühholoog Kari Voss, kehakeele- ja mäluekspert ning Oslo politsei konsultant, veedab päevi justkui unes ja jätkab öösiti seitsme aasta eest oma sünnipäeval kadunud pisipoja meeleheitlikku otsimist. Endiselt oma surnud abikaasat leinates ja elu joonde saada üritades paisatakse ta koletusse kohalikku juurdlusse, kui kaks teismelist tüdrukut lähedalasuvas Soni linnakeses perele kuuluvas suvilas julmalt tapetakse. Kui ohvrite sõbrale jõhkrate mõrvade eest süüdistus esitatakse, näib juhtum olevat lõppenud, kuid Kari ei ole selles veendunud. Oma teadmisi kasutades ja vaistu järgides alustab ta isiklikku uurimist, mille käigus ta jõuab mitme kahtlusaluseni, kelle seas on ka tüdrukutele lähedal seisnud isikuid … Ülemkonstaabel Ramona Norumi abiga avastab ta, et mitte keegi – sealhulgas ohvrid ise – ei ole need, kes paistavad olevat. Ja et Soni südames peitub sünge saladus, mis võib etendada olulist osa nii tema poja kadumises kui ka Kari enda elus … Prantslanna Johana Gustawsson ja norralane Thomas Enger on vastavalt Roy & Castellsi ja Henning Juuli krimisarjade menuautorid, keda on avaldatud enam kui 50 riigis üle kogu maailma. „Poeg”, mis on nende uue, Norras aset leidva sarja avaraamat, on kahe endise ajakirjaniku esimene ühistöö.
Mallery, Susan
Firmajuhi eneseleidmine Jack Hanson teadis, mida ta soovib, ja see ei olnud meediaimpeerium. Kui ta isa äkitselt suri, oli Jack sunnitud loobuma juristitegevusest ja võtma isa firma üle. Ja kahjuks päästma selle katastroofi veerelt. Ainus päikesepaisteline laik kogu selles kupatuses oli uus töötaja – ärikolledžiaegne sõber Samantha Edwards. Samantha oli niisama nutikas, lõbus ja elav kui tudengiaastatel, ent nüüd… oli ta muutunud ka põrgulikult seksikaks. Samantha Edwards teadis, mida ta tahab, ja see ei olnud armastus. Ta oli oma elus juba kord supi kokku keetnud. Ta ei tahtnud lörri ajada parimat töökohta, mis tal kunagi oli olnud, rikkudes põhireeglit – ülemusse ei tohi armuda. Kuid ometi vajas Jack teda. Ja tema vajas Jacki. Sest kui mees suudab firma uuesti jalule tõsta, siis ehk toob ta ka Samantha kriisist välja.
Jüssi, Fred
Kaunis sametises kinkeformaadis mõttekogumik, kuhu on kogutud Fred Jüssi ajatuid mõtteid elu, inimese ja looduse kohta. Fredi mõtteterad ja elutarkused on mõjutanud ja kõnetanud aja jooksul väga paljusid inimesi. Selles imeilusas kinkeraamatus on valiku tema öeldud mõtetest kokku pannud naised, kellel oli võimalus Fredi ka isiklikult tunda. Tabavad ja lihtsad, kuid samas sügavad mõtted elust, loodusest ja inimesest puudutavad hinge ning jäävad mälestuseks Fredist, kes oma kohalolu ja maailmatunnetusega oli meile suureks õpetajaks ja eeskujuks. Aitäh Sulle, Fred, kõige eest! Eessõna Fredi mõttemaailma pärandist ja mõjust kirjutas Doris Kareva.
Maling, Jaana
Kannapööre : lood uutest algustest /
Mõni muutus sünnib vajadusest, mõni valust, mõni ootamatust taipamisest ja mõni teravast teadmisest, et vanaviisi enam ei saa. Raamatus „Kannapööre“ jutustavad oma loo 32 naist meie keskelt. Nad on teinud oma elus märkimisväärse pöörde ise või on toime tulnud muutusega, mille elu nende teele tõi, olgu uus algus seotud töö, elukoha, mõtteviisi, tervise, suhtestaatuse või millegi muuga. Raamat toob kokku tuntud ja avalikkusele tundmatud naised, jagades nende teekonda ja innustades ka lugejaid oma elus muutusi ette võtma. Need lood ei õpeta, kuidas elada tuleb. Need julgustavad kuulama iseennast ja usaldama oma sisemist tarkust. Teiste seas räägivad siin Saskia Alusalu, Sandra Palm, Liis-Katrin Avandi, Shalini Mody, Tiina Tiitus jpt. Südamlikele ja isiklikele lugudele annavad lisamõõtme Krõõt Tarkmeele tundlikud ja poeetilised fotod.
Shakespeare, William
Klassikalise värsstragöödia aluseks on peetud XII sajandi Taani kroonikat, mis jutustab kuninga mõrvamisest venna käe läbi. Kuriteoga troonile pääsenud vennatapjale peab kätte maksma prints Hamlet. Eessõna Mihhail Lotmanilt
Raud, Anu
PILT JA SÕNA Ja alguses oli sõna. Enne sõna mõlkus mõte. Mõte püüti kinni ja pandi kirja. Nii sai oma mõtet edasi anda, lendu lasta. Kui juhtud olema kunstnik, vaibakunstnik nagu mina, ja ka natuke kirjanik, siis juhtub nii, et üks kord mõtled värvi ja pintsliga ehk värvilise villase lõngaga, teine kord aga sõnapintsli ehk sulepeaga. Ühele mõttele sobib üks, teisele teine väljendus viis. Vahel aga, loodetavasti ka selles väikeses raamatus, toetab sõna pilti ning vastupidi. Sisu muutub tihedamaks, sõnamõtte killud rikastavad pilti ja pilt sõna. Paljud arvavad, et kunst räägib ise enda eest, ei vaja sõnul seletamist. Mõnes mõttes küll, aga mina nii ei arva. Milleks siis arvukad kunsti teadlased, asja sõnul seletajad? Mõte saab sisulisa. Tore on veel mõelda, – ja nii ongi – et iga vaiba vaataja on kui kaasautor, sõnaliste lisade puhul ka luulelennutaja ja lisasõnaja. Tegija ja vaataja mõistavad sedamoodi teineteist paremini. Anu Raud
Ragnar Jónasson
Ühel talveõhtul läheb kaduma menukas krimiautor Elín S. Jónsdóttir. Tema kadumise kohta ei ole mingeid vihjeid ja nooruke uurija Helgi on see, kelle õlule langeb juhtumi lahendamine enne, kui ajakirjandus sellest haisu ninna saab. Naisele lähedasi inimesi – kirjastaja, raamatupidaja, pensionil kohtunik – küsitledes taipab mees, et Elíni elu polnud sugugi selline, nagu pealtnäha tundus. Tegelikult on tema minevik veel kummalisem kui ta raamatud. Kuna kadunud krimikirjaniku juhtum muutub iga hetkega aina salapärasemaks, peab Helgi jätkama väga ootamatu elu saladuste lahtiharutamist ja samal ajal rinda pistma oma eraelu probleemidega.
Perrin, Valérie
Ühel päeval saab Agnès telefonikõne politseist: just leiti tema tädi Colette’i surnukeha. Agnès on veendunud, et tegemist peab olema eksitusega, sest tädi Colette suri kolm aastat tagasi. Kuid surnukeha juurest on leitud Colette’i isikutunnistus koos Agnèsi telefoninumbri ja temale adresseeritud viimaste soovidega. Agnés naaseb oma lapsepõlvekoju, väikesesse Burgundia linna, et veidrasse olukorda selgust tuua. Kes too surnud naine tegelikult on? Ja kui ta on tõepoolest Colette, siis kes on maetud surnuaeda tema nimega hauda? „Minu kallis tädi“ on põnevaid intriige täis romaan kahest erinevasse põlvkonda kuuluvast ja erinevate eluteedega, kuid ometi põimunud saatustega naisest. Valérie Perrin (snd 1967) on üks viimaste aastate enim müüdud ja tõlgitud prantsuse kirjanikke, kellelt on eesti keeles ilmunud romaanid „Lilledele värsket vett“ (2022), „Pühapäeva rüppe unustatud“ (2023) ja „Kolm“ (2024).
Cleeves, Ann
Pimedaimad ööd varjavad endas ka hirmsaimaid saladusi … Detektiivinspektor Vera Stanhope asub talve esimesel tuisusel õhtul teele, et sõita mägedesse oma koju. Tee on küll tuttav, ent tugevas lumesajus möödub ta kogemata õigest ristmikust ja taipab peagi, et on eksinud. Eespool on üks auto kitsalt teelt välja libisenud, selle uks on lahti ja Vera jääb seisma, et hädalist aidata. Juhti ei ole näha, mistõttu ta oletab, et too on läinud abi otsima. Vera otsustab samuti lahkuda, kuid kuuleb siis nutust häälitsust – auto tagaistmel turvatoolis on pisike laps. Vera haarab mudilase endaga kaasa ja edasi sõites jõuab varsti kohani, mida ta hästi tunneb. Brockburn on Northumberlandi üksildases kolkas asuv suursugune, kuid üsnagi käest lastud häärberilahmakas, mis kuulub Vera suguvõsale ja kus kasvas üles ka tema isa Hector. Majas käib pidu, vilguvad jõulutulede vanikud ja kostab naeru. Pidutsejate teadmata lamab väljas lumes surnud naine. Ja Vera ongi paugupealt otse uue juhtumi keskpunktis. Kas surnud naine võib olla selle lapse ema? Peokülalised on majas lumevangis, Brockburn hakkab juurdluse edenedes tasapisi oma saladusi loovutama ja päevavalgele kerkib ka inspektori enda perekonna keerukas minevik.
Piir, Miina
Noore noviitsi teekond mungaks Rooma lähedal asuvas kloostris 16. sajandil, peidab endas saladusi, mis aga ei osutu määravaks, sest igatsus on palju sügavamal. On õpetajaid, kellele õpilase edu on peamine, sest toob au ka õpetajale. On õpetajaid, kes on valmis õpilase ka hävitama, ja need on alati silmapaistvad õpilased. On Õpetajaid, kes usuvad oma õpilasse sedavõrd, et hoiavad ta eemale melust, mida toob edu ja tähelepanu; ja soovivad, et ta jätkaks palvet ja tööd seal, kus Jeesus on elav iga päev. Nii on pühadegi hulgas kahte sorti inimesi: neid, kes tahaksid, et sinu kätesse löödud naelte alt voolav veri „teeks“ sinust Jumala lapse; kui ka neid, kelle nappidest sõnadest voolab sinusse kõik see, mille Jumal on talle andnud. Teoloogi ja vaimuliku Miina Piiri sulest on varem ilmunud raamatud „Kloostripäevik“, „Peedistan, järelikult elan“, „Elav leib“, ning näidend „Jutt Jumala õige“.
Sienkiewicz, Henryk
Henryk Sienkiewicz (1846–1916) on kindlasti kõige tuntum ja kõige tõlgitum poola kirjanik. Eelkõige tõid talle kuulsuse ajaloolised romaanid: triloogia „Tule ja mõõgaga“, „Uputus“ ja „Pan Wołodyjowski“; „Ristirüütlid“ ja „Quo vadis“. Ja just eeskätt ajalooliste romaanide eest sai Sienkiewicz 1905. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Ehkki Sienkiewiczit on eesti keelde tõlgitud päris palju, tuleb kahetsusega nentida, et enamasti on poola kirjandustitaani teoseid eesti keelde ümber pandud häbematul kombel nudituna, seni on täielikus tõlkes ilmunud vaid „Ristirüütlid“ (1976, tõlkija Ruth Karemäe) ja „Quo vadis“ (2025, tõlkija Hendrik Lindepuu). Nüüd lisandub neile ka seiklusromaan „Kõrbes ja ürgmetsas“, mille tormiline tegevus toimub 1880. aastate Aafrikas ja peategelasteks on kolmeteistaastane Stas ja kaheksa-aastane Nelly.
Spain, Jo
Luksuslik talvine puhkekeskus. Kolm kadunud naist. Üks surnukeha. Kui noor Londoni lobist Alex saab teada, et tema õe surnukeha tõmmati välja jäisest Lapimaa järvest, arvab ta esimese hooga, et tema vastutustundetu õde on lihtsalt uppunud. Ta reisib Lapimaale, kus tema õde Vicky töötas luksuslikus puhkekeskuses giidina, ja tutvub seal uurija Agatha Koskineniga. Ootamatu liidu koostööna tuleb päevavalgele nii mõnigi pealtnäha unise põhjamaise väikelinna saladus. Talvise võlumaa karguses peab Alex silmitsi seisma nii iseenda kui ka Agatha elu deemonitega. „Kes viimasena kaob“ pakub põnevust, jutustab eraelulisi lugusid, kirjeldab lumiseid vaateid ja Jõuluvana kodukandi hooajalist saginat – ning räägib ontliku pealispinna all kobrutavast teesklusest ja reetmisest. Jo Spain töötab teleseriaalide stsenaristina. Ta on lõpetanud Dublini Trinity College’i ning elab koos abikaasa ja nelja lapsega Dublinis Iirimaal.
Stendhal
Ambitsioon, kirg ja vastuolu… Stendhali meistriteos toob lugeja Waterloo-järgsele Prantsusmaale, kus noor ja terava mõistusega Julien Sorel unistab, oma tagasihoidlikust päritolust hoolimata, pääsemisest kõrgseltskonda. Teda köidab nii armee hiilgus kui ka vaimuliku karjääri turvalisus – „punane“ ja „must“ –, kuid ennekõike kihutab teda takka iha tõusta kõrgemale oma staatusest ja võita teiste inimeste austus. Julieni teekond viib teda kirglikesse armusuhetesse, poliitiliste intriigide ja sotsiaalsete vastuolude keerisesse. Tema loos on korraga nii armastust kui teravat ühiskonnakriitikat, mis paljastab toonase eliidi silmakirjalikkuse ning püüab tabada inimese hinge kõige sügavamaid soppe. „Punane ja must“ on 19. sajandi üks suurimaid psühholoogilisi romaane, mille tegelaste sisemine võitlus ja traagiline saatus kõnetavad lugejat ka tänapäeval.
Fielding, Joy
Naine palkab majapidajanna, kes hoolitseks ta vananevate vanemate eest, ent näeb siis, kuidas too nende elu juhtimise enda kätte võtab. Lõpuks saan süüdistada ainult iseennast. Mina olen see, kes ta sisse laskis. Jodi Bishop on edukas. Ta on perekonna toitja, esmaklassiline kinnisvaramaakler. Kuid tema abikaasa Harrison… pole nii edukas. Kord olid tal suured unistused. Aga praegu on ta keskpärane kirjanik, kes põlastab oma naise edu. Jodi kaheksakümnendale eluaastale lähenev ja pensionipõlve pidav isa Vic on väga autoritaarne mees. Tema abikaasa Audrey polnud samuti argade killast. Kuid kümme aastat tagasi, kui Audreyl diagnoositi Parkinsoni tõbi, olukord muutus ning Vic loobus tööst, et pühenduda Audrey eest hoolitsemisele. Ta on küll endiselt üsna kõbus ja donžuanlikult nägus mees, kuid tema abikaasa üha halvenev seisund saa…
Müür, Margus
Parunessi briljandid : krimiromaan /
1926. aasta suveõhtu vaikuse katkestab tulistamine kõrvalises talus. Sündmuskoha läheduses viibinud kriminaalpolitseinikud kihutavad kohale ja avastavad end keset lahingut, kus pealtnäha lihtsast briljandiröövist saab alguse intriigide ja saladuste sasipundar, mille lahendamine viib jahmatava avastuseni. „Parunessi briljandid” viib lugeja Eesti Vabariigi algusaastatesse, mil väikese riigi rahvas pingutas, et Vabadussõjas kätte võidetu püsima jääks. Eesti kriminaalpolitsei vaimne isa, inspektor August Liit ning Balti riikide esimene naispolitseinik Lydia Erilane asuvad koos kaaslastega lahendama keerukat juhtumit, mille juured peituvad sügaval ajaloos.
Fjell, Jan-Erik
Metsas asuv mahajäetud maja on kunagine jõhker mõrvapaik. Nüüd nõuab selle tume saladus uusi ohvreid … Pensionile jäänud endine uurija, Norra politsei legend Harald Uteng võtab ootamatult ühendust ajakirjanikuga, et tema taskuhäälingu saates rääkida 17-aastase Malin Rekve mõrvast Aremarkis 1991. aastal. Kuid enne kui saade eetrisse jõuab, leitakse Harald oma paadi kõrvalt uppununa. Vanemkomissar Anton Brekke, kes oli Malini surma ajal väikeses külas noor politseipraktikant, ei kahtlusta Utengi surmas midagi kuritegelikku, kuni kuuleb avaldamata salvestist. Tasapisi hakkab palju viitama sellele, et tol ajal mõisteti süüdi vale inimene ja et mõrvar on uuesti tegutsema asunud. Samal ajal tekib poemüüja Emilyl sealsamas Aremarkis tunne, et keegi jälgib teda ja ta on ohus.
Edwards, Mark
1999. aasta suvi. Will liitub viie nooruse ideaalidest ja tulevikulootustest pakatava ülikoolilõpetajaga, kes töötavad ekstsentrilise psühholoogiaprofessori juures. Neil on kavas luua veebisait, mis muudab internetis tutvumist täielikult. Keegi ei oska arvata, et see lõpeb tragöödiaga. Kakskümmend viis aastat hiljem saab Will kutse õhtusöögile. See on võimalus vana pundiga taas kohtuda. Kuid juba kohale jõudes tundub midagi olevat valesti. Õhtusöögil osaleb ootamatu külaline. Pererahval on ilmselgelt mingi saladus. Ja Will on kindel, et kuulis majja sisenedes karjeid. Kõigil on põhjust midagi selle ammuse suve sündmuste kohta varjata. Aga ainult üks neist on valmis saladuse nimel tapma … Briti autor Mark Edwards on kripeldavate psühholoogiliste põnevike meister, kelle raamatuid on üle maailma müüdud enam kui viis miljonit eksemplari. „Herilasepüünis“ on tema kuues eesti keelde tõlgitud raamat, kus Edwardsile omaselt leiavad tavalised inimesed end ühtäkki ängistavast ja väljapääsmatust olukorrast. „Tempokas põnevik, täis ootamatuid pöördeid ja pinget, mida võiks lausa noaga lõigata. Väga nauditav.“ – Alex Michaelides, „Vaikiva patsiendi“ autor
Roslund, Anders
Stockholmi kesklinnas toimuvad enesetapurünnakud, mis halvavad kogu ühiskonna. Samal ajal pannakse otsekui mängleva kergusega toime mõned pangaröövid. Politsei keskendub arvatavale terroriohule, ent pangarööve menetlema määratud juhtivuurija Mariana Hermansson tajub, et miski on valesti. Nii hakkab ta koos kolleeg Johniga ujuma vastuvoolu. Päev-päevalt saab järjest ilmsemaks seos enesetapurünnakute ja röövide vahel ning jäljed juhatavad Mariana rangelt turvatud kohtupsühhiaatriakliiniku viienda osakonnani, mille kohta infot saada on võimatu … vähemalt väljastpoolt. Mariana pöördub oma endise ülemuse Ewert Grensi ja politseiga koostööd teinud kurjategija Piet Hoffmanni poole. Ta teeb kinnipidamisasutuses oma karistust kandvatele meestele pakkumise, millest neil on raske keelduda. „Kuradi kavalaim trikk“ on Hoffmanni ja Grensi põnevikusarja üheksas raamat.
Connelly, Michael
Vana-aastaõhtul valitseb Hollywoodis kaos. Öises vahetuses töötav Los Angelese politsei uurija Renée Ballard kutsutakse pärast traditsioonilist relvadega paugutamist rahvarohkele tänavapeole, kus autoremonditöökoja omaniku on surmanud kuul, mis kuidagi ei saanud taevast alla kukkuda. Selle juhtumi uurimine viib Ballardi lahendamata mõrvani, millega omal ajal tegeles Harry Bosch. Samal ajal jahib Ballard ka kuratlikku sarivägistajate paari, kes on naisi jälgi jätmata rünnanud. Otsustanud mõlemad juhtumid ise lahendada, tunneb Ballard, et jookseb pidevalt vastutuult oma jaoskonnas, mida pandeemia ja hiljutised sotsiaalsed rahutused on pöördumatult muutnud. Kui Ballard ja Bosch ühendavad jõud, et välja selgitada, kus vanad ja uued juhtumid ristuvad, peavad nad pidevalt üle õla vaatama. Jõhkrad kurjategijad, keda nad jälitavad, on valmis tapma, et oma saladusi varjata. MICHAEL CONNELLY on kirjutanud kolmkümmend kaheksa romaani, sealhulgas New York Timesi bestsellerid „Öine vahetus“, „Pime õnnis öö“ ja „Öine tuli“. Tema raamatuid on kogu maailmas müüdud rohkem kui kaheksakümmend viis miljonit eksemplari. Connelly on endine ajalehereporter, kes on aja kirjandusliku töö ja romaanide eest arvukalt auhindu võitnud. Ta on USA teleseriaali „Bosch“ (peaosas Titus Welliver) tegev produtsent. Ta veedab aega Californias ja Floridas.
Evisalu, Laura
Mirr on kõigest üheksateist ja alles välja rabelenud sügavast depressioonist, kui hakkab Midarite juures liitpuudega poisi hoidjaks. Temast saab aastateks perekonna oluline liige. Lisaks tulevikuplaanidele annab see töö talle sõpruse pere vanema lapse Andersiga. Ometi kraabib Midarite juurest leitud soojus ja kuuluvustunne lahti ka vanu haavu, mis tuletavad noorele naisele pidevalt meelde tema enda kaotusi. „Andersi hoidja“ pälvis 2025. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel Margus Karu Sihtasutuse eripreemia. See on Laura Evisalu neljas romaan. Kui „Juhused“ (2021), „Oodates Norra kuningat“ (2023) ja „Õiged mehed“ (2024) olid suunatud noortele, siis seda lugu peab autor sobilikuks kõigile, kes on kunagi kellegi teise pärast väga südant valutanud.
Holst, Christoffer
Pärast seda, kui Lena 35-aastane tütar paari aasta eest tagasi ema juurde kolis, et suhte rängast lõpust toibuda, on Lena märkamatult üle võtnud kogu vastutuse tema heaolu eest. Lenast endast on saanud pelgalt inimvare, kes on kaotanud kogu elurõõmu. Nii et kui tema ammune sõbranna Mimmi teeb ettepaneku lüüa vanale matkabussile hääled sisse ja üheskoos Kreekasse põrutada, teeb Lena ootamatu otsuse: ta põgeneb oma kodust. Et korrakski elada ainult enda jaoks. Reis toob pinnale nii raskeid tundeid kui ka lõbusaid mälestusi. Südametunnistus võitlemas elujanuga, kulgeb Lena Mimmi seltsis läbi riikide ja elamuste. Naised leiavad rõõmu, lohutust ja uut hingamist teineteise seltskonnast, imelistest paikadest ja muidugi paljudest võrratutest roogadest. Ehk ei ole veel hilja tõeliselt elada? Christoffer Holsti teosed toovad meieni hõrgud maitsed, eredad elamused ja mitmekesised emotsioonid. Holst mitte ainult ei kirjelda sündmusi, vaid viib lugeja kohale seda kõike täiel rinnal kogema. Eesti keeles on ilmunud ka „Päikesepaiste ja parmesan“ (2023) ja „Unustatud kokaraamat“ (2024).
Sootak, Berit
Ta ei olnud ilus, ei, see sõna oli tema kirjeldamiseks liiga malbe, ta oli üdini mehelik. Vastupandamatu külgetõmbejõuga. Tema tumedatest silmadest kiirgus taltsutamatu ürgloomus. Ta oli mees, kellele ma ei lööks mitte eales külge. Noor toidutehnoloog Karola on harjunud elama faktide- ja loogikamaailmas ning on pühendanud oma elu teadusele. Ta usub, et tema tulevane elukaaslane peab samuti olema tunnustatud haritlane, ideaalis reaalteadlane. Mitte miski ei ole aga tema elus enam endine, kui ta kohtub humanitaariga, kes pöörab tema maailma pahupidi ja paneb Karola senised hoiakud ja väärtushinnangud proovile. Ta ei suuda uskuda, et on astunud suhtesse tahumatu kirjanikuga, kes pealegi ei ole enda sõnul isegi päriselt inimene. Karola peab õppima andestama neile, kellele on võimatu andestada, ja olema valmis võitlema biokütuse tehnoloogia eest, et ennast teadlasena kehtestada. „Karulõks“ on Tartus toimuv armastusromaan ebatavalisest kiindumusest kahe vastandliku inimese vahel, mis põimib omavahel teadusemaailma intriigid ja sügava austuse toidu vastu. Berit Sootaki sulest on varem ilmunud kodumaine fantaasiatriloogia „Hingelinnu saaga“: „Viimane hingelind“, „Ilmalinnu laul“ ja „Hõberebane“.
Carter, Chris
Enamik usub, et meil endil on alati valikuvõimalus. Aga vahel teevad meie eest valiku teised ja me ei saa midagi muuta. Mis juhtub, kui kannatustest saab masside meelelahutus? Eduka põnevussarja viiendas osas mängitakse hirmuäratavat virtuaalset mängu. LAPD mõrvarühma eriüksuse uurija Robert Hunter saab käsu vaadata veebis otseülekannet, mis on mõeldud ainult tema silmadele. Ta on sunnitud tegema võimatu valiku: kas ekraanil olev ohver tapetakse tule või veega? Los Angelese politsei teeb kõik endast oleneva, et leida mingigi viide mõrtsukale, kuid too on kõik oma jäljed nutikalt peitnud. Peagi antakse Hunterile uus veebiaadress, kus ootab ees järgmise ohvri piinamine. Panused lähevad aina kõrgemaks: inimesed, kes vaatavad otseülekannet internetis, saavad hääletada, kuidas võõras inimene kohutavalt piineldes sureb. „Ühekaupa“ on Robert Hunteri sarja viies raamat. Eesti keeles ilmusid „Krutsifiksimõrvad“ ja „Timukas“ 2023. aastal, „Öine jälitaja“ ja „Surmaskulptor“ 2024.
Räisa, Agnes
Alasti naiselikkus : ehedad rännakud naise hingemaastikel /
Ma ei tea kedagi teist, kes oleks oma kogemusi nii ehedalt ja ausalt kirjeldanud, kui sina seda teed. Ma täiega naudin seda, kuidas sa kirjeldad oma aistinguid ja tunnetust. Lugejal tekib tunne, nagu ta oleks seda kõike omal nahal läbi elanud. See eeldab täielikku kohalolu ning kontakti iseendaga kõikidel tasanditel. Üks asi on midagi kogeda, hoopis teine tase on aga kõike seda, mis toimub, ära tunda ja sõnastada. See on haruldane võime. Mõtlesin sinu raamatule. See ei oleks mingi lihtsalt eneseabiõpik, kuigi abi ja tuge saaks sealt kõik, kes seda loevad. See saaks olema elu enda poolt armastusega kirjutatud, igaühe hinge. See ongi see, mida sa teed, Agnes … Õigemini sellena, kes sa oled, puhta armastuse kandja ja väljendaja, raputad sa lahti inimestesse kivistunud tunded, mille alla nad on matnud oma armastuse. Ja kui inimene annab loa puudutada oma hinge, siis sa näitad talle armastust temas endas. Ja sellest sünnib tohutu rõõm ja tänulikkus … Avo Kruuse (2018. aasta sügisel)
Vareille, Marie
Üksikute sokkide unelmate elu /
Pealtnäha läheb Alice’il elus väga hästi. Kuid tegelikult kannatab ta obsessiiv-kompulsiivse häire käes, vajab uinumiseks unerohutablette ning peab toime tulema minevikusaladustest ja süütundest tingitud paanikahoogudega. Kolides Ameerikast Pariisi ja asudes tööle iduettevõttes, mille pentsiku juhi missiooniks on kokku viia kõik maailma üksikud sokid, on Alice’il kindel eesmärk: nullist alustades asjad taas rööpasse seada. Aga peagi keeravad uued suhted võõras linnas tema elu veel rohkem segamini. Ta võib küll olla asjatundja selles, kuidas inimesi mitte ligi lasta, ent kui kaua suudab ta veel varjata tõde oma mineviku kohta? Marie Vareille (snd 1985) on Hollandis elav prantsuse kirjanik. Naljakas ja liigutav, kaasahaarav ja sügavalt inimlik „Üksikute sokkide unelmate elu“ on üks tema menukamaid romaane.
Marchmont, Helena
Bunburry-sarja kaheksandas raamatus leitakse kesksuvises päikesepaistes kümbleva Bunburry küla lähedalt kivimurrust lambakarjuse surnukeha. Kadunuke osales ellujäämiskursusel, mida viis läbi konstaabel Emma Hollise sõber Neil Walker. Tundub, et tegemist on traagilise õnnetusega, kuid Emma käib peale, et amatöördetektiiv Alfie McAlister Neili hea nime päästmiseks kursusega ühineks. Ent kas teised osalejad on nii süütud kui pealtnäha paistab? Kui sellesse kompotti lisada veel saladuskatte all tegutsev ajakirjanik ja salapärane druiid, siis muutub uurimine segasemaks kui Alfie oleks osanud ette kujutadagi .. Bunburry mõrvalood on hea valik kõigile, kes armastavad Alexander McCall Smithi leebet stiili ja naudivad Richard Osmani „Neljapäevase mõrvaklubi“ sarja! „Südasuvised saladused” on sarja kaheksas raamat.
Satsi, Rene
Minu Tai : turistist sirgub inimene /
Mâi bpen rai, mis seal ikka, nagu öeldakse Tais. Te hoiate käes raamatut, mille kirjutasin küll enda tunnetest, ent mille iga lehekülg haakub ühe kauge maaga. Nupukamad arvasid pealkirja põhjal ära, millisest riigist käib jutt. Kui keegi pärast raamatu läbilugemist kurdab, et ei saanud Taist teada nii palju, kui lootis, siis olgu kena ja märkigu kaebuse juurde oma aadress ja telefoninumber, et saaksin teatada, mis kell külla tulen ning Vikipeediat ja netiotsingut kasutama õpetan. Hoolitsege selle eest, et kodus oleks ka võiküpsiseid! Luban, et siit raamatust saab kätte Tai-tunnetuse nii heas kui ka halvas, teha seda oma diivanil, ilma et higi silma läheks või tuk-tuk otsa sõidaks, ilma haikala otsa kukkumata, elevandilonti katsumata, prostituudiga suhtlemata, meremustlaste ja mägihõimude juurde ronimata, ladyboy’dega jagelemata, arreteeritud saamata, baaritüdrukuid nägemata ja skorpione söömata. Vahetu Tai-pärase elamuse saamiseks soovitan seda raamatut lugeda saunalaval. Rene Satsi
Kügelgen, Michaela von
Stockholmi saarestikus, idüllilisel Halsterö saarekesel avatakse pansionaat. Sinna tulevad tööle endine ajakirjanik Thomas ja kunagine telekokk Louise. Töö pansionaadis on neile omamoodi hädaväljapääs, mõlemal on selja taga pettumusi. Louise püüab olnut unustada kirjutades, kuid ükski kirjastus ei huvitu ta käsikirjast. Vana maja õhutab Louise fantaasiat, talle tundub, et kauni fassaadi taga peab peituma mingi saladus… Ühel päeval leiabki ta kimbu vanu adressaadita armastuskirju. Kes need kirjutas? Ja kellele? Thomas peab kaugelt hoolitsema oma dementse ema eest ja hoidma rahulolevana pansionaadi külalised. Kummalgi tegelasel pole kerge, aga ometi hakkab saare kauni looduse ja mõnusa saarerahva mõjul miski muutuma … raamat kuulub “Suvitusromaani” sarja. * * * Michaela von Kügelgen (1986), hüüdnimega Kugge, kuulub soomerootsi kogukonda ja kirjutab rootsi keeles. Ta pärineb tihedalt Eestiga seotud baltisaksa aadlisuguvõsast, von Kügelgenidest, kelle seast on võrsunud palju silmapaistvaid isikuid, eriti kunstnikke. Kirjanik on avaldanud neli raamatut, “Suvi Villa Hildas” on juba tõlgitud mitmesse keelde. Plaanis on samanimeline film. Autori online kirjutamiskursused on populaarsed nii Soomes kui Rootsis.
Kordemets, Gerda
1990ndatel unistasid paljud: kui saan rikkaks, siis ostan mõisa ja teen selle korda. Nüüd on Eestis müügis üle 30 häärberi ja omanikel mure: kust küll leida ostja. Härrastemaja neelab meeletult aega ja raha ning lõppu sellel ei paista. Gerda Kordemets jutustab ühe meeleheitel mõisapere lausa kriminaalseks kiskuva loo. Õnnelik olemiseks ei pea ühte kohta omama. Autori mõisaunistus on täitunud Tõstamaa häärberis, alates 2010. aastast on ta seal saanud teha suveteatrit. 2025. aastal mängiti seal „Häärberit“, millest sündis romaan. Järgmisel suvel minge näidendit Tõstamaale vaatama! “Kuulge, olge kained, eks,” püüdis Ellen nutuselt vahele öelda. “Vaadake ennast hetkeks kõrvalt. Mida me siin praegu teeme?” Ta lootis ikka veel, et sel hetkel langevad maskid, ja teised purskavad homeeriliselt oma metsikult üle piiri läinud nalja üle naerma. Ellen oleks eelistanud, et neil on rõvedalt hea meel selle üle, et nad on Elleni nutma saanud, selle asemel, et… Ent Luisa lõi selja sirgu ja ütles kindlalt: “Me plaanitseme mõrva.” “Sest meil pole teist valikut,” lisas Meeli. “Alati on valik!” nuuksus Ellen. “Valik on alati olemas!” “See nagu antud juhul veits liiga kulunud klišee pole või?” küsis Luisa temalt. Meeli pani oma käed vaigistavalt Elleni õlgadele ja küsis jumala rahulikult: ”Ei, aga palun, mis see teine valik on siis? Teeme ära.” Ja Ellen ei osanud mitte midagi vastata.
Riismaa, Kaur
Kaur Riismaa romaani „Väsinud valguse teooria” aines on Eesti lähiajalugu. See algab 1997. aasta kuumal börsisuvel ja lõpeb 2020. aasta aprillis koroona ajal. Romaan pakub vastuseid küsimusele, mismoodi meie ajaloo erinevad kriisid, võidud ja kaotused on vorminud kolme eri põlvkonna väärtushinnanguid, elukvaliteeti ja mentaliteeti. Kaur Riismaa (snd 1986) on avaldanud kümme luulekogu ja seitse romaani, kirjutanud näidendeid ja stsenaariume. Mitmepalgelises loomingus on tema põhiteemasid suure ajaloo ja psühholoogilise aja põimumine inimese argipäevas. Riismaa on pälvinud tähelepanu ja tunnustust nii kodus kui kaugemal. Luulekogud „Merimetsa” ning „Teekond päeva lõppu” pälvisid Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad. Romaan „Väike Ferdinand” oli Euroopa Liidu kirjanduspreemia nominent. 2015. aastal võitis Riismaa kirjastuse Tänapäev romaanivõistluse, 2025. aastal Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse. 2025. aastal pälvis Kaur Riismaa võistlustöö „Kuidas me tapsime püha” esikoha ka Eesti Kultuurkapitali esseevõistlusel „Eesti kultuuri järgmised 100 aastat”. „Hästi ajastut tabav romaan kõigile, kes mäletavad, ja neilegi, kes ealiste iseärasuste tõttu ise mäletada ei saa. Käimaminek võtab aega, ent väljumine ei pruugi üldse õnnestuda! Tahe pilk ühe põlvkonna mõne võimaliku eluloo sisse.” – Karl-Martin Sinijärv, ajakirjanik ja luuletaja „Aferistid ja aatemehed, ellujääjad ja allavandujad, pätid ja pühakud – me tunneme nad ära, need on inimesed meie seast. Lugejal on võimalus valida endale peategelane vastavalt oma soole, põlvkonnale ja meelelaadile. Omaette saavutus on, kui usutavalt ja empaatiliselt suudab Riismaa maainimesi kujutada.” – Mari Niitra, kirjandusuurija ja Juhan Liivi muuseumi juhataja
Teller, Janne
Oled sa mu üle uhke, Joanna? : romaan /
Juhuslik kohtumine Pariisis saadab Taani kõrge ÜRO diplomaadi meeleheitlikule otsingule, et paljastada tõde oma tütre Joanna traagilise surma kohta viis aastat tagasi Lähis-Ida rahudemonstratsiooni ajal. Nüüd seisab ta üksildases kalurionnis Virginias, sihtides relvaga meest, kes võib olla kõige eest vastutav. Tulistada või mitte? Kas surnute jaoks on õiglust? Kas ühte ebaõiglust saab teisega õigustada? Peaaegu kriminaalse süžeega romaan keerleb küsimuste ümber: kuidas saavutada õiglust loomupäraselt ebaõiglases olukorras? Mida teha – ja kuidas toime tulla leinaga –, kui õiglust pole võimalik saavutada? „Oled sa mu üle uhke, Joanna?“ on nii ajatu kui ka ajakohane romaan. Romaan idealismist, poliitikast, armastusest ja võimu kuritarvitamisest. Kättemaksust, õiglusest, mida võibolla alati leida ei olegi. Janne Teller on tunnustatud kirjanik ja esseist, kellel on Taani kodakondsus, Austria-Saksa perekondlik taust ning kes on elanud üle maailma Aafrikast USA-ni. Tema loomingut, mis käsitleb eksistentsiaalseid ja eetilisi teemasid, tekitades sageli vastuolulisi vaidlusi, on tõlgitud 36 keelde. Enne kirjanikuks hakkamist töötas ta ÜRO ja Euroopa Liidu heaks konfliktide ja humanitaarküsimuste lahendamisel, ta osaleb aktiivselt rahvusvahelistes avalikes debattides ja on erinevate inimõiguste eest võitleja. Eesti keeles on Tellerilt varem ilmunud romaan „Mitte midagi“ (2022).
Raudnask, Juta
Minu Bali : elu on tseremoonia /
Mul on kahju inimestest, kes tulevad nädalaks Balile, veedavad päevi hotellis kirjude kokteilide taga ja tormavad higistena läbi turismimagnetite. See ei ole päris Bali – mitte see, millest mina teile kirjutan. Bali jaoks tuleb võtta aega. Õigesti tunnetatuna on Balil olemine justkui see aeg päevast, mille veedad mediteerides. Puhastav, rahustav, kirgastav… Minu Bali on maagiline kultuur iidsete tseremooniate ja rituaalidega, rollerisõidud palmisalude vahel, kodu jagamine troopilise faunaga ja elustiil, mis toetab meie kui biohäkkerite pikaealisuse püüdlusi nii oma tempo, toidu, looduse kui vaimsusega. Kõik pole aga lõpuni zen, isegi Balil mitte. Saan eluohtliku allergilise reaktsiooni, eksin esimest korda elus rollerit juhtides ära, kohtan peopesasuuruseid ämblikke, söön pesukausist mineraalvee ja seasüdame suppi, võitlen niiskushallitusega, näen, kuidas kohalikud transis väänlema hakkavad, endal silmad pahupidi, ja leian end kose all röökimast.
Vihmar, Piret
Ära ole tropp! : 21 aastat rääkimata lugu /
“Pärast enam kui 20 aastat ründavad need tüütud, juba tuhmunud, aga samas nii kuradi elavad mälestused taas ootamatult. Lebad rahulikult voodis, padjad kukla taga, varbad mässitud lilla hommikumantli pehmusesse, vaatad aknast 50 halli varjundi karva taevast ja mööda sõudvaid pilvi ning mõtled õndsale mittemillelegi, kui korraga hakkavad silme ees erakordse intensiivsusega sähvima hetked. Lõhnad. Puudutused. Helid. Sõnad. Miks sätivad mõned inimesed end ajukäärude vahele mugavalt sisse nagu puuküürnikud ega kavatse ka pärast viiendat väljatõstmisteadet minema kolida? Pärast aastate pikkust võõrustamist hakkad tundma, kuidas üürnik aina rohkem elumahla sinust välja imeb.” Raamatu autor Piret Vihmar on pannud kirja oma armumise ja armastuse loo, mis enam kui 20 aasta jooksul ei ole lahenduseni jõudnud. Autor küsib endalt, kas tema tunded meest üldse puudutasid või oli see suur tunne ainult tema sees. Selles suhtlemises on lähenemise ja vaikimise aegu, rõõmu, ootamist ja pettumist. Autor kasutab oma loos erinevate esinejate lauluridu, mis sündmusi ja tundeid kirjeldasid. Lugeja saab raamatus olevaid QR-koode kasutades neid lugusid kohe lugemise ajal kuulata.
Kerge, Kalev
Romaani tegevus toimub tuumasõjajärgses maailmas, kus ei kehti seadused ega moraalinormid. Ja neis äärmuslikes tingimustes sõltub inimese elu paljudest teguritest, millest tähtsaimad on jõud ning strateegiline ja taktikaline mõtlemine. Vabatahtlik eriväelane Vladislav saadetakse koos kaaslastega võimatule missioonile: neil tuleb ületada rindejoon ja teha kahjutuks stardiseadmed, mille abil Venemaa kavatseb välja tulistada tuumalõhkepeadega raketid. Neil õnnestub kahjutuks teha üks rakett, paraku näevad nad, kuidas stardivad kaks raketti ja võtavad suuna lääne poole … Pärast eksirännakuid jõuab Vladislav ühte sõjast laastatud Ukraina külla. Ta otsustab kogukonda aidata ja võtab juhtimise enda kätte. Ta tegutseb õigluse nimel, kuni avastab, et on muutunud kiskjatega võideldes ise kiskjaks. „Kaose väli“ on põnevik, mis köidab lugejate tähelepanu viimase leheküljeni. Autori loodud tegelased on tugevad isiksused, ühtviisi nii karmid kui ka haavatavad, kes raskusi trotsides otsivad vastust küsimusele: kus lõpeb headus ja algab kurjus? “Raamat on põnev, tempokas, ettearvamatu. Selles ei ole pikki igavaid kirjeldusi, romantikat ega mahu jaoks kirjutatud kõrvaltegevusi. See on raamat, mille mees kirjutab meestele. Kirjutasin selle, sest olen palju lugenud ja ma ei ole leidnud selliseid raamatuid, mis oleks piisavalt teravad ning milles oleks eriti tugevad isiksused. Hindan raamatus realistlikkust ja seega kasutasin enda teadmisi sõjastrateegiatest, relvadest, tehnikast ja taktikast, et realism ka minu teoses väljenduks.” Kalev Kerge, autor
Yuzuki, Asako
Tõsielulistest sündmusest inspireeritud Jaapani kultusromaan! Pärast seda, kui Manako Kajii on süüdis mõistetud mitme üksildase ärimehe tapmises, kelle ta väidetavalt oma maitsva koduse toiduga võrgutas, istub ta Tokyo vanglas. Skandaalne juhtum on köitnud kogu Jaapani kujutlusvõime, kuid Manako keeldub ajakirjanikega rääkimast ega nõustu kellegagi kohtuma. Ajakirjanik Rika Machida leiab aga kavalama lähenemise: ta saadab mõrvarile kirja, milles palub tema veiseliha hautise retsepti. Ja Manako ei suuda vastu panna ahvatlusele toidust rääkida. Rika, kes on oma toimetuses ainus naine, töötab varavalgest hilisõhtuni ning tema tavaliseks toiduks on kiirnuudlid. Kohtumised tema ja jääkülma Manako vahel näevad välja pigem toidukunsti seminaride kui ajakirjandusliku uurimistööna, kuid Rika loodab, et see gastronoomiline vahetus aitab tal salapärasele naisele naha alla pugeda. Üllatuslikul kombel näib, et hoopis tema ise hakkab muutuma. Iga saadud retseptide järgi valmistatud ja söödud roog äratab temas midagi … kas tal ja Kajiil võib olla rohkem ühist, kui ta kunagi oskas arvata? Asako Yuzuki kultusteose staatuse saavutanud 1970ndatel Jaapanis aset leidnud „Konkatsu tapja“ juhtumist inspireeritu romaan „Või“ on värvikas, rahutukstegev uurimus misogüüniast, kinnisideedest, romantikast ja toidu piiritutest naudingutest.
Darian, Caroline
Ma ei kutsu sind enam isaks : ühe perekonna lugu, mis raputas maailma /
2. novembril 2020 sai Caroline Darian kõne Carpentrasʼ politseilt. Tema isa oli vahi alla võetud. Dominique Pelicotʼ arvutiseadmete konfiskeerimisel selgus kohutav tõde: alates 2013. aastast oli ta uimastanud oma abikaasat, lasknud pea sajal tutvumisportaali kaudu leitud mehel teadvusetut naist vägistada, samas ise toimuvat filmides. Milline õõvastav masendus tabab inimest, kui ta saab teada, et temale kallis ja lähedane isik on valmis uskumatuteks kuritegudeks? Päeviku vormis süngust, valu ja lootusetust täis lugu on taustaks 2024. a alanud kohtuprotsessile Caroline Dariani isa, Dominique Pelicotʼ üle, mis on tähelepanu pälvinud ka Eesti meedias.
Yousaf, Mandy
Palun päästke mind : ühe naise võitlus armastuse ja lootuse eest. Kohutav lapsepilastamise lugu /
Mandy isa peeti ühiskonna tugisambaks, kuid keegi ei teadnud, mis toimus kodus, suletud uste taga. Tüdruk oli vaevu saanud 11. aastaseks, kui isa hakkas teda vägistama neli korda nädalas, nagu kellavärk, sundides end talle peale isegi siis, kui tütar oli temast rasedaks jäänud. Kui ilmnes, et tüdruk on lapseootel, süüdistas isa tütart kõigi silmis kergemeelses käitumises, vaatamata sellele, et oli ise tütre tulevase lapse isa ja vanaisa. Pärast aastaid kestnud hüljatud ja ignoreeritud olemist leidis Mandy lõpuks kellegi, kes teda uskus ja aitas isa kohtu ette tuua.
Yagisawa, Satoshi
Head ajad Morisaki raamatupoes /
Tokyos antikvariaatide piirkonnas Jimbochos vaiksel nurgatagusel tänaval asuvas vanas puumajas on peidus tõeline raamatusõbra paradiis – siin leidub sadu kasutatud raamatuid. Morisaki raamatupood on juba kolm põlve järjest kuulunud Takako perekonnale, aga neiu pole kunagi olnud eriline raamatusõber. Vanad raamatud on olnud tema onu Satoru uhkus ja rõõm pärast seda, kui abikaasa ta viie aasta eest maha jättis ja ta kogu oma elu poele pühendas. Kui Takako kallim ootamatult teatab, et kavatseb abielluda kellegi teisega, on neiu sunnitud vastu võtma veidrikust onu pakkumise elada poemaja teisel korrusel pisikeses toas. Püüdes Morisaki raamatupoe tüünes rahus oma murtud südant parandada, avastab ta oma üllatuseks raamaturiiulitelt uusi põnevaid maailmu. Ajapikku mõistavad Satoru ja Takako, et neil on märksa enam ühist, kui nad algul arvasid. Morisaki raamatupoel on neile mõlemale õpetada nii mõndagi – elu, armastuse ja raamatute tervendava väe kohta.
Williams, Niall
“Armastuses muutub kõik, ja kõik jääbki muutuma. Pole vagusiolekut, südamekella seiskumist, kus õnnehetk jääb igavesti kestma, on vaid iha ja vajaduse lakkamatult surisev edasiliikumine, mis kerkib ja langeb, kerkib ja langeb, tulvil kahtlusi, siis jälle veendumusi, mis muutuvad iga hetkega ning millest saavad jälle kahtlused.” Nicholas Coughlan ja Isabel Gore on teineteise jaoks loodud – nad lihtsalt ei tea seda veel, sest saatus ei vali sugugi alati kõige lihtsamat või ilmsemat teed tõelise armastuseni. Keset metsikut ja kaunist Iirimaa loodust on mõlemad kogenud nii südamevalu kui ka rõõmu, enne kui nende teed ristuvad. Et veenda noormeest ja neidu järgima oma südame kutset ja minema sinna, kuhu nad on määratud minema, on vaja mitmeid pealtnäha juhuslikke sündmusi – ja võib-olla ka tõelist imet … Lüüriline, õrn ja mõttetihe „Neli armastuskirja“ tegi kohe pärast esmailmumist 1997. aastal selle autorist Niall Williamsist (s 1958) ühe Iirimaa hinnatuma kirjaniku. See on maagilise realismi võtmes romaan saatusest, leppimisest ning igapäevaelu tragöödiatest ja imedest. Ennekõike on see aga meeltülendav lugu armastusest, usaldusest ja usust, hetke püüdmisest, sisetunde uskumisest ning oma südame järgimisest, ükskõik kuhu see ka ei viiks. 2024. aastal jõudis kinoekraanile samanimeline film, kus peaosades Pierce Brosnan, Helena Bonham Carter ja Gabriel Byrne.
Adolfsson, Maria
Astrid Lindäng on alati õigesti käitunud – nii tööl, abikaasa ja emana kui ka kodanikuna. Ometi leiab ta end ühel päeval kohtupingist. Talle määratakse karistuseks kopsakas rahatrahv ja kohtunik soovitab tal abi otsida vihateraapiast. Mis tegelikult juhtus pärast seda hommikut, kui ta abikaasa kotid pakkis ja kodust lahkus? Kuidas sai üks äikesetorm muuta kõike, mida ta arvas enda kohta teadvat? Ja kas sõprus suudab üle elada kolmkümmend aastat kestnud vaikuse? Kui Astrid hakkab otsima oma elu tõdesid ja valesid, saab üha selgemaks, millised teod teda veel ees ootavad. Ootamatu ja säravalt vaimukas lugu hargneb lahti tükkhaaval. Maria Adolfsson on võitnud nii lugejate kui kriitikute südame Doggerlandi põnevussarjaga, mida on avaldatud 20 riigis ja tõlgitud ka eesti keelde. „Tõde, vale ja tegu“ on iseseisev romaan, mille tegevuspaik on Stockholm.
Fitzek, Sebastian
Kalendritüdruk : psühhopõnevik /
Vägivallakuritegudele spetsialiseerunud psühholoog, professor Olivia Rauch on meeleheitel, sest tema lapsendatud tütar Alma vajab tüvirakudoonorit. Paraku kaitstakse Alma sünnivanemate identiteeti kiivalt, kuna selle ilmsikstulek võib ohustada tüdruku ema elu. Olivia kõrvu satub jutt kalendritüdrukust. Nimelt olevat Frangi metsade keskel asuvasse majakesse aastate eest jõulude eel saabunud noor naine, kes seal psühhopaadi meelevalda sattus. Kurjategija sundis teda avama hirmuäratavat advendikalendrit ja seisma silmitsi ühe õudusega teise järel. Ent on see pelgalt õõvastav linnalegend või on juttudel ka tõepõhi all? Oma kõige intelligentsema, aga ka kõige probleemsema tudengi Eliase abil asub Olivia teekonnale, mille iga samm näib küsivat: oled sa ikka kindel, et tahad edasi minna? Saksa menukirjaniku Sebastian Fitzeki psühhopõnevikud on tulvil üllatavaid süžeepöördeid ja suisa käegakatsutavat pinevust. Eesti keeles on temalt ilmunud teosed „Teraapia“ (2018), „Ära lõigatud“ (2020, koos Michael Tsokosega), „Hingemurdja“ (2021), „Reisija 23“ (2024) ja „Kinnimõistetu“ (2025).
Tõnisson, Roland
Irumäe õpipoiss : kuningas Atko lugu. 1 osa /
Aastal 1173 põgeneb 12-aastane Atko oma kodust Iru linnuse alt Roslageni viikingite laevaga, lootuses näha kaugeid maid ja uhket linna Konstantinoopolit, millest ta on kuulnud maailma näinud vanaisa Kahrolt. Koos kreeklasest sepaabilise Georgiusega jõuab poiss rootslaste laeval „unistuste linna“. Atkost, kes eluohtlike seikluste virrvarris õpib kloostris munkade juures kreeka keeles lugema ja kirjutama, saab algul kohtukirjutaja abiline, hiljem keiser Andronikose ülemkirjutaja, sest ta päästab lahinguväljal haavatud keisri elu. Läbi peategelase eneseotsingute jutustab autor nii keskaja lihtrahva elust kui ka Bütsantsi ehk Ida-Rooma keisririigi valitsejate intriigidest ja sõjakäikudest, tutvustades ajalugu läbi hoogsalt kulgevate põnevate seikluste. Roland Tõnisson on õppinud teoloogiat, rahvusvahelisi suhteid ja diplomaatiat, ta on töötanud nii pedagoogi kui ka vaimulikuna. Ta on mitme Venemaa ja Eesti ajalugu käsitleva teose autor.
Macomber, Debbie
Kui Sherry Waterman lahkub Oregonist Orchard Valleyst, et asuda elama Texasesse Pepperisse, pole tal kindlasti mingit plaani kellegagi kurameerima hakata. Aga kui keegi üldse suudab naise meelt muuta, on see töökas, hea väljanägemisega Cody Bailman. Kuid Codyl pole ei aega ega kannatust naiste jahtimiseks. Õnneks on mehe kaheteistaastane tütar Heather võtnud sihiks jagada isale teadmisi romantikast. Sest tüdruk on pannud silma peale Sherryle, naisele, kes on ta isa jaoks „justkui loodud“. Sherry avastab, et Texase mehed on tõesti omaette nähtus. Ta on ilmselgelt Codyst sisse võetud – tegelikult pagana lähedal armumisele –, kuid igal juhul kuluks kõigepealt ära pisut romantikat!
Vallgren, Carl-Johan
Falkenberg, Lõuna-Rootsi, 1993. Jõest leitakse tundmatu noore naise surnukeha. Tõenäoliselt on teda kusagil kinni hoitud, kuid tõendeid on napilt, sest mets varjab kõik jäljed. Uurija Björling on kohalikust politseist, Johanna töötab riigi kriminaalpolitseis ning koos asuvad nad surmajuhtumit uurima. Mõlemat mõjutavad nende elus toimunud sündmused, mille järelkaja nad endas maha suruvad. Björling jäi hiljaaegu leseks ja talle tundub, et on mõistust kaotamas, sest ta näeb oma naist kõikjal enda kõrval. Johannat saadavad lapsepõlves saadud haavad ja alles nüüd on ta valmis naasma paika, kust vahetult enne kooli lõpetamist põgenes. Siis aga kaob Björlingi tütar Malin, kes oli läinud isa eest salajas oma poiss-sõbraga telkima – ja nad kõik pannakse proovile. Kasutades meisterlikult suurepärase põneviku elemente ja kaevudes peenelt voolitud tegelaste kaudu sügavale inimhinge, kirjutab Carl-Johan Vallgren olemuslikest vastuoludest inimese ja looduse, elu ja surma, pimeduse ja valguse vahel. Carl-Johan Vallgren (s 1964) on üks tänapäeva Rootsi tuntumaid kirjanikke. Ta kasvas üles Falkenbergis Lõuna-Rootsis, elas pikalt Berliinis, on nüüd tagasi Rootsis ja aktiivselt tegev Stockholmi kirjanduselus. Tema raamatuid on avaldatud enam kui 20 riigis. Vallgren on ka kunstnik ja laulukirjutaja. 2002. aastal sai ta Rootsi kirjandusauhinna Augustipreemia romaani „Den vidunderliga kärlekens historia“ („Imelise armastuse lugu“) eest. Hillitsetult sünge õhustikuga, tiheda süžeega krimiromaan „Sinu aeg tuleb“ ilmus rootsi keeles 2024. aastal ja võitis Rootsi Krimiakadeemia (Svenska Deckarakademin) aasta kriminaalromaani auhinna.
Keegan, Claire
Kolmas tuli : Nii viimasel minutil : lood naistest ja meestest /
„Sama hea nagu Tšehhov.” – David Mitchell „Claire Keegan loob helendavaid efekte vähese materjaliga, seega tundub iga rida olevat õppetund nii stiili kui ka emotsiooni täiuslikust rakendamisest.” – Hilary Mantel On kuum suvi Iirimaa maapiirkonnas. Isa viib lapse sugulaste juurde talusse elama, teadmata, millal või kas üldse laps koju tagasi tuuakse. Kinsellade majas leiab tüdruk seni tundmata kiindumuse ja soojuse ning nende hoole all puhkeb ta aeglaselt õitsele. Kuid selles uues majapidamises – kus kõik on nii hästi hooldatud – on midagi ütlemata ja see suvi peab peagi lõppema. See on südantlõhestav lugu lapsepõlvest, kaotustest ja armastusest. Lühiromaan „Kolmas tuli” (Foster) ilmus 2010 ja Times on nimetanud selle 21. sajandil avaldatud 50 parima romaani hulka. Ka kolmest lühijutust koosneva „Nii viimasel minutil” (So Late in the Day, 2023) võtsid kriitikud vastu üksmeelse kiidukooriga. New York Times nimetas seda „täiuslikuks meistriteoseks”, Times kuulutas Keegani „miniaturistide kuningannaks” ja Irish Times väitis, et praeguses kirjandusmaailmas puuduvad Keeganil konkurendid. Claire Keegani teosed on saanud kriitikutelt kõrgelt kiita, need on rahvusvahelised menukid ja neid on tõlgitud kolmekümnesse keelde. „Antarktika” võitis iiri kirjanduse Rooney auhinna. „Walk the Blue Fields” võitis Edge Hilli auhinna parima Briti saartel avaldatud novellikogu eest. Tema lühiromaan „Kolmas tuli” (2010) võitis Davy Byrnesi auhinna – maailma olulisima lühijutuauhinna. „Sellised väikesed asjad”, mille New York Times nimetas 21. sajandi parimaks raamatuks, kandideeris Bookeri kirjandusauhinnale, Rathbones Folio auhinnale ja võitis Orwelli poliitilise romaani auhinna ning Kerry aasta parima iiri romaani auhinna. „Nii viimasel minutil” avaldati New Yorkeris ja kandideeris Briti raamatu auhinnale. Keegan pälvis 2022. aastal Iirimaa kirjanduse aasta naise tiitli, 2023. aastal parima autori tiitli, 2024. aastal Seamus Heaney kunsti- ja kirjandusauhinna ning viimati Siegfried Lenzi auhinna.
Roberts, Sheila
Lustlik jõululugu naisest, kes üritab lakkamatult aidata kõigil enda ümber leida õnneliku lõpuga muinasjuttu, isegi kui ta abi lõpeb enamasti katastroofiga. Frankie Lane teab täpselt, mis on kõigile hea – välja arvatud talle endale. Tema lahutatud õde Stef on liiga noor, et armastusest loobuda. Häbelik alluv Elinor vajab vaid veidi julgustust. Frankie tütar Natalie töötab küll ema Holiday Happiness poes, ent peaks hoopis rajama oma äri ja müüma hõrgutavaid šokolaade, mida ta kodus valmistab. Isegi Frankie parim sõbranna Viola, kes püüab taastada oma vana Victoria-aegset maja, võiks tema nõu kuulata. Frankie on kindel, et suudaks kõiki aidata – kui nad vaid laseksid. Ja kui ta head kavatsused ei lõpeks iga kord katastroofiga. Ning siis on veel Mitch Howard, kohaliku tööriistapoe omanik. Frankie ja Mitch said sõbraks üheksa aasta…
Costello, Matthew
Kakskümmend viis aastat tagasi, olles käinud andeka noore muusiku Dinah Tayloriga külapeol kohtingul, sõidutas Tim Bell ta palaval suveööl ühte kõrvalisse paika. Aga Dinah’t ei nähtud enam kunagi ja veriste rõivastega Bell mõisteti tema mõrva eest vangi. Nüüd on Bell vaba mehena tagasi Cherringhamis ja tema elu on ohus, sest on neid, kes usuvad, et õiglus pole tõeliselt võidule pääsenud. Aga Jack ja Sarah juurdlevad selle üle, kas Bell on üldse päriselt süüdi või pääses mõrvar aastaid tagasi puhtalt. Sellal kui Cherringham kannatab järjekordse kuuma suve käes, peavad nemad kaks ajaga võidu joostes tõe välja selgitama … enne, kui sureb veel keegi. „Surm suveööl“ on sarja kaheteistkümnes raamat.
Teige, Trude
Kolm põlvkonda naisi – üks sünge saladus. „Kui vanaema tantsis vihmas“ on lugu naise valusast valikust vaikida ja selle tagajärgedest tema lähedastele. See on lugu sellest, kuidas aastakümneid tagasi tehtud otsused mõjutavad inimeste elusid, kes pole sel hetkel veel sündinudki. Ent eelkõige on see lugu armastuse tervendavast väest. Romaan baseerub tõsielulistel sündmustel, rääkides seni valgustamata tahu ka meid lähedalt puudutanud mitte kuigi kaugest minevikust. Trude Teige (snd 1960) on Norra kirjanik, ajakirjanik ja saatejuht. Alates 2014. Aastast lahkus ta telest, et pühenduda ainult kirjutamisele. Tema teoseid on tõlgitud paljudesse keeltesse ning need on kandideerinud mitmetele kirjandusauhindadele.
Doyle, Arthur Conan
Sherlock Holmes : põnev kuritegelike juhtumite raamat /
Millised on Sir Arthur Conan Doyle’i kirjutatud Sherlock Holmesi lugudest kõige põnevamad? Selle kohta lähevad arvamused ilmselt lahku, sest iga Sherlocki lugu pakub lugejale midagi köitvat. Raske on mitte vaimustuda tippvormis Sherlock Holmesist, kes tõrjub oma hea sõbra doktor Watsoni järelduse talle omase sirgjoonelisusega: „Kui ma ütlesin, et innustasite mind, siis tahan siiralt öelda, et teie möödalaskmiste märkamine juhatas mind tõe suunas.“ Holmesist võib ikka ja jälle vaimustusse sattuda ka siis, kui olete tema lugusid palju kordi varemgi nautinud. Kui te aga ei ole Holmesi maailmas varem viibinud, siis ootab teid eest kadestamisväärselt põnev retk.
Rose, Jeneva
„KUI ESIMESEL KORRAL EI ÕNNESTU, SIIS PÜÜA IKKA JA JÄLLE UUESTI.“ Alexis Spencer on oma ebaõnnestumiste ja puudujääkide ratsionaliseerimiseks valmis kasutama mis tahes tsitaate. Lähimad sõbrad on jäänud kaugeks mälestuseks ja kolledžiaegne võlg ootab ikka veel tasumist, aga sellest pole lugu, sest „ometi see, mis peab, tuleb kindlalt kõik“. Kui Alexis kaotab aga töö ja peigmehe samal päeval, pole enam ühtegi piisavalt mõjuvat tsitaati, mis aitaks olukorrast üle olla. Endale omaselt süüdistab ta hädades teisi, sealhulgas oma nooremat mina, kes oleks pidanud rohkem pingutama. Ennast haletsedes leiab Alexis kolledžiajast pärit viinapudeli ja hakkab muresid uputama. Ent seekord ei ärka ta kodus ega isegi samas linnas. Tegelikult isegi mitte samal aastal. Alexis ärkab kolledžilinnas aastal 2002. Ta usub, et nüüd on tal võimalus minevikuvigu parandada, ja ta suundub ühiselamusse, kus satub silmitsi oma taltsutamatu kaheksateistaastase minaga, kes nimetab ennast Lexiks, sest nii on „seksikam“. Kohanemine eluga 2000. aastate alguses on kogu seikluse juures kõige lihtsam. Toimetulek Lexiga osutub sootuks keerukamaks. Nad võivad olla üks ja sama isik, aga erinevad teineteisest kui öö ja päev. Nüüd peavad Alexis ja Lexi õppima läbi saama ja leppima asjaoluga, et mõnda asja ei saa kunagi parandada, aga oma elu paremaks muuta saab küll.
Laurain, Antoine
Osalt põnev seiklus avamerel ja osalt tänapäeva armastuslugu, mille tegevus toimub Pariisi südames, on „Armunud astronoom“ ajarännulugu seiklustest, saatusest ja armastuse väest. Pariisi kinnisvaramaakleri Xavier’ pere on purunenud ja elu kurb. Ootamatult leiab ta ühest müüdud korterist vana teleskoobi, mille abil saab näha uut ja huvitavat: tähti, Pariisi katuseid ja oma kvartalis üht rõdu, millel askeldab keegi veetlev naine. Ühel päeval astub see naine tema agentuuri ja palub tal oma korterit hinnata. Xavier’ elu keeratakse pea peale … Kakssada viiskümmend kaks aastat varem siirdub kuninglik astronoom Guillaume Le Gentil sellesama teleskoobiga Indiasse vaatlema Veenuse üleminekut Päikesest. Ja kuigi sõda ja ilm ta plaanid nurjavad, läheb siiski täide Mauritiuse targa ennustus … Autor kirjeldab vaimukalt parandamatuid romantikuid ja näitab, et miski pole muutunud: inimesed on alati tahtnud endast aru saada, otsivad seiklusi, imesid ja armastust. Pariisis sündinud Antoine Laurain (1972) on prantsuse kirjanik, ajakirjanik ja antiigikoguja. Laurainilt on ilmunud üheksa romaani ja tema teoseid on tõlgitud neljateistkümnesse keelde. Eesti keeles on varem ilmunud romaanid „Punase märkmikuga naine“ ja „Presidendi kaabu“.
Bukšs, Aldis
Skandinaavia stiilis krimi Läti moodi. Kui kaugele läheksid oma venna leidmiseks sina? „Näed, kolme kilomeetri taga algabki Mordor …“ Mārcis pistis käed püksitaskusse. „Kujutad sa ette, et see piir on siin üle tuhande aasta olnud, meie esiisad on sellega üle tuhande aasta kõrvuti elanud.“ Üle tuhande aasta kõrvuti maaga, mis oma naabrid vähimagi nõrkuse korral jalamaid alla kugistab … Kaotusega lõppenud pokkerimäng eksklusiivses Londoni klubis vallandab lätlase Edgarsi jaoks sündmusteahela, mis viib ta välja Helsingi vanglasse. Vanglasoleku ajal läheb Eestis kaduma Edgarsi noorem vend. Edgarsi teekond algab: Eestist Läti-Vene piirile, siis Londonisse ja tagasi, paljastades venna otsingute käigus keerulise rahvusvahelise kuritegeliku võrgustiku.
McFadden, Freida
Kodu, kallis kodu … Blake Porter on kõrge lennuga, kuni tuleb järsk maandumine. Oma tähtsast ametist, suurfirma turundusjuhi kohalt ootamatult lahti lastud mees ei suuda tasuda hüpoteegimakseid uhke elamise eest, mida ta oma kihlatuga jagab, ning püüab kõigest hingest ots otsaga kokku tulla. Mängu tuleb Whitney. Ilus, võluv, praktilise loomuga – ja ta otsib tuba, mida allüürile võtta. Ta kehastab kõike, mida Blake vajab. Või … on see ikka nii? Sest miski selle kõige juures ei klapi. Naabrid hakkavad Blake’i teisiti suhtuma. Kuidas ta ka ei koristaks ja küüriks, levib tema majas imelik lehk. Veidrad helid ehmatavad ta südaööl ärkvele. Ja peagi kardab Blake, et keegi on välja uurinud ta kõige mustemad saladused … Oht on end sisse seadnud tema enda kodus ja kui Blake asjale pihta saab, on juba liiga hilja. Lõks on juba üles seatud. Uus põnevik New York Timesi menukirjaniku Freida McFaddeni sulest koputab uksele, jutustades kaasahaarava loo kättemaksust, eesõigustest ja mürgistest saladustest.
May, Nicola
Kuidas oma elu uuesti üles ehitada, kui see ühe hetkega igaveseks muutub? Kolmekümne viie aastane Victoria Sharpe töötab illustraatorina, tal on suurepärased sõbrad ja igati kena, ehkki pisut liiga etteaimatav kaaslane. Ometi tunneb Victoria juba mõnda aega, et midagi on puudu … Soovides pingetest vabaneda, läheb ta koos parimate sõpradega välja. Järgmisel hommikul, pärast üht hooletut tegu, otsustab naine lõpuks, et on valmis kuulama oma südame häält ja asuma tegudele. Ent peagi saab ta laastava uudise, mis näib hävitavat igasuguse lootuse helgeks tulevikuks. Või vähemalt nii ta arvab … sest kui sõbrad ja pere teda toetama asuvad ning ootamatu uus armusuhe ta südame kiiremini põksuma paneb, avastab Victoria, et mõnikord võib kõige süngemast pimedusest läbi murda kõige kirkam valgus. Aga kas ta suudab pärast kõike läbielatut selle oma ellu lasta? Palavalt armastatud ajaviitekirjaniku Nicola May sulest on seni lugejateni jõudnud ülimenukad sarjad „Väike nurgapood“ ja „Väike külaturg“ ning eraldiseisev romaan „Tööpesa“. Oma uues romaanis „Kuidas sulle öelda“ käsitleb ta tõsiseid elulisi teemasid just talle omasel elujaataval ja kirkal toonil, edastades selge sõnumi: armastus muudab tõepoolest kõike.
Raud, Anu
Selles raamatus on Anu Raua uued, 2025. aastal kirjutatud lood. Kaksteist juttu õnnest. Anu teab, kuidas saada õnnelikuks tavalises, sageli üsna rutiinselt kulgevas igapäevaelus. Ta jagab lahkesti oma teadmist ka meile. Kirjutab sellestki, kuidas olla siis, kui õnne elus justkui üldse ei olegi. „Õnn ja õnnetus pidid olema lausa kaksikvennad,” loete jutust „Õnnelik õnnetus”. Kes ta võiks olla – õnnesärgis sündinud inimene? Küsimusele leiate vastuse loost „Õnnesärgis sündinud”, kus Anu räägib oma 106-aastaseks elanud ristiemast Lindast, „kes oli helge ja rõõmus ning kelle elu kulges ladusalt ja rõõmsalt justkui lepse reega”. Enamik lugusid on sündinud Anu enda elu põhjal. Ta kirjutab sündmustest, mis on juhtunud ja inimestest, kellega on kohtunud. Ja küllap on hea teada, et „iga laps sünnib oma õnnega”. Anu Raua jutukogu kannab helge meeleolu, seda ka siis, kui ta kirjutab nukratest asjadest. Raamatu alapealkiri võiks olla Õnneõpetuse käsiraamat. Pildid Anu Raua fotoalbumist, juures Anu omakäeliselt kirjutatud allkirjad.
Hurst, Daniel
Arst on surnud. Nüüd tahab tema tütar kättemaksu… „Ma kaitsen sind alati.“ Need on sõnad, mida ema mulle igal õhtul sosistas, kui mulle head-ööd-musi andis. Ja mil iganes me söandasime oma tuulte räsitud mereäärsest külast välja minna, hoidis ta mul alati kõvasti käest kinni ning tema nägu oli pingul ja kahvatu. Ma ei saanud kunagi aru miks. Aga nüüd saan. Üles kasvades olin kuulnud sosistamisi ja kuulujutte. Ema üritas tõde minu eest varjata, aga ebaõnnestus. Ma sain täpselt aru, mis kaheksateist aastat tagasi juhtus. Ma tean, et olen mõrvatud arsti laps. Kõik oleks võinud nii erinev olla, kui arsti naine ei oleks rikkunud mu ema elu. Ja minu oma. Me oleksime võinud olla korralik perekond, elada suures, lummava merevaatega majas. Kuid selle asemel ei saanud ma kunagi tundma oma isa ja minu ema on vari sellest inimesest, kes ta kunagi oli, alati üle õla vaatamas… Vaadates peeglist oma heledaid juukseid ja säravsiniseid silmi, saan aru, et näen välja täpselt samasugune nagu mu isa. Ja mul on aeg minevikuvead parandada. Öeldakse, et see arsti naine on kaval ja kalkuleeriv. Et ta pääseb mõrvast puhtalt. Aga ta ei ole veel minuga kohtunud…
Prose, Nita
Toateenija saladus : “Toateenija” sarja romaan /
Toateenija Molly on harjunud olema nähtamatu. Ent on aeg, et ta säraks uues salapäraga looritatud põnevusloos. Saladused pole toateenija Mollyle sugugi võõrad. Ta näeb kõike, mis juhtub Regency Grandi hotelli suletud uste taga, kui pühib ära hotellikülastajatest maha jäänud tolmu ja mustuse. Ent üks saladus puudutab teda ennast märksa lähemalt … Hotellis toimuva antiikesemete hindamise käigus selgub, et Molly vanaemale kuulunud nipsasjade seas on hindamatu väärtusega Fabergé muna. Selle haruldase eseme ilmsiks tulek muudab Molly üleöö kuulsaks. Aga niipea, kui muna tegelik väärtus teatavaks saab, läheb see salapäraselt kaduma. Molly otsustab iga hinna eest Fabergé muna üles leida. Ta asub jälgi ajama ja avastab saladuse, mis ulatub kaugele minevikku. Lugu, mis rullub lahti Molly vanaema päeviku lehekülgedel, annab vastuse nii mõnelegi küsimusele. Nita Prose’i debüütromaan „Toateenija“ oli ilmumisaastal üks loetumaid raamatuid kogu maailmas ja Goodreadsi lugejad valisid selle 2022. aasta parimaks põnevikuks. Ekstsentrikust Molly lood on nüüdseks ilmunud enam kui 40 riigis ja kolmas raamat „Toateenija saladusˮ, milles tuuakse päevavalgele ammu maha maetud saladused, paneb sellele muhedale agathachristielikule sarjale väärilise punkti.
Chase, Eve
„Kesköötund” on sensatsioon.” Rosie Walsh „Tõeline maiuspala.” Sarah Vaughan Avasta saladused, mis on varjul Notting Hilli all. Haarav uus krimilugu rahvusvaheliste menukite autorilt Eve Chase’ilt. Tänapäeva Pariis: Maggie Parkerile helistatakse. Tema pere kunagise Notting Hilli kodu uued omanikud teevad keldris kaevetöid. Neil pole aimugi, mis sealt alt võib välja tulla… London, kakskümmend üks aastat varem: teismeline Maggie hoiab oma väikevenda ja ootab asjatult koju ema, kes on üheks õhtuks välja läinud. Ema salapärase kadumise jälgi ajades satub ta suursuguste ridamajade juurest kihavatele kõrvaltänavatele – ja kellegi embusse. Rohkem kui kakskümmend aastat hiljem tiksub viitsütikuga pommina saladus, mis on valmis purustama Maggie täiskasvanuelu. Aga mineviku tõmme on vastupandamatu…
Durrell, Gerald
„Mina ise ja muud loomad“ on kokku pandud Gerald Durrelli poolelijäänud ja avaldamata memuaaridest ja reisikirjadest, tekstid on valinud ja toimetanud Gerald Durelli lesk Lee Durrell. Tänu temale saame asuda erakordsele teekonnale koos Gerald Durelliga, saatjaks soe huumor ja soe süda, mille poolest Gerald Durrell ka Eesti lugejale hästi tuntud on. „Gerry astus välja kõikide loomade kaitseks, ta võitles mitte ainult karismaatiliste, suurte, ägedate ja ilusate isendite, vaid ka tundmatute, pisikeste, igavate eest, keda ta nimetas hellitavalt „väikesteks pruunideks olevusteks“ või mõnikord ka „väikesteks Jumala olevusteks“,“ kirjutab Lee Durrell raamatu saatesõnas. Loodame, et selleks ajaks, kui teie seda loete, on inimkond õppinud vähemalt mingil määral taltsutama oma hoolimatut ahnust ja rumalust. Kui mitte, on vähemalt osa meist proovinud seda teha … Loodame, et öösel valgustavad teiegi teed jaanimardikad ja jaaniussid, et hekkides ja metsades tervitavad teid liblikad. Loodame, et teie koidikutesse toob rõõmu lindude lauluorkester ning teie silmi ja kõrvu paitavad linnutiibade pimestav värviküllus ja sahin. Loodame, et ikka veel jagavad teiega planeeti Maa erakordsed olendid, kes rikastavad teie elu, nii nagu nad on rikastanud meie oma.
Sten, Viveca
Salajane haud : Sandhamni mõrvalood /
On palav hilissuvi. Sandhamni naabruses asuvalt saarelt leitakse inimluud ning Thomas Andreasson kutsutakse uurimist juhtima. Nora Linde on pärast eelmise juhtumi sünget pööret haiguspuhkusel: teda vaevavad depressioon, õudusunenäod ja süümepiinad, tema abielu on raskes seisus ja ta eneseuhkus haavatud. Ehk leiab ta lunastust just sellest uurimisest? Sünge leiu tõendid viivad kahe lahendamata juhtumi juurde. Samas on kümne aasta eest salapäraselt kadunud kaks naist, kelle kadumisjuhtumid on üsna kiiresti lõpetatud. Nora tunneb sundi asuda omal käel saladust uurima. Mis võis toona juhtuda ja miks on kahe naise kadumisega kuidagi lepitud? Thomase ja Nora sõprus pannakse proovile, kui päevavalgele kerkivad kaua varjatud saladused ja traagilised peresuhted. Keegi saarel teab tõde. Kas selle paljastamiseks tuleb ohverdada veel rohkem elusid? «Salajane haud» on Viveca Steni menuka Sandhamni-sarja kümnes raamat, Skandinaavia nordic noir selle parimas mahlas. Taas kord peavad Thomas ja Nora tõe väljaselgitamiseks seisma silmitsi kättemaksu, väljapressimise ja reetmisega. Viveca Sten on Skandinaavia tuntumaid krimikirjanikke, tema raamatuid on müüdud enam kui 40 riigis üle 10 miljoni eksemplari. Sandhamni mõrvalugude sarja põhjal vändatud filmidel on peaaegu 100 miljonit vaatajat üle kogu maailma ning need on jooksnud ka Eesti telekanalil. Viveca veedab oma suved sealsamas Sandhamnil, kus tegutsevad tema kangelased Thomas Andreasson ja Nora Linde.
Dalens, Lilje
Annemai elu näib täiuslik – edukas karjäär, kindel kodu ja abielu mehega, kelle kõrval võiks justkui muretult tulevikku vaadata. Kuid pealispinna all varjab ta sügavat süütunnet ja vaikset igatsust. Kas minevikus tehtud otsus on röövinud temalt võimaluse emaks saada? Ja miks kerkib ikka ja jälle esile mälestus Kaiusest – mehest, kelle käte vahel ta kunagi korraks tundis tõelist kirge? Samal ajal seisavad ka tema lähedased sõbrannad silmitsi valikutega, mis panevad proovile truuduse, sõpruse ja südame jõu. Armastuse ja süütunde, kaotuse ja lootuse ristteel tuleb igal naisel leida oma tee – aga kas see viib õnneni? Lilje Dalens kirjutab südamlikke ja romantilisi lugusid, kus elu õrnad hetked põimuvad lootuse ja õnne otsingutega. Tema pseudonüüm viitab maikellukesele – lillele, mis sümboliseerib õrnust ja uut algust.
Spark, Muriel
Noor naine Lise võtab puhkust, ostab erksates toonides kostüümi ja sõidab varahommikuse lennuga ühte lõunamaa linna. Plaan on kindel, aeg tiksub halastamatult, uurijatele tuleb jätta värvikas jäljerida ja leida oma lavastusse veel viimane osatäitja. Šoti kirjaniku ja esseisti Muriel Sparki (1918–2006) tagurpidi detektiivromaan on lakooniline lugu juhusest ja paratamatusest, võimust ja vabadusest, ettekuulutusest ja surmast. Romaani tausta avab tõlkija Andrus Lauringson oma saatesõnas. Lugeja, kinnita rihmad, koht Lise’i kõrvalistmel on vaba!
Aalmann, Aliis
„Pääsulinn“ on Aliis Aalmanni (snd 1995) kolmas luulekogu. Tema debüütluulekogu „Verihaljas“ pälvis 2021. aastal Betti Alveri kirjandusauhinna ja teine luulekogu „Väe võim“ 2024. aastal Gustav Suitsu luulepreemia. Aalmanni novell „Mina ei käinud siis veel koolis“ sai 2024. aastal Tuglase novellipreemia ja ajakirja Looming novelliauhinna. 2025. aastal on Aalmannilt ilmunud ka debüütnovellikogu „Kes aias“.
May, Nicola
Kuidas oma elu uuesti üles ehitada, kui see ühe hetkega igaveseks muutub? Kolmekümne viie aastane Victoria Sharpe töötab illustraatorina, tal on suurepärased sõbrad ja igati kena, ehkki pisut liiga etteaimatav kaaslane. Ometi tunneb Victoria juba mõnda aega, et midagi on puudu … Soovides pingetest vabaneda, läheb ta koos parimate sõpradega välja. Järgmisel hommikul, pärast üht hooletut tegu, otsustab naine lõpuks, et on valmis kuulama oma südame häält ja asuma tegudele. Ent peagi saab ta laastava uudise, mis näib hävitavat igasuguse lootuse helgeks tulevikuks. Või vähemalt nii ta arvab … sest kui sõbrad ja pere teda toetama asuvad ning ootamatu uus armusuhe ta südame kiiremini põksuma paneb, avastab Victoria, et mõnikord võib kõige süngemast pimedusest läbi murda kõige kirkam valgus. Aga kas ta suudab pärast kõike läbielatut selle oma ellu lasta? Palavalt armastatud ajaviitekirjaniku Nicola May sulest on seni lugejateni jõudnud ülimenukad sarjad „Väike nurgapood“ ja „Väike külaturg“ ning eraldiseisev romaan „Tööpesa“. Oma uues romaanis „Kuidas sulle öelda“ käsitleb ta tõsiseid elulisi teemasid just talle omasel elujaataval ja kirkal toonil, edastades selge sõnumi: armastus muudab tõepoolest kõike.
Raud, Anu
Selles raamatus on Anu Raua uued, 2025. aastal kirjutatud lood. Kaksteist juttu õnnest. Anu teab, kuidas saada õnnelikuks tavalises, sageli üsna rutiinselt kulgevas igapäevaelus. Ta jagab lahkesti oma teadmist ka meile. Kirjutab sellestki, kuidas olla siis, kui õnne elus justkui üldse ei olegi. „Õnn ja õnnetus pidid olema lausa kaksikvennad,” loete jutust „Õnnelik õnnetus”. Kes ta võiks olla – õnnesärgis sündinud inimene? Küsimusele leiate vastuse loost „Õnnesärgis sündinud”, kus Anu räägib oma 106-aastaseks elanud ristiemast Lindast, „kes oli helge ja rõõmus ning kelle elu kulges ladusalt ja rõõmsalt justkui lepse reega”. Enamik lugusid on sündinud Anu enda elu põhjal. Ta kirjutab sündmustest, mis on juhtunud ja inimestest, kellega on kohtunud. Ja küllap on hea teada, et „iga laps sünnib oma õnnega”. Anu Raua jutukogu kannab helge meeleolu, seda ka siis, kui ta kirjutab nukratest asjadest. Raamatu alapealkiri võiks olla Õnneõpetuse käsiraamat. Pildid Anu Raua fotoalbumist, juures Anu omakäeliselt kirjutatud allkirjad.
Hurst, Daniel
Arst on surnud. Nüüd tahab tema tütar kättemaksu… „Ma kaitsen sind alati.“ Need on sõnad, mida ema mulle igal õhtul sosistas, kui mulle head-ööd-musi andis. Ja mil iganes me söandasime oma tuulte räsitud mereäärsest külast välja minna, hoidis ta mul alati kõvasti käest kinni ning tema nägu oli pingul ja kahvatu. Ma ei saanud kunagi aru miks. Aga nüüd saan. Üles kasvades olin kuulnud sosistamisi ja kuulujutte. Ema üritas tõde minu eest varjata, aga ebaõnnestus. Ma sain täpselt aru, mis kaheksateist aastat tagasi juhtus. Ma tean, et olen mõrvatud arsti laps. Kõik oleks võinud nii erinev olla, kui arsti naine ei oleks rikkunud mu ema elu. Ja minu oma. Me oleksime võinud olla korralik perekond, elada suures, lummava merevaatega majas. Kuid selle asemel ei saanud ma kunagi tundma oma isa ja minu ema on vari sellest inimesest, kes ta kunagi oli, alati üle õla vaatamas… Vaadates peeglist oma heledaid juukseid ja säravsiniseid silmi, saan aru, et näen välja täpselt samasugune nagu mu isa. Ja mul on aeg minevikuvead parandada. Öeldakse, et see arsti naine on kaval ja kalkuleeriv. Et ta pääseb mõrvast puhtalt. Aga ta ei ole veel minuga kohtunud…
Prose, Nita
Toateenija saladus : “Toateenija” sarja romaan /
Toateenija Molly on harjunud olema nähtamatu. Ent on aeg, et ta säraks uues salapäraga looritatud põnevusloos. Saladused pole toateenija Mollyle sugugi võõrad. Ta näeb kõike, mis juhtub Regency Grandi hotelli suletud uste taga, kui pühib ära hotellikülastajatest maha jäänud tolmu ja mustuse. Ent üks saladus puudutab teda ennast märksa lähemalt … Hotellis toimuva antiikesemete hindamise käigus selgub, et Molly vanaemale kuulunud nipsasjade seas on hindamatu väärtusega Fabergé muna. Selle haruldase eseme ilmsiks tulek muudab Molly üleöö kuulsaks. Aga niipea, kui muna tegelik väärtus teatavaks saab, läheb see salapäraselt kaduma. Molly otsustab iga hinna eest Fabergé muna üles leida. Ta asub jälgi ajama ja avastab saladuse, mis ulatub kaugele minevikku. Lugu, mis rullub lahti Molly vanaema päeviku lehekülgedel, annab vastuse nii mõnelegi küsimusele. Nita Prose’i debüütromaan „Toateenija“ oli ilmumisaastal üks loetumaid raamatuid kogu maailmas ja Goodreadsi lugejad valisid selle 2022. aasta parimaks põnevikuks. Ekstsentrikust Molly lood on nüüdseks ilmunud enam kui 40 riigis ja kolmas raamat „Toateenija saladusˮ, milles tuuakse päevavalgele ammu maha maetud saladused, paneb sellele muhedale agathachristielikule sarjale väärilise punkti.
Chase, Eve
„Kesköötund” on sensatsioon.” Rosie Walsh „Tõeline maiuspala.” Sarah Vaughan Avasta saladused, mis on varjul Notting Hilli all. Haarav uus krimilugu rahvusvaheliste menukite autorilt Eve Chase’ilt. Tänapäeva Pariis: Maggie Parkerile helistatakse. Tema pere kunagise Notting Hilli kodu uued omanikud teevad keldris kaevetöid. Neil pole aimugi, mis sealt alt võib välja tulla… London, kakskümmend üks aastat varem: teismeline Maggie hoiab oma väikevenda ja ootab asjatult koju ema, kes on üheks õhtuks välja läinud. Ema salapärase kadumise jälgi ajades satub ta suursuguste ridamajade juurest kihavatele kõrvaltänavatele – ja kellegi embusse. Rohkem kui kakskümmend aastat hiljem tiksub viitsütikuga pommina saladus, mis on valmis purustama Maggie täiskasvanuelu. Aga mineviku tõmme on vastupandamatu…
Durrell, Gerald
„Mina ise ja muud loomad“ on kokku pandud Gerald Durrelli poolelijäänud ja avaldamata memuaaridest ja reisikirjadest, tekstid on valinud ja toimetanud Gerald Durelli lesk Lee Durrell. Tänu temale saame asuda erakordsele teekonnale koos Gerald Durelliga, saatjaks soe huumor ja soe süda, mille poolest Gerald Durrell ka Eesti lugejale hästi tuntud on. „Gerry astus välja kõikide loomade kaitseks, ta võitles mitte ainult karismaatiliste, suurte, ägedate ja ilusate isendite, vaid ka tundmatute, pisikeste, igavate eest, keda ta nimetas hellitavalt „väikesteks pruunideks olevusteks“ või mõnikord ka „väikesteks Jumala olevusteks“,“ kirjutab Lee Durrell raamatu saatesõnas. Loodame, et selleks ajaks, kui teie seda loete, on inimkond õppinud vähemalt mingil määral taltsutama oma hoolimatut ahnust ja rumalust. Kui mitte, on vähemalt osa meist proovinud seda teha … Loodame, et öösel valgustavad teiegi teed jaanimardikad ja jaaniussid, et hekkides ja metsades tervitavad teid liblikad. Loodame, et teie koidikutesse toob rõõmu lindude lauluorkester ning teie silmi ja kõrvu paitavad linnutiibade pimestav värviküllus ja sahin. Loodame, et ikka veel jagavad teiega planeeti Maa erakordsed olendid, kes rikastavad teie elu, nii nagu nad on rikastanud meie oma.
Sten, Viveca
Salajane haud : Sandhamni mõrvalood /
On palav hilissuvi. Sandhamni naabruses asuvalt saarelt leitakse inimluud ning Thomas Andreasson kutsutakse uurimist juhtima. Nora Linde on pärast eelmise juhtumi sünget pööret haiguspuhkusel: teda vaevavad depressioon, õudusunenäod ja süümepiinad, tema abielu on raskes seisus ja ta eneseuhkus haavatud. Ehk leiab ta lunastust just sellest uurimisest? Sünge leiu tõendid viivad kahe lahendamata juhtumi juurde. Samas on kümne aasta eest salapäraselt kadunud kaks naist, kelle kadumisjuhtumid on üsna kiiresti lõpetatud. Nora tunneb sundi asuda omal käel saladust uurima. Mis võis toona juhtuda ja miks on kahe naise kadumisega kuidagi lepitud? Thomase ja Nora sõprus pannakse proovile, kui päevavalgele kerkivad kaua varjatud saladused ja traagilised peresuhted. Keegi saarel teab tõde. Kas selle paljastamiseks tuleb ohverdada veel rohkem elusid? «Salajane haud» on Viveca Steni menuka Sandhamni-sarja kümnes raamat, Skandinaavia nordic noir selle parimas mahlas. Taas kord peavad Thomas ja Nora tõe väljaselgitamiseks seisma silmitsi kättemaksu, väljapressimise ja reetmisega. Viveca Sten on Skandinaavia tuntumaid krimikirjanikke, tema raamatuid on müüdud enam kui 40 riigis üle 10 miljoni eksemplari. Sandhamni mõrvalugude sarja põhjal vändatud filmidel on peaaegu 100 miljonit vaatajat üle kogu maailma ning need on jooksnud ka Eesti telekanalil. Viveca veedab oma suved sealsamas Sandhamnil, kus tegutsevad tema kangelased Thomas Andreasson ja Nora Linde.
Dalens, Lilje
Annemai elu näib täiuslik – edukas karjäär, kindel kodu ja abielu mehega, kelle kõrval võiks justkui muretult tulevikku vaadata. Kuid pealispinna all varjab ta sügavat süütunnet ja vaikset igatsust. Kas minevikus tehtud otsus on röövinud temalt võimaluse emaks saada? Ja miks kerkib ikka ja jälle esile mälestus Kaiusest – mehest, kelle käte vahel ta kunagi korraks tundis tõelist kirge? Samal ajal seisavad ka tema lähedased sõbrannad silmitsi valikutega, mis panevad proovile truuduse, sõpruse ja südame jõu. Armastuse ja süütunde, kaotuse ja lootuse ristteel tuleb igal naisel leida oma tee – aga kas see viib õnneni? Lilje Dalens kirjutab südamlikke ja romantilisi lugusid, kus elu õrnad hetked põimuvad lootuse ja õnne otsingutega. Tema pseudonüüm viitab maikellukesele – lillele, mis sümboliseerib õrnust ja uut algust.
Spark, Muriel
Noor naine Lise võtab puhkust, ostab erksates toonides kostüümi ja sõidab varahommikuse lennuga ühte lõunamaa linna. Plaan on kindel, aeg tiksub halastamatult, uurijatele tuleb jätta värvikas jäljerida ja leida oma lavastusse veel viimane osatäitja. Šoti kirjaniku ja esseisti Muriel Sparki (1918–2006) tagurpidi detektiivromaan on lakooniline lugu juhusest ja paratamatusest, võimust ja vabadusest, ettekuulutusest ja surmast. Romaani tausta avab tõlkija Andrus Lauringson oma saatesõnas. Lugeja, kinnita rihmad, koht Lise’i kõrvalistmel on vaba!
Aalmann, Aliis
„Pääsulinn“ on Aliis Aalmanni (snd 1995) kolmas luulekogu. Tema debüütluulekogu „Verihaljas“ pälvis 2021. aastal Betti Alveri kirjandusauhinna ja teine luulekogu „Väe võim“ 2024. aastal Gustav Suitsu luulepreemia. Aalmanni novell „Mina ei käinud siis veel koolis“ sai 2024. aastal Tuglase novellipreemia ja ajakirja Looming novelliauhinna. 2025. aastal on Aalmannilt ilmunud ka debüütnovellikogu „Kes aias“.
Leon, Donna
Commissario Brunetti sarja 18. raamat! Võluv Veneetsia. Räpased salatehingud. Commissario Brunetti oma tuntud headuses. Abikaasa vanemate korraldatud õhtusöögil kohtub commissario Brunetti Veneetsia jõuka ärimehe naise Franca Marinelloga. Teda võlub – tema abikaasa Paola arvates võib-olla liigagi – Marinello armastus Virgili ja Cicero vastu, kuid šokeerib tema välimus. Mõni päev hiljem külastab Brunettit lähedal asuvast Marghera carabinieri’st saabunud maggiore Filippo Guarino. Maffia üle võetud ettevõtete mahukama uurimise käigus tahab Guarino teavet veokifirma omaniku kohta, kes leiti oma kabinetis mõrvatuna. Ta usub, et mõrva põhjus on jäätmete – ja oluliselt ohtlikumate materjalide – ebaseaduslik vedu firma sõidukitega. Itaalia rivaalitsevate politseiosakondade vastastikune kahtlustamine ja konkurents ei ole Brunettile võõrad, kuid noorema ohvitseri käitumine näib talle siiski kummaline. Guarino nõustub lõpuks kahtlusaluse foto meiliga teele panema, kuid selle kohalejõudmise ajaks on ta ise juba mõrvatud. Kas ta tapeti, sest jõudis tõele liiga lähedale? Ja kuidas on Franca Marinello asjasse segatud? Ameerika päritolu kirjanik Donna Leon (sündinud 29. septembril 1942 Montclairis, New Jersey osariigis) on populaarse krimiromaanide sarja autor. Raamatute tegevus toimub Veneetsias ja neis osaleb väljamõeldud kangelane commissario Guido Brunetti. Donna Leon on elanud Veneetsias juba üle kahekümne viie aasta. Ta on töötanud inglise kirjanduse lektorina Marylandi ülikooli Euroopa ülikooli kolledžis (UMUC Europe) Itaalias, aastatel 1981–1999 professorina Ameerika Ühendriikide sõjaväebaasis Vicenzas Itaalias ja kirjanikuna. Kõik tema krimiromaanid on kirjutatud inglise keeles ja tõlgitud paljudesse võõrkeeltesse, aga mitte itaalia keelde (kirjaniku soovil). Aastal 2000 võitis üheksas Brunetti-romaan „Tulusad tutvused“ Briti krimikirjanike ühingu Hõbedase Pistoda.
Smith, Alexander Gordon
Kadunud poeg : peainspektor Robert Ketti põnevik /
Töötu peainspektor Robert Kett püüab tavaellu naasta, ent saab siis ootamatu telefonikõne oma emalt Marylt, kellega ta pole peaaegu kaks aastakümmet suhelnud. Ema nõuab, et poeg peab kohe tulema tema juurde Whytetaili külla Norfolkis. Ent tegemist ei ole perekondliku rõõmsa taaskohtumisega – selgub, et jumalaema kommuun, kus ema elab, vajab Roberti abi. Caitlyn ja Liam Brown on julmalt tapetud ja nende vastsündinud poeg kadunud – verisesse hälli on jäetud kiri, et kui politsei asjasse segatakse, beebi sureb. Kett palub endistel kolleegidel Clare’il, Porteril ja Savage’il koos temaga teeselda salapolitseinikke ja avastab, et selles vaikses ja mõtisklevas paradiisis pole asjad sugugi nii harmoonilised, kui esmapilgul paistab. Kes tappis Brownid ja röövis nende lapse? Milliseid tumedaid saladusi kommuun varjab? Kas tapja on väljastpoolt tulnud isik või on ta üks nende endi seast? * Pidev action, kaasahaarav salapära ja must huumor rahvusvaheliselt menukas krimisarjas, mida veebileht Thrilling Fiction nimetab „nii põnevaks, et süda kipub seisma jääma“, miljoneid raamatuid müünud autorilt, keda Ameerika krimikirjanik James Patterson kirjeldab kui värsket ja äkilist. „Kadunud poeg“ on peainspektor Ketti krimipõnevike menusarja seitsmes raamat. Esimene – „Ajalehetüdrukud“ – ilmus eesti keeles 2022, „Paha koer“ ja „Kolm väikest põrsast“ 2023, „Piitsalöök“ ja „Põgene, jänes, põgene“ 2024 ning „Külm nagu kivi“ 2025
Rosenberger, Pia
Venuse saladus : ajalooline romaan /
Mira on elanud neli aastat Maremma dominikaanlaste kloostris. Kui Lorenzo de Medici ta tagasi Firenzesse kutsub, kardab Mira, et mälestused, mis ta elu igaveseks muutsid, kerkivad taas esile. Õnneks jäävad mälupildid Pazzide atentaadist Medicite perekonnale uduseks. Miral seisab ees kihlus Enzo di Pierfrancesco de Mediciga, sellele keskendumise asemel veedab ta aga pigem aega hoopis Sandro Botticelli töökojas. Uurides taimi, abistab ta kunstnikku „Primavera“ loomisel, kuid kohtab seal iga kord ka ilusat kaardiväelast Riccardot. Lisaks poseerib ta isegi Botticellile. Kui aga üks kolmest graatsiast leitakse surnuna ja veel üks modell ära kaob, hakkab Mira mõtlema, mis on tegelikult „Primavera“ tähendus ja kas ta ehk ka ise ohus ei ole …
Miller, Linda Lael
Kaunis ajarännakuromaan perekonnast, kelle me ise endale loome… Madison Bettencourt on püüdnud kokku koguda kõik killud täiuslikust elust, kuid miski ei sobitu nii nagu peaks. Ta kolis tagasi Montanasse, et hoolitseda vanaema eest, kes libiseb üha kaugemale eemale. Ja ta on tühistanud oma pulma ning muretseb, et tema unistus perekonnast haihtub koos sellega. Kui ta oma perekonnakodus sihitult ringi kondab, tulevad lapsepõlvemälestused kohinal tagasi. Bliss Morgan muutis oma truudusega kaheksa-aastase Madisoni elu ja mõnda aega olid kaks tüdrukut nii lähedased, kui veel olla said. Kuid Madison ei saanud kunagi aru, miks Bliss äkki kadus, jättes maha ainult sõbrapaela ja tikuraamatusse kraabitud sõnumi. Enne kui ta saab uuesti alustada, peab Madison välja uurima, mis juhtus Blissiga, ja Liam McKettrickist – lesestunud üksikisast, kes püüab parandada suhteid oma kahe lapsega – saab tema ootamatu liitlane. Ka mees mõistab kahetsust. Kuid ometi on salapäraseid asjaolusid, mida Madison kõhkleb uurimast kellegi teisega, ja Bettencourt Hallis valitsevat imelikku energiat, mis hägustavad mineviku ja oleviku piire. Liigutav ja üdini haarav raamat „Kus oja käänab“ näitab, et eneseleidmine algab sellest, kui järgida oma südamehäält, ükskõik kuhu see ka välja ei vii.
Yarros, Rebecca
Lendamine tekitab 18-aastases Izzy Astoris kabuhirmu, kuid lennukile minna tal tuleb. Peagi on neiu tähelepanu mujale juhitud, sest tema kõrval istuvast Nate Phelanist õhkub kütkestavalt karmi võlu. Nende vahel tekib otsekohe side. See on müstiline, defineerimatu, ent ometi vaieldamatult olemas. Vaid üheksakümmend sekundit pärast õhkutõusmist kukub nende lennuk alla Missouri jõkke. Izzy ja Nate’i elu muutub. Nate alustab sõjaväekarjääri ja Izzy leiab tee poliitikasse. Nad kohtuvad aastate jooksul mitu korda, ent aeg pole nende jaoks kunagi õige. Siiski ei suuda kumbki oma eluga ka edasi minna. Kümme aastat pärast esmakohtumist viib elu nad jälle kokku sõjakoldes. Izzy on tulnud Afganistani otsima oma fotoreporterist õde ja Nate määratakse Izzy turvaülemaks. Nate teeb kõik, et naist kaitsta. Kuid Afganistan on kohe-kohe Talibani kätte langemas, Izzy keeldub ilma õeta riigist lahkumast ning tema ja Nate’i läbisaamist varjutavad aastate jooksul tekkinud haavumised ja pettumised. Menuromaani „Neljas tiib“ autori uus teos „Kui peaks juhtuma“ räägib võimsa loo kõikevaldavast armastusest, mis võib inimest tabada vaid kord elus.
Kree, Anu
Sees sumisev süda : tuulest sasitud unenäopildistik /
Autobiograafiliste sugemetega fragmentaariumi „Sees sumisev süda“ tegevustik kulgeb läbi taasiseseisvumisaja-eelse kümnendi tänasesse päeva, näidates ülitundliku tüdruku kasvamise teekonda ja naiseea kiindumusi koos tema alatiste kaaslastega – ergu fantaasia ning poeetilise maailmatajuga. Jutukas vanahärra, kes ööpimeduses Inglisilla juures kindla eesmärgiga vahti peab, mees, kel leidub kodus alati korralik tapeedirullide varu, segadusse aetud perekonnaseisuametnik, paigast paika rändav tööst kurnatud naer – need on vaid mõned romaanis välgatavad tähenduslikud tegelaskujud. Lisaks neile on siin leidnud endale koha ligikaudu nelikümmend autori loodud uut sõna, just nende kaante vahele sobituvat keelendit, mille seletused on välja toodud raamatu lõpus.
Ridzén, Lisa
Bo köögisohval veedetavaid rahulikke päevi katkestavad vaid koduhooldajate regulaarsed külaskäigud. Östersundi dementsete hooldekodusse kolinud naisest jäänud tühjuses hakkavad Bod närima kõhklused ja kahtlused. Aega, et lahendada kohati võimatuna tunduvat probleemi – suhteid poja Hansuga – jääb üha vähemaks. Õnneks on tal seltsiks koer Sixten, nii et ta ei ole päris üksi. Kobamisi püüavad isa ja poeg teineteiseni jõuda. Samas on Hans veendunud, et Sixten tuleb minema viia, sest isa ei jaksa enam temaga jalutamas käia. Koerast ilma jäämise oht tekitab tunnete virvarri, mis paneb Bod vaatama tagasi oma elule, isaks olemisele ja tunnete väljendamisele. „Kured lendavad lõunasse” on südamlik ja õrn debüütromaan vana mehe vaiksest võitlusest, et säilitada väärikus ja õigus oma elu üle ise otsustada. See on üks viimaste aastate menukamaid rootsi autori romaane, Rootsi Raamatumüüjate Liidu Aasta Raamatu ja Rootsi Aasta Raamatu ning veel mitme auhinna laureaat. Lisa Ridzén on sotsioloogia doktorant, kelle uurimistöö puudutab muu hulgas mehelikkust ja tunnete väljendamist Norrlandi külades. Ta elab Östersundi lähedal maal. „Kured lendavad lõunasse” kirjutamist alustas ta Långholmeni kirjanikekoolis õppimise ajal. Ridzéni debüütromaani tõlkeõigused on müüdud juba 38 riigi kirjastusele.
Osman, Richard
Kellel on aega mõelda mõrvadest, kui pulm tahab korraldamist? Neljapäevasel mõrvaklubil on olnud vaikne aasta. Joyce on hõivatud istumisplaanide ja esimeste tantsudega. Elizabeth leinab. Ronil on muresid perekonnas ja Ibrahim pakub endiselt teraapiasessioone oma lemmikkurjategijale. Aga kui Elizabeth kohtub pulmakülalisega, kes kardab oma elu pärast, süttib temas taas endine leek. Üks alatu kelm jahib ligipääsu murdmatule koodile ning ei kohku selle saamiseks tagasi millegi ees. Meie naksakas nelik on taas kistud sündmuste keerisesse. Kas neil õnnestub lahendada mõistatus ja mõrv enne, kui on hilja? Richard Osman on kirjanik, produtsent ja telesaatejuht. Tema „Neljapäevase mõrvaklubi” romaanid on kogu maailmas purustanud müügirekordeid ja tõusnud menukite staatusesse. Sarja esimesest osast valminud film on nähtav Netflixis. Rahvusvahelist edu naudib ka Osmani uus sari „Me lahendame mõrvu”, milles lugeja kohtub tuttuue detektiivitrioga. Mõlemas sarjas on oodata autori sõnul järjest uusi raamatuid. Richard Osman elab Londonis koos abikaasa Ingridi ning kasside Liesli ja Lottiega.
Oakley, Colleen
“Üllatav ja uskumatult rahuldust pakkuv lugu juhusest ja saatusest.” – Taylor Jenkins Reid “Lugesin selle läbi ühe jutiga ja tahtsin, et seda jätkuks kauemaks.” – Jill Santopolo Paljude rahvusvaheliste menukite autor Colleen Oakley toob meieni südantlõhestava ja unustamatu armastusloo naisest, kes peab valima mehe vahel, keda armastab, ja mehe vahel, kelle saatus on talle määranud. Kas süda juhib meid õigele teele? Mia Graydoni elu on täiuslik: tal on kaunis kodu, armastav abikaasa ja unistus pere loomisest. Ja ometi näeb ta seletamatuid, korduvaid unenägusid mehest, kellega elu on veelgi imelisem. Ta ei mõtle sellele, kuni Pennsylvania väikelinna kolinuna kohtub ta võõraga, keda on aastaid unes näinud. Ja sellel mehel on oma rabav saladus – tema on näinud Miat oma unenägudes. Koos hakkavad Mia ja see mitte-nii-võõras-mees otsima vastuseid. Aga kui minevik hakkab tema olevikku lahti harutama, mõtleb Mia aina rohkem sellele, mis siis, kui?
Griffiths, Elly
Tempokas uus põnevik uurija Harbinder Kauri lugude sarjast, mille tegevus toimub Londonis. Mõrvar varjab end kõigi silme all – politseis. Seersant Cassie Fitzherbertil on saladus. Koolipäevil põhjustasid tema ja ta sõbrad kaasõpilase surma. Paarkümmend aastat hiljem on Cassie õnnelikus abielus ja armastab oma tööd politseinikuna. Abikaasa veenab naist osalema kooli kokkutulekul ja sealt leitakse surnuna endine õpilane Garfield Rice. Väidetavalt on põhjuseks narkootikumide üledoos. Kuna Garfield oli mõjukas parlamendisaadik ja uurimine on tundlikku laadi, tehakse see ülesandeks Cassie uuele ülemusele, inspektor Harbinder Kaurile. Häda on selles, et Cassie ei saa lahti tundest: asja taga on keegi ta vanadest sõpradest. Kas Cassiel on õigus või mõrvas Garfieldi mõni ta poliitilistest semudest? Cassie huvides on uurimist niimoodi kallutada, et usutavaks muutuks viimane versioon, ja paistab, et see tal ka õnnestub. Kuni tapetakse veel keegi …
Põlm, Andre
Minu Brasiilia : tants idufirma ümber /
„Raha, arvuti ja telefon siia!“ Tunnen iga külma higipiiska, mis mu otsaesiselt alla voolab. Olen korteris keset Rio de Janeiro slummi. „Ma pean selle firma käima saama,“ ketrab peas. Nende kaante vahel tuleb juttu kuulirahest kontori kõrval, surmavatest vihmasadudest, bussiröövlitest, põlevatest autodest, aga ka lopsakast loodusest ja põnevatest loomadest, peidetud randadest, mäetippude vallutamisest ja loomulikult tantsust kõige selle üle ja ümber. Mina pean sambat (ja salsat) tantsida saama! Olen Andre, sündinud-kasvanud Tallinnas, rännanud 71 riigis, elanud neljas, olen ettevõtja ja Casa de Baile tantsukeskuse asutaja ning kord võtsin nõuks käivitada idufirma Brasiilias. Kas ja kuidas see õnnestus – sellest raamatus. Vamos! Lähme seikleme!
Macomber, Debbie
Debbie Macomberi meeliülendavas romaanis kohtuvad kaks eri vanuses naist. Nad on elanud läbi mitmeid raskusi ja leiavad mõlemad uue tee. Joan Sampleʼi elu pole selline, nagu ta ootas. Olles nüüd lesk ja lapsed kodust lahkunud, mõistab ta ka ise, et temast on omamoodi erak saanud. Aga pärast veel üht üksi veedetud sünnipäeva on ta lõpuks valmis kuulama oma õde, kes on palunud Joanil maailmaga taas suhtlema hakata. Emmie toel kogub Joan julgust astuda mõned kauaoodatud sammud. Ta palkab aedniku oma üle kasvanud aeda taltsutama, liitub leinatoetusgrupiga ja üürib isegi kohalikule üliõpilasele toa välja. Peagi hakkab Joan end taas veidi rohkem iseendana tundma. Linna teises otsas töötab Maggie Herbert hommikuti baristana, teenindades kannatamatuid kliente, ja tormab pärastlõunal õendusalastele loengutele. Ta elab koos oma alkohoolikust isaga, väldib tema tujukaid pahvatusi ja näeb vaeva, et majapidamisarveid maksta. Aga tema elu muutub helgemaks, kui ta Joani majas toa üürib. Oma uue olukorra ootamatus soojuses leiab Maggie lootusekiire paremaks eluks. Aga kas Maggie tärkav tõmme ühe oma lemmikkliendi vastu rikub harmoonia, mille ta alles hiljuti Joani juures leidis? Ja mida peaks Joan arvama salapärasest haljastajast, kes on ellu äratanud tema aia – mehest, kes näib samuti olevat kaotuse üle elanud? Kui Maggie ja Joan seisavad silmitsi raskete valikutega, leiavad nad sellest uuest sõprusest üllatavatel viisidel jõudu ja avastavad selle käigus, et „leitud perekond“ on sageli parim võimalus.
Holland, Sam
Ta on jäljendanud maailma kõige võikamaid tapjaid. Nüüd on ta valmis neid kõiki ületama … Sam Hollandi külmavärinaid tekitav debüütromaan ammutab inspiratsiooni kurikuulsate sarimõrvarite juhtumitest, tulemuseks on pulssi lakke viiv lugu jäljendajast. Uurijad Cara Elliott ja Noah Deakin uurivad mõrvade jada, mida pealtnäha ei seo miski: nende toimepanekuks on kasutatud erinevaid meetodeid, kuid kõik need on šokeerivad ja jõhkrad. Laipade arvu suurenedes ei saa nad mööda vaadata tõsiasjast, et kõik jäljendavad kuulsaid minevikujuhtumeid: Manson, Kemper, Dahmer ja teisedki. Tapja tabamisele lähemale jõudes jõuavad kodule lähemale ka mõrvad. Jesse Ambrose pageb samal ajal seadusesilma eest. Teda peetakse süütajaks, kes tappis oma hoolimatu abikaasa ja vigastas nende väikest tütart. Jess avastab häbisse sattunud ja töölt kõrvaldatud uurija Nate Griffini abiga vapustava seose enda juhtumi ja oma õudustäratava meistriteose kallal töötava jäljendajast sarimõrvari vahel. SAM HOLLAND on alati vaimustunud süngest ja tontlikust. Tema lugemisarmastus sai alguse raamatukogust, kus tema lemmikuteks olid Stephen King, Dean Koontz ja James Herbert. End sarimõrvarihullust nohikuks nimetav Holland õppis ülikoolis psühholoogiat, tegi seejärel mõned järgmised aastad personalitööd ja pühendus siis täielikult kirjutamisele. Selle tulemuseks on „Jäljendaja“.
Thayne, RaeAnne
Esimese armastuse kadunud raamat /
New York Timesi menukite autori RaeAnne Thayne’i sulest on ilmunud värske lugu kahest naisest, perekonnasaladusest ja kadunud käsikirjast, mis muudab kõike… Ikoonilise kirjaniku Carson Wellsi tütrena on Alison Wells lapsest saadik armastust tunda saanud, ehkki ema suri, kui Alison oli teismeline. Ent kui ta teeb hetke ajel DNA-testi ja avastab, et tal on õde, on selge, et isa ei rääkinud talle enne surma kõigest. Olles otsustanud Juniperi – oma poolõega – kohtuda ja aastaid tagasi juhtunu kohta tõde välja selgitada, läheb Ali tööle Juniperi praktikandina. Ta kavatseb sel ajal välja mõelda, kuidas Juniperile nende sugulusest rääkida, aga ta ei oleks osanud uneski näha, mis tegelikult juhtub… Juniper Connelly on kogu elu olnud terve nagu purikas… kuni ärkab pärast südameseiskust haiglas ja peab elupäästmise eest tänama oma uut – ja äsja lahti lastud – praktikanti. Selge on, et June peab stressi vähendama, nii et kui Ali kutsub teda Wyomingi väikelinna oma perekonna rantšo maa-alal väikeses majas taastuma, ei ole Juneʼil põhjust minemata jätta. Sinna jõudes saab selgeks, et tema elu ei ole enam kunagi endine. Wyomingi avaruse ja suvepäikese käes hakkavad Ali ja June lahti harutama saladusi ja valesid, millele nende elu oli rajatud, avastamaks, kes nad tegelikult on ja mida perekond tõeliselt tähendab. Ennekõike loovad nad suhte teineteisega ja neist saavad lõpuks ometi õed.
Ross, L. J.
Deemon on põrgust lahti pääsenud – ja ta tuleb sulle järele … Peainspektor Ryani halvim õudusunenägu on tõeks saanud. Kurikuulus sarimõrvar Hakkija on vanglast põgenenud ning röövinud ühe Ryani parimatest detektiividest tolle enda kodust. Kurjategija jõhkrus on legendaarne – meest esimesel korral õigusemõistmise ette toimetades kaotas Ryan õe ja peaaegu ka elu. Kas Ryan on suuteline taas tegudele asuma, et päästa oma sõber? Käsil on üleriigiline inimjaht, kuid jälg on jahtunud ja hirm levib kulutulena. Ryan ja tema meeskond peavad Hakkija leidma, enne kui mees röövib veel kellegi elu – aga kas nad on juba hiljaks jäänud? Kell tiksub … Briti kirjanik L. J. Ross pikka tutvustust ei vaja. Tema sulest jõuavad põnevikusõprade ette lausa kaks viljakat krimisarja: „Peainspektor Ryani mõrvalood“ ja „Alexander Gregory põnevikud“. „Surmakosk“ on neist esimese sarja viies osa, mis taas kord kutsub lugeja maalilisse Northumberlandi ning lisaks mõrvadele ja salapärale pakub ühtviisi ka romantikat ja huumorit.
McGinn, Helen
Kas esimene armastus tuleks jätta minevikku või kestab see igavesti … Õed Annie ja Jess on harjunud, et nende ema Julia on spontaanne. Kui aga Julia teatab, et sõidab Rooma oma esimese kallima Patrickuga kohtuma, läheb ta nende arvates liiale. Ema pole kunagist kallimat ligi 50 aastat näinud. Tütred otsustavad ema kaitsmiseks samuti Rooma minna. Seejuures jätavad nad emale ütlemata, et hoiavad tal silma peal! Julia ja Patricku armastuses oli kõike: nii võimast tunnet kogetakse vaid korra elus. See lõppes aga traagiliselt ja mõjutas kogu edasist elu. Esimest armastust on raske unustada, kuid mõnikord – tõesti ainult mõnikord – annab elu võimaluse juba sündinud lugu ümber kirjutada. Kui Igavene Linn vallandab oma võlujõu, saavad vanadest saladustest, sõpradest ja armulugudest uued võimalused ja unistused. Rooma reisilt tagasi koju Inglismaale jõudes ei jää miski enam endiseks. Helen McGinn on blogi ja raamatu „The Knackered Mother’s Wine Club“ autor ja ta kirjutab iganädalast veiniveergu ajalehele Daily Mail. Ta esineb eksperdina nii telesaadetes „Saturday Kitchen“ kui „This Morning“. Tänu oma veiniblogile teenis ta Fortnum & Masoni aasta veebikirjutaja ja Red Magazine’i parima blogija auhinnad. Tema soojad ja elulusti täis romaanid võidavad lugejate südameid paljudes paikades.
Kajanto, Maija
Kolmekümneaastane Inka tuli Austraaliast tagasi Soome. Ta tahab oma lapsepõlvelinnas avada 50ndate stiilis pesumaja, kus parandataks ka riideid ning saaks teha kaugtööd. Sobiva hoone leiab ta ruttu ning pank annab ka stardiraha. Inka loodab, et teda ootab nüüd ees uus algus. Kuid ometi kimbutavad teda ka keerukad inimsuhted nendega, kes maakera kuklapoolele maha jäid. „Inka passis peale, et naeratus kogemata kõrvuni ei veniks. Suures pangasaalis tekkis Inkal teel välisukse poole tahtmine läikival põrandal hundiratast visata. See saab teoks, tema ettevõte tõuseb lendu! Sellest saab tema sissepääsupilet – noh, millessegi uude. Välisukse juures Inka peatus, et kotist rolleri võtmed võtta. Käsi puutus vastu nutsakuks nätserdatud eukalüptilõhnalist taskurätti. Õrn eukalüptilõhn püsis ikka veel kotis. Aga Austraalia on minevik, ta on koju jõudnud. Varsti unustab ta kõik, mis sinna maha jäi. Ka Ella … Või võib-olla ei unusta, aga teeb selle kõigega rahu. On aeg jätta Austraalia lõplikult seljataha. Inka võttis koti põhjast taskuräti ja viskas selle fuajee prügikasti. Ta astus panga eesuksest välja päikese kätte. Maja Kajantol on varem eesti keeles ilmunud romaanid “Kaneelirullisuvi”, “Datlitalv” ja “Safranisügis”, kus on peategelaseks kohvikupidaja Krisse.
Sala, Sharon
Tõde vabastab, kui ei tapa. Savannah Slade pole see, kes arvas end olevat. „Isa“ testamendi ettelugemine toob lagedale purustava paljastuse: ta õed polegi ta veresugulased ning ta võib olla hiiglasliku varanduse pärija. Judd, ta peatne kihlatu, ei hooli ta päritolust – ta tahab Savannahʼt lihtsalt enda kõrvale. Kuid vajadus minevik paljastada jääb peale ning Savannah vahetab Montana väljad Miami rikaste ookeaniäärsete enklaavide vastu. Jõukas ja mõjukas perekond Stoss on vähem kui vaimustatud, avastades, et Gerald Stossi tütar on minevikust välja ilmunud. Kuid nende klann laseb end harva… ebamugavustest häirida. Nad on alati osanud oma täiuslikust elust plekid eemaldada. Üks lisaks ei muuda midagi.
Kajanto, Maija
Lugejad teavad Maija Kajanto „Kaneelirullisuvest“, et Krisse lahkus toidutrendifirmast ja hakkas maal pidama vanaema kohvikut, „Datlitalves“ lisandus veel ka väike hotell. „Safranisügises“ elavad Krisse ja Tommi õnnelikult koos, kuid suhtlus Tommi vanematega osutub väga keeruliseks. Üllataval kombel paranevad Krisse suhted aga oma Pühajõele sõitnud emaga – suursaatkonnas töötanud peen ema aitab tal Tommi vanematele peaaegu meeldima hakata. Hotelliketil Valle Rosa, kuhu Krissegi hotell nüüd kuulub, läheb aga halvasti ning et elu veelgi ärevam oleks, tegutseb vallakeskuses veider sarisüütaja. Lisaks paneb elu Krisse ette valiku: kas sõita Tommi töö pärast Horvaatiasse või mitte … „Jõudsin mitu aastat töötada ka suures toiduainetekontsernis, selles valdkonnas liigub samuti põnevaid töökohti, kui peaks tulema tahtmine karjääri teha,“ selgitas Krisse. „Mida sa seal tegid?“ küsis Tommi isa. „Mõtlesin retsepte välja,“ sõnas Krisse kergelt. „Tõesti või?“ hämmastus Tommi ema. „Meile tuli millalgi mingi Wopeki väljaanne koju. Selles oli üks imeline sidrunise lõhepasta retsept, tegin seda mitu korda.“ Krisse ei suutnud naeratust varjata. „Ka see oli minu retsept,“ sõnas Krisse, tõstes Tommi ema poole klaasi. „Tore kuulda, et sulle meeldis.“ Šahh ja matt, mõtles Krisse, nähes, kuidas Tommi ema teda äärmise hämmastusega silmitsema jäi. Naine tundus olevat kuidagi väiksemaks jäänud, justnagu kokku tõmbunud. Krissel oli tahtmine valju häälega naerda. Olles tundnud ennast selle naise söögilaua ääres mõttetu saiakäkerdajana, kavatses Krisse nüüd täiega revanši nautida.
Kajanto, Maija
„Vaatasin pikaajalist ilmateadet ja selle järgi ma ennustaksin, et sellest saab kaneelirullisuvi. Selline tüüpiline Soome suvi, kus vahepeal sajab ja ka ilusatel päevadel püsib kraad paarikümne kandis. Üksikud kuumad päevad. Selline on kohvikupidaja jaoks kaneelirullisuvi,“ õpetas memm Krisset. „Ahah. Miks see kaneelirullisuvi on?“ „Kui ilmad püsivad jahedad, müüakse palju kaneelirulle. Kui väljas ei olegi selline lapsepõlvede suvi, mil alati päike paistis, tahavad inimesed lohutuseks sooja saiakest, mingit lapsepõlve maitsemälestust.“ Suures toidutrendifirmas retseptide loojana töötav Krisse pole nõus leeskputke kuklitainasse panema, sest selle maitse ei sobi sinna. Töölt lahkumisest saab uus algus maal vanaema kohvikus. Õnne tipp ei pea olema karjäär Helsingis, lapsepõlvest tuttavas kohas võib olla lihtsam järgida oma loomust, leida töö, mis rõõmu teeb, meeldiv elupaik jpm. Maija Kajanto on Soomes väga menukas kirjanik ja Krisse lugusid on tal terve sari. Kui eesti lugejad esimese hästi vastu võtavad, siis avaldame järgmisedki. Tema peategelase elu ja unistused paeluvad lugejaid, sest meilgi on samasugused unistused. Raamat on täis mõnusat soome huumorit ja lõpeb väga põneva koha peal … Inglise keeles kasutatakse selliste romaanide žanrimääratlusena väljendit feelgood. Autor samuti, sest soome keeles pole ta paremat vastet leidnud. Kas eesti keelde sobiks hea tunde kirjandus?
Jansson, Anna
Üle laipade : [Kristoffer Barki põnevik] /
Örebro ülikooli aastapäevapidustused lõppevad traagiliselt: mitu inimest langeb mürgitamise ohvriks. Ent kuidas sai see hoolega turvatud üritusel juhtuda ja miks leidsid oma lõpu just need inimesed? Nädal aega varem põleb Hallsbergis maha vana kinohoone, mille varemetest leitakse aastakümnete eest kadunuks jäänud noormehe surnukeha. Noormeest peeti oma tüdruksõbra mõrvariks, mistõttu kogukond ütles tema perest lahti, kuid uute asjaolude valguses on vaneminspektor Kristoffer Barkil põhjust ammustes arvamustes kahelda. Mis toona tegelikult juhtus? Bark on sattunud mõlema juhtumi keskpunkti ja tema salasuhe psühholoog Miaga kogub samuti tuure. Ent politseiülema plaanid pingestavad Barki töist tegevust, Mia minevikuvarjud ja kolleegide abieluprobleemid põhjustavad ärevaid hetki ja segadust nende eraelus ning tagatipuks on keegi sihikule võtnud ka vaneminspektori enda. „Üle laipade“ on Kristoffer Barki põnevikusarja kuues raamat.
Harvey, Gillian
Kümme aastat. Kaks inimest. Viimane külaskäik. Sophie ja Tom käisid esimest korda koos Pariisis tudengitena. Maailma kõige romantilisemas linnas nädalalõppu veetes oli armumine – linna ja teineteisesse – lihtsalt möödapääsmatu. Nad otsustasid Pariisi naasta igal suvel ja pidasid sõna hetkeni, mil juhtus midagi, mis muutis nende maailma täielikult. Sellest on möödas viis aastat ja Sophie on üksi teel Pariisi, et kohtuda Tomiga taas keskööl nende erilises paigas, Pont du Carrouselil. Sest elu on nad lahku viinud. Ja nüüd peab Sophie Tomile midagi ütlema. Midagi sellist, mis muudab kõike … Aasta kõige südantlõhestavam, jõudu andvam ja võimsam romaan. Ideaalne valik David Nichollsi, Kristin Hannah’, Nicholas Sparksi ja Jojo Moyesi austajatele.
Kangur, Paavo
Eneseabi koridor, ehk, Miljonijaht /
Juhukohtumine mäesuusakeskuses käivitab seikluste ahela, kus keegi ega miski pole enam endine. Valdo ja Angelica peavad valima, kas mängida armastust, ületades teekonnal kõik takistused, või suunduda tagasi harjumuspärase elu juurde. Kuid kas see on veel üldse võimalik? Ja kust saada kosmopoliitse armuloo turgutamiseks krabisevat? Olukorda ei tee lihtsamaks Angelica solvunud eksmees Teet, kes üritab oma maailma kiirkorras ära parandada, kuid see lööb seisu mängulaual päris sassi. Paavo Kanguri neljas romantiline põnevik liigitub žanriliselt armastus- ja seiklusromaani piiridesse, kuid selles leidub ka satiirilise kelmiromaani elemente.
Kaufman, Bel
Õpilasi on klassides liiga palju ja nad ei oska ei lugeda ega kirjutada; õpetajad upuvad paberitesse, mida haridusbürokraadid aina juurde tekitavad, kuid kaebustele vastatakse vaid soovitusega „Raskused on selleks, et neid võita“. Kas väljavõte mõnest tänapäevasest arvamustekstist? Ei, see on kuuekümne aasta tagune romaan elust ühes tavalises New Yorgi keskkoolis. Bel Kaufman (1911-2014) ammutas raamatu kirjutamiseks ainest oma kogemustest inglise keele õpetajana. Tema terav silm ja keel tegid sellest menuki, mis on siiani mõnuga loetav. Ilmumise ajal tõsteti esile raamatu uudset kollaažilikku kompositsiooni: sellest leiab õpilaste kirjandikatkeid, ülevoolavas kantseliidis ringkirju, õpetajate sisepostiga vahetatud sõnumeid ja muudki. Henno Rajandi on seda kirjusust tõlkides vahetanud registreid orelivirtuoosi osavusega.
Gianassi, Sara
Häid jõule : avasta jõulumaagia! : karbis 4 toredat raamatut /
See on jõulu kingikarp, kuid mitte kommikarp, vaid miniraamatukogu. Karbis on neli toredat raamatut. Lapsed saavad lugeda jõuluvana tontidest, tema töökojast ja teekonnast ümber maailma, et viia kingitusi kõigile lastele. Vahvad illustratsioonid ja armas karp teevad sellest täiusliku jõulukingi.
Hinrikus, Kadri
See raamat räägib Taksi, Dogi, Hurda, Labradori, Bernhardiini, Bokseri ja mitmete teiste värvikate sõprade kirevast koeraelust. Nende päevadesse ja tegemistesse mahub lõputul hulgal nääklusi ja nalja, vempe ja võistlusi. Ainult kasse ei mahu sinna kohe üldse mitte. Varem on samas sarjas ilmunud raamatud „Taks ja Dogi“ ning „Taksi ja Dogi suvi“.
Daciūtė, Evelina
Lugu kassiisandast ja tulbipreilist /
Kassiisand Oskar Kräukur-Njäukur tutvub ühel kenal kevadel tulbipreiliga. Kuni tolle ajani polnud ta kunagi lilledele tähelepanu pööranud, aga vaat selle lillega tekib tal eriline sõprus. See kannustab kasvama, avardab südant ja muudab igapäevaelu erksavärviliseks. Torisev kassiisand õpib lõpuks õnne tundma ja on eluga rahul. Halastamatult läheneb aga aeg, kui tulp närbub … Mida Kräukur-Njäukur nüüd ette võtab? Raamat on valitud lugemisprojekti Meie Väike Raamatukogu.
Tammer, Tiina
Kas sina tunned seeni? Mina mõnda tean ja soovin neid ka sulle tutvustada. Seda on lihtne teha, kui kunstnik on neist nii ilusad pildid joonistanud. Aga milline seen on kõige ilusam? Kes seda teab? Saad selle kohta muidugi raamatust lugeda. Kuid lisaks soovitan sul kummikud jalga tõmmata, koos teistega sügisel metsa minna ja kõik seened ise üle vaadata. Väike saladus ka: kaasavõetud võileivad on seenemetsas eriti maitsvad.
Paneme hääled sisse! : päris lärmakas raamat /
Kas kujutad ette maailma ilma autodeta? Masinad teevad meie elu palju lihtsamaks ja huvitavamaks! Mürina ja põrinaga viivad sõidukid kohale reisijaid või kaupu, kaevavad kraave või künnavad põldu. Sõidukeid on tiibade, rataste või pedaalidega, need võivad sõita õhus, maal ja isegi vees! Kaunis heliraamatus saad vaadata vahvaid pilte ja uurida sõidukite ehitust. Pildile vajutades kuuled, mis sõidukiga on tegu ja mis häält see teeb.
Helmsdal, Rakel
Üks maja, neli peret ja sündmus, mis kõike muudab. Kõigil majaelanikel on hinges haavad. Isa Marinus ja ta lapsed Aurora ning Kaspian igatsevad ema, kes nende juurest ära läks. Enara ja tema tütar Sirje pidid sõja jalust põgenema ning sallide all varjavad nad oma suuri saladusi. Kurbus ja üksindus on röövinud noore Viktori maailmast kõik värvid. Vana pianisti proua Irise elust on võetud ära muusika. Ühel päeval kutsub neljateistaastane Aurora kõik selle suure vana maja elanikud õhtusöögile ja kõik nad astuvad kobava sammu teineteise eludesse. Öösel kõmiseb kõu, nii et majas müriseb ja nagiseb. Kui nad hommikul üles ärkavad, on Sirje – tüdruk, kes ei lähe kuhugi üksinda – kadunud ja nad kõik peavad abiks olema, kui nad tahavad ta üles leida. „Kui kõmiseb kõu“ on südantliigutav lugu, kus uskumatud asjad, mida keegi ei oleks osanud ettegi kujutada, juhtuvad päriselt. Autori poolt rikkalikult illustreeritud raamat käsitleb mitmeid tänapäeva ühiskonnas olulisi teemasid – ühelt poolt selliseid keerulisi teemasid nagu üksindus ja sõda, kuid teisalt ka sõprust ja kogukonna tähtsust.
Baum, L. Frank
Kas sa oled kuulnud ääretust Burzee metsast, kus elavad haldjad ja metsanümfid ning mille ühes nurgas leiti lapsuke, kellest hiljem sai ei keegi muu kui… jõuluvana! Kelle hoolde ta leidlapsena satub? Milline oli tema lapsepõlv selles salapärasest metsas? Millal ta esimest korda põhjapõtradega sõitis? Milline lugu on kortsnajala külge riputatud sokkide või esimese jõulupuu taga? L. Frank Baum, kuulsa «Võlur Ozi» autor, jutustab loo jõuluvana elust: alates sellest, kui ta oli alles laps, kelle haldjad leidsid maagilisest Burzee metsast, kuni hetkeni, mil temast sai rõõmus mees, kes toob kingitusi ja rõõmu kõigile headele lastele üle kogu maa.
Toom, Stella
Marta on 13-aastane tüdruk, kes käib seitsmendas klassis. Tema lemmikteemaks on aluspüksid. Näiteks läheb ta kooli väga vanade lambavillast tehtud trussadega, et pildistamise päeval kõige ägedam välja näha, samuti osaleb Marta kokkamisvõistlusel, mille auhinnaks on trussade karikas, millest ta alati unistanud on ning Martal tuli mõte müüa maha oma 426 paari aluspükse, et osta kosmoselaev?! Lisaks sellele juhtub Martaga veel väga palju arulagedaid äpardusi, mille sündmusi ei oska keegi ette näha ja veel vähem võib arvata, kuidas need äpardused küll lõpevad… Marta veidrate tegemiste juurest ei puudu ka Marta ema Kärt, isa Pärt, sõbrad Neti, Lulu, Ulla ja Dagmar, tema naabrimoorid Malle ja Magdaleena, õpetaja Naima Kreem ning Marta lemmiklaulja Haisunoot. Raamatu «Marta veidrad äpardused» lugude autoriks on 12-aastane tüdruk Stella Toom, kelle suur lugemishuvi pani ka ennast lugusid kirja panema. «Marta veidrad äpardused» loovad lugejale väga kummalise ja veidra maailma, mis on kirjutatud noortele, kes soovivad osa saada võimatust, mille Marta oma veidral moel võimalikuks teeb. Raamat toob lugejani lühikesed ja tabavad fantaasiarikkad lood, kus Marta igapäeva elu viib seiklema väga absurdsetesse sündmustesse, mis suudavad muuta ebareaalse reaalseks!
Wielockx, Ruth
Vahvad loomad : helidega raamat /
Lihtsate piltidega raamatus saab pisike lugeja tuttavaks kodu- ja lemmikloomadega ning kuuleb, mis häält teeb koer, kana või merisiga.
Lepmaa, Maria
Head sõnumid toovad laste ellu positiivseid mõtteid ja eneseusku. Sõnumid on julgustavad, innustavad ja õpetavad lapsi ennast armastama ning toetavad nende enesehinnangut ja positiivse suhtumise kujunemist. Raamat sisaldab lihtsaid ja mõjuvaid lauseid, mis aitavad lastel paremini mõista enda väärtust. Kaunid ja värvilised illustratsioonid muudavad lugemise lõbusaks ja meeldejäävaks.
Rand, Lea
Kõuts Muri, kes selles raamatus sulle oma elust ja seiklustest jutustab, on tänaseks juba kasside paradiisis. Küllap on tal seal sama tore ja põnev elu, kui siin maa peal oli. Mälestusi temast kannavad edasi tema inimesed – Tüdruk ja Venna koos ema-isaga ja nende lapsed. Ja muidugi Triip – juba kõrges eas kassihärra, kes enam vigureid ei tee, vaid veedab oma päevi padjal tukkudes ja meenutades toredaid aegu koos Muriga.
Nahrgang, Frauke
Meie head harjumused : aga miks? /
Hommikuti vannitoas on kõigil kiire. Ema paneb väikevenna potile ja võtab tal ööriided seljast. Isa käib enne tööd kähku duši all. Luisa peseb nägu ja hambaid. Ei tohi unustada ka juukseid kammida. Siis lähevad suured tööle ja väikesed kooli või lasteaeda. Ka päeval tuleb mitu korda käsi pesta, sest mängides saavad need mustaks. Küüned peavad olema lühikesed, et sinna mustust ei koguneks. Kui juuksed on pikaks kasvanud, läheme juuksuri juurde. Pärast vanniskäimist tuleb nahka kreemitada. Õhtul saame jälle vannitoas kokku, sest hambad peab enne und ära pesema. Vahvate piltidega raamatus räägitakse lapsele, kuidas enda eest hoolitseda ja miks on see oluline. Saame teada, kui kaua tuleb hambaid pesta, miks on oluline juukseid kammida, millal keha kreemitada ja kuidas märjad juuksed kiiresti kuivaks saada.
Nieländer, Peter
Liiklusega puutub kokku igaüks. Mõni meist on jalakäija, teine sõidab rattaga. Vanaema juhib autot, isa läheb linna bussi või trammiga. Liiklusreegleid peab teadma selleks, et kõik jõuaksid kiiresti ja ohutult just sinna, kuhu nad parajasti teel on. Räägime liiklusest kõige väiksematega: kuidas sõiduteed ületada, autosse istuda, rattateel liigelda ja pimedas nähtav olla. “Aga miks?”-sarja raamatute detailsed pildid aitavad kõik olukorrad rahulikult üle vaadata ja selgeks õppida.
Erne, Andrea
MMeie teedel ja tänavatel liigub palju erinevaid sõidukeid. Siin võib näha sõiduautosid, veokeid, mootorrattaid, kraanasid, kiirabiautosid, busse, jalgrattaid, prügiautosid ja kallureid. Kuhu need kõik teel on ja mida teevad? Millal tuleb tanklasse minna ja mida tehakse autoremonditöökojas? Detailsete piltidega raamatus saadki masinaid ja nende tööd lähemalt uurida.
Minecraft : hakkame lugema : tere tulemast pealmaailma! /
Henry ja tema sõbrad leiavad põnevaid seiklusi, aga ka ohte, kui satuvad salapärasesse pealmaailma! Sobib kõikidele usinalt lugemist harjutavatele Minecrafti sõpradele.
Minecraft : hakkame lugema : tere tulemast pealmaailma! /
Henry ja tema sõbrad leiavad põnevaid seiklusi, aga ka ohte, kui satuvad salapärasesse pealmaailma! Sobib kõikidele usinalt lugemist harjutavatele Minecrafti sõpradele.
Vainola, Kätlin
Linnapargis kasvab puu, mille juurde Anna iga päev oma koeraga jalutab. Koer lebab puu all, tüdruk ronib puu otsa ja silmitseb läbi okste oma uut kodulinna. Aga siis, kui koera enam pole, tunneb Anna end üksijäetuna. Ta hakkab kirju kirjutama – teadmata esialgu, kellele või kuhu. Eesti lastekirjaniku Kätlin Vainola ja Soome illustraatori Meria Palini pildiraamat „Lootuse puu“ on lugu tüdrukust, kes kaotab oma kalli vana koera peagi pärast seda, kui on perega uude linna kolinud. Kuidas ta oma leinaga toime tuleb, kuidas leiab südames lootust ja elus rõõmu?
Serna, Ana
Miiale tundub, et täna läheb kõik valesti. Vähehaaval on väiksesse jänesesse kogunenud stress ja lõpuks kaotab ta kõigi ees enesevalitsuse. Kahjuks ei saa ta ajas tagasi minna ja minevikku muuta. Ainus, mida ta teha saab, on mõelda üha uuesti ja uuesti sellele, mis juhtus… Ta tahaks haihtuda! Väga lihtne on probleeme näha suure musta mäena, vahel aga on need vaid väikesed komistuskivid teel.
Serna, Ana
Hüvasti, kurbus. Tere, õnnetunne! /
Olivia on üks õnnelik konn, kuid täna ei lähe asjad teps mitte nii, nagu plaanitud. Tema parim sõber, sisalik Berta, kolib perega ära. Olivia on väga kurb ega tea, kuidas küll oma tuju tõsta. Peagi saab ta teada, et isegi kui asjad ei lähe alati nii, nagu tahame, on meil siiski palju võimalusi õnnelik olla. Ka kurva päeva saab värvikaks ja õnnelikuks muuta!
Barklem, Jill
Priimula Metshiirel seisab selles põnevas sügiseloos ees ootamatu seiklus. Enam kui nelikümmend aastat on Murakaheki hiired toonud rõõmu kogu maailma lastele ja ka täiskasvanutele. „Murakaheki“ sarjas on ilmunud ka „Kevadelugu“, „Suvelugu“ ja „Talvelugu“.
Reinaus, Reeli
Kogu Iirise elu keerleb Instagrami ning sealt saadava tähelepanu ja tagasiside ümber. Juhuslik kohtumine Joonasega, kellel Iirise populaarsusest aimugi ei ole, paneb tüdruku mõtlema sellele, milline on tegelikult tema päris mina. Või mis on üldse päris mina maailmas, kus kõik kannavad maske, et näida ilusamad ja paremad, kui nad tegelikult on? Lugu püüab leida vastust küsimustele – kui oluline on väline ilu ja teistele meeldimine ning kui kaugele on inimesed valmis minema teiste imetluse ja populaarsuse pärast ning kas see kõik üldse midagi väärt on.
Redford, Ruth
Tegusad masinad : ruumiline raamat /
Kas sa tead, mille abil ehitatakse suuri tornmaju? On sul aimu, kui rasket koormat võib kanda kallurauto? Kas sa tead, mida teeb ekskavaator ja kui raske see on? Tegusad masinad suudavad ehitusplatsil iga tööga hakkama saada, olgu selleks aukude kaevamine, pinnase tasandamine või raskete esemete tõstmine. Huvitavate faktide ja igal lehel leiduvate klappidega raamat on täis üllatusi!
Todd-Stanton, Joe
Hiir Julian on elanud üksi nii kaua, kui ta mäletab. Talle lihtsalt meeldib üksi olla. Kord ilmub aga ta õhtusöögile kutsumata külaline. Mida teeb Julian, et ootamatu tegelane minema läheks? Või mõistab hiireke, et aeg-ajalt võib olla ka tore, kui on sõber, kellega õhtusööki jagada …
Barklem, Jill
Valmistu koos Murakaheki hiirtega selles imetabases talveloos lumeballiks. Enam kui nelikümmend aastat on Murakaheki hiired toonud rõõmu kogu maailma lastele ja ka täiskasvanutele. «Murakaheki» sarjas on ilmunud ka «Kevadelugu», «Suvelugu» ja «Sügiselugu».
Polli, Liis
„Mina ja Mia läheme kooli“ on järg raamatule „Minu ja Mia lood“, kuid sobib lugemiseks ka eraldiseisva seiklusena. Siin osas lõpetavad naabritüdrukud ja parimad sõbrannad lasteaia, teevad tutvust muusikakooli, pühapäevakooli ja päris kooliga, saavad endale uued sõbrad ja kaua igatsetud koduloomad, avavad poe, salvestavad muusikavideo ning teevad remonti. Eriti vahva on see, et kõik need lood on tõestisündinud.
Wolf, Tony
Katsu, tunne ja kuula : talu /
See lõbusate illustratsioonidega raamat viib sind seiklema taluõuele, kus kohtud paljude toredate taluelanikega. Lehitsedes raamatu lehekülgi, saad katsuda lehma koonu ja hobuse selga, paitada lammast ja kukke ning tunda, kui pehme on põrsas ja kui sile on hane nokk. Peale selle saad kuulata, kui vahvalt nad kõik häälitsevad!
Stern, Joel
Imeline jõulumaa : ruumiline raamat /
Tere tulemast jõulumaale! Selles ruumilises raamatus saad teada, kuidas jõuluvana ja päkapikud jõuludeks valmistuvad. Tule ja ela neile kaasa! Raamat on trükitähtedes.
Kecir-Lepetit, Emmanuelle
Meie aias elab palju väikesi loomakesi, kes peidavad end maja ümbruses rohus ja põõsaste vahel. Nendega kohtumiseks peab tähelepanelik olema. Neil loomadel, kes on ühtaegu tuttavad ja metsikud, on meile palju saladusi jutustada. Üks selliseid loomi on konn. Loe ja uuri raamatut ning saad teada, kuidas konnad elavad ja käituvad, milliste ohtudega nad meie aias silmitsi seisavad ning miks on oluline neid hoida ja kaitsta. Kaunite illustratsioonidega raamatusari „Meie aias elab…“ on ühtaegu nii mänguline kui informatiivne. Sarja raamatud sobivad väikelapsele ettelugemiseks.
Dahl, Alex
Glamuurne psühholoogiline põnevik ilumaailma ohtudest, võimust ja ema raevukast armastusest oma poja vastu. Valed ei kaitse sind igavesti… Liv elab koos pojaga Norras Sandefjordis. Ta hoiab madalat profiili ja on kõigi jaoks lihtsalt üks väsinud üksikema, kes püüab ots otsaga kokku tulla. Ta pole kellelegi, ka oma pojale, rääkinud elust, mida elas, ja saladustest, mida kaasas kannab. Anastassija elu muutub täielikult, kui ta kolib Venemaalt Milanosse, et töötada modellina. Ta on rikas. Ta on ihaldatud. Kuid tööl moelavadel, elul säravates Itaalia paleedes ja võimsate meeste korraldatud glamuursetel pidudel on sünge varjukülg. Ühel hetkel mõistab ta, et kui tahab ellu jääda, peab ta põgenema. Selma on ajakirjanik Oslos. Ta uurib skandaale modellinduse väikeses varjatud maailmas, kuid tema artiklit ei taheta avaldada. Kui Sandefjordis kaob üks naine, teab Selma, et on lähedal karjääris läbimurret tõotavale loole…
Pancol, Katherine
Krokodillide kollased silmad /
Kui Joséphine’i krooniliselt töötu mees kaob armukesega Keeniasse krokodillifarmi pidama, jääb kaht tütart kasvatav ja kasinat teadlasepalka teeniv naine õnnetusse olukorda, mida näib veelgi rõhutavat tema õe Irisi igakülgne sarm ja edu. Ent Iris, võlunud ära tuntud kirjastaja ja saanud temalt magusa pakkumise romaani kirjutamiseks, teeb õele ettepaneku: too kirjutab romaani ja saab raha, teos avaldatakse aga Irisi nime all. Plaan tundub hea, kuni romaan ilmub ja sellest saab kirjanduslik sensatsioon … Katherine Pancol (snd 1954) on üks tänapäeva olulisemaid prantsuse kirjanikke. Eesti keeles on varem ilmunud tema kaheosaline romaan „Pruudil olid jalas kollased saapad“ (2024). „Krokodillide kollased silmad“ on Pancoli kõige populaarsem teos, mida on enam kui kolmekümnes keeles müüdud üle 2,5 miljoni eksemplari.
Gómez-Jurado, Juan
Antonia Scott on eriline. Väga eriline. Ta ei ole politseinik ega advokaat. Ta pole iial relva käes hoidnud ega ametimärki kandnud, ent ometi on ta lahendanud tosinaid kuritegusid. Kuid Antonia ei ole juba mõnda aega oma Madridi katusekorterist lahkunud. See, mille ta on kaotanud, läheb talle palju rohkem korda kui ukse taga ootav maailm. Inspektor Jon Gutiérrez on kohmakas, heasüdamlik ja tööle pühendunud. Paraku on ta end mässinud tõsisesse jamasse. Kui ta olukorrale lahendust ei leia, on tal oht ilma jääda mitte ainult oma karjäärist, vaid ka vabadusest. Siis aga ilmub välja salapärane võõras, kes ulatab Jonile abikäe. Ent loomulikult on sellel oma hind – Jon peab talle midagi vastu andma. Antonia ja Jon kohtuvad, et lahendada üks erakordne juhtum, kus põimuvad mõrv, inimrööv ja müstiline kurjategija. Ning saladus, mis muudab kõike. Juan Gómez-Jurado (1977, Hispaania) on auhinnatud ajakirjanik ja menuraamatute autor. Ta on üks kolmest Hispaania kõige edukamast nüüdisaegsest kirjanikust ja tema teoseid on tõlgitud rohkem kui neljakümnesse keelde. Juan on kirglik lugeja ja reisija. Ta elab Hispaanias koos oma halvasti kasvatatud koera Samiga.
Craven, M. W.
Nähtamatu tapja, kelle käsi ei väärata. Mitte keegi pole kaitstud. Isegi mitte Washington Poe’ lähedased. Tulistamine Gretna Greenis. Pruut mõrvatakse tema enda pulmapäeval, mõni sekund pärast sõrmuse sõrme saamist. Jõhker ja verine sündmus väikelinnas pole kaugeltki mitte esimene ega viimane. Ohvrite arv on jõudnud seitsmeteistkümneni ja rahvast valdab õud, sest keegi ei tea, kelle snaiper järgmine kord sihikule võtab. Segaduses politsei pöördub Washington Poe’ ja Tilly Bradshaw’ poole – nemad on ainsad, kes võiksid saada jälile sarimõrvarile, kelle tegevuses ei paista olevat mingit mustrit ja kelle jahimaa on kogu riik. Kas Poe ja Tilly suudavad peatada mõrtsuka, kelle kuul tabab vääramatult isegi pooleteise tuhande meetri pealt ja kes ei tee ainsatki viga? M. W. Craven on auhinnatud briti krimiautor, keda on tunnustatud Ühendkuningriigi prestiižseimate romaanipreemiatega. Tema Washington Poe’ raamatud ilmuvad kolmekümnes keeles. „Viimne vanneˮ on sarja seitsmes põnevik, mis toob Poe’ ja Tilly fännidele hulganisti närvikõdi ja pööraseid pöördeid.
Ware, Ruth
New York Timesi menukite autori Ruth Ware’i miljonites eksemplarides müüdud megahiti „Naine kajutist nr 10“ peategelane Lo Blacklock on tagasi, et osaleda luksushotelli avamisel, kuid leiab end peagi pöörase kiirusega läbi Euroopa põgenemas. Kutse osaleda eraklikule miljardärile Marcus Leidmannile kuuluva luksusliku hotelli avamisel Šveitsis saabub täpselt õigel ajal. Kolm aastat pärast noorima lapse sündi on Lo valmis taas ajakirjanikukarjääriga jätkama, aga pandeemiajärgne reisiajakirjanduse maailm on hoopis teistsugune kui see, mille ta kümne aasta eest seljataha jättis. Genfi järve kaldal asuv loss on nagu unistus ja Lo loodab võimalusele Marcust intervjueerida. Paraku osutub viimase tabamine oodatust veelgi keerukamaks. Kui aga saabub kutse hilisel õhtutunnil Marcuse hotellituba külastada, jääb Lo kõhklustest hoolimata nõusse. Seal võtab teda vastu naine, kes väidab end olevat Marcuse armuke, keda ähvardab surmaoht. Järgneb hullumeelne tagaajamine läbi Euroopa. See paneb Lo endalt küsima, kui palju on ta nõus selle naise päästmiseks ohverdama … ja kas teda üldse saab usaldada?
Bohnet, Jennifer
Kõik väärivad teist võimalust … kas pole nii? Prantsuse Rivieras asuv Villa Sésame on koht, millest õed Rebecca ja Delphine on pühendunud tööga teinud esmajärgulise sündmuste tähistamise paiga. Imelised terrassid ja bassein vaatega Vahemerele. Koht, kus unistused täituvad. Kui hiljuti leseks jäänud Delphine teatab ootamatult soovist pensionile jääda, et teistsugust elu nautida ja reisima minna, kardab Rebecca, et koha pidamine ei pruugi üksi õnnestuda. Kuidas tal on võimalik äritegevust jätkata, kui õde pole enam kõrval? Kas see võib olla Villa Sésame’i ja Rebecca elu – nii nagu tema seda näeb – allakäigu algus? Kui juuni lõpus saabuvad villasse pulmi pidama Freya ja Marcus, toovad pruudi kaks lapsepõlvesõbrannat sinna kaasa oma probleemid ning ka tema nõo Verity kohalolek põhjustab ärevaid hetki. Rebecca maailm pöördub aga päriselt pea peale ühe tema jaoks ootamatu pulmakülalise saabumist, sest tal tuleb endalt küsida: kuidas edasi?
Martin, Holly
Jäätisekohvik smaragdrohelises lahesopis /
Põgene Cornwalli rannikule ning külasta kaunist Emerald Cove’i, kus meri päikesepaistes sillerdab, liiv helkleb nagu kuld ja õhus on tunda tõelist armastust. Skye Philipsi ja Jesse Hamiltoni suhe on keeruline. Nad on olnud naabrid, parimad sõbrad ja mõnda aega isegi abielus. Ent sestsaadik, kui Skye naasis Jewel Islandi idüllilistele randadele, et aidata oma õdedel Arial ja Cloveril juhtida perehotelli, ei oska ta öelda, mis seisus tema suhe Jessega on. Kui nad on koos, säriseb nende vahel keemia, kuid Jesse elab Kanadas ja Skye Inglismaal, seega on nad teadlikult hoidnud oma suhte kergena. Nüüd on Jesse aga taas Jewel Islandile tulemas ja Skye teab, et peaks kasutama võimalust mehele oma tunnetest rääkida. Kuid juba kord haiget saanud südame avamine ei ole lihtne. Kas Jesse vastab Skye armastusele? Või kaotab Skye ta igaveseks? Holly Martini „Kalliskivisaare“ sarja kolmas romaan võtab kursi Cornwalli rannikule, kus ootavad päikesepaiste, naer ja romantika. See võrratult lummav armastuslugu poeb sügavale südamesse.
Kvarnström-Jones, Ruth
On aasta 1912 ja Euroopa seisab sõja lävel, aga Stockholmis on Joseph Sachs otsustanud kõige kiuste ehitada Põhja-Euroopa suurima kaubamaja, Nordiska Kompanieti (N.K.). Märta rõõm muutub ahastuseks, kui tema sakslasest peigmees peab sõja puhkedes kodumaale naasma. Torun, Beda, Ottilia ja Karolina annavad endast küll parima, aga Toruni südant pureb keset sõjaaja häda ja viletsust omaenda salajane mure. Samal ajal sõlmitakse uusi sidemeid ja sõprussuhteid. N.K. kuulsas prantsuse moeateljees liiguvad õmblejannade keeled sama nobedalt kui näpud. Ellen Sachs kannab hoolt, et kampa võetakse uus uje kassapidaja Maria, ning õige pea liitub nendega ka noor ja ilus Victoria Ekman, kellel pole suuremat soovi kui pääseda unisest Rättvikist kihavasse suurlinna. Stockholmi suurejoonelise kaubamaja taustal arenev sõprus aitab naistel üle elada kõik selle ränga meeste sõja raskused ning jõuda elurõõmsatesse 1920-ndatesse. „Sõpruskond” hõlmab viitteist aastat ning tugineb Joseph Sachsi ja tema imelise Nordiska Kompanieti tõsiloole. Selles kaubamajas on klient kuningas ja kuningas klient. „Luksuskaubamaja sõpruskond” on sarja „Stockholmi pärlid” teine raamat. „Grand Hôteli fenomenaalsed naised” oli lugejate seas ülimalt menukas nii Rootsis kui ka välismaal.
Keränen, Mika
Saunarahu : saunakiri aastast 2024 /
“Saunarahu” on hea tuju raamat. Pealkirjaks oleva sõna avastas raamatu autor Mika Keränen 2023. aasta detsembris ühe leiliruumi ukse peale kirjutatud sildilt. See sõna jäi kummitama, Keränen tundis, et ta peab ütlema oma sõna sekka saunadiskursuses, mis lahvatas peale “Savvusanna sõsarate” filmi. Raamat on kirjutatud päevikuvormis, saunakülastuste järel ja hõlmab ajavahemikku 2024. aasta jaanuarist detsembrini. Kirjaniku eesmärk oli kirjutada üks hea tuju raamat, südamlik lugu saunatavatest eestlastest ja soomlastest (ja natuke rootslastest ja lätlastest ka).
Boland, Shalini
Gemma Ballantine seab end ühel hommikul tööle minekuks valmis, kui ta vanem laps tuleb trepist jooksuga alla ja ütleb sõnad, mis ajavad hirmu nahka igale emale. Maja välisuks on lahti. Ning ta kuueaastane tütar Katie on kadunud. Hirmust pöörane, hakkab Gemma palavikuliselt oma väikest tüdrukut otsima. Mõne aja pärast, mis tundub Gemmale igavikuna, leiab ämm Katie mõne tänava kaugusel ära eksinuna kõndimas. Hoides oma nooremat tütart taas käte vahel ja hingates sisse ta juuste magusat lõhna, tunneb Gemma kergendust ja mõtleb, et õudusunenägu on läbi. Kuid siis hakkab ta täiuslik perekond koost lagunema. Ning ta mõistab, et see on alles algus.
Brown, Alex
Gina Bennett on olnud abielus kakskümmend seitse aastat. Ent kui mees teda järjekordselt alt veab, tunneb Gina, et nüüd talle aitab. Otsustanud põgeneda üksluisest elust ja teha seda, mida süda tõeliselt soovib, sõidab ta Kreekasse kaunile Kalosirose saarele, kus veetis oma noorusaja puhkused. Kuid seal kerkivad taas esile mälestused Nicost – nägusast mehest, kellesse Gina omal ajal armunud oli. Saarel kohtab Gina samuti üksi reisivaid Rosiet ja DeeDeed, kellega tal tekib tugev side. Uute sõbrannade toel, kellega asutakse otsima Gina esimest armastust, otsustab naine elada täisväärtuslikku elu. Üheskoos leitakse lahendused nii mõnelegi probleemile, õpitakse end paremini tundma ja muu hulgas avastatakse rõõm, mida pakub alasti ujumine. Kuid kes Gina uinunud südame viimaks taas üles äratab? On see tema noorusaegne kallim Nico, tema abikaasa või hoopis keegi kolmas? „Alex Browni “Kreeka seiklus” on päikesepaiste hingele!ˮ – Shari Low Alex Brown puges eestlaste südametesse „Postkaardiˮ sarja raamatutega, kus ta viis lugeja romantilistele seiklustele Itaaliasse, Pariisi ja Capri saarele. Tema uus ajaviiteromaan, mille tegevustik toimub päikeseküllasel Kreeka saarel, on võrratult meeliülendav jutustus naiste sõprusest, armastusest ja uuest algusest.
Reno, Jean
Emma, noore andeka prantsuse massööri elu muutub, kui tema talendi avastab Omaani mõjuka ministri atraktiivne poeg Tariq, kes kutsub ta tööle sultanaadi pealinna Masqaţi lähedal avatavasse luksushotelli. Naise ülesandeks on koolitada välja sealse spaa massöörid, kuid jõudnud kaugele salapärasele maale, satub ta kogemata keerukate riiklike intriigide keerisesse. Vastu tahtmist peab Emma hakkama osaliseks suurte panustega mängus, mis toob välja tema seni varjul olnud ohtlikud jooned. „Emma“ on eelkõige põnevusfilmidega maailmakuulsaks saanud prantsuse näitleja Jean Reno esimene romaan, milles kired ja armastus põimuvad pingeliste seikluste ja spionaažiga.
Hargla, Indrek
Apteeker Melchior ja nõiutud kabel : kriminaalromaan Vanast Tallinnast. [8] /
Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja nõiutud kabel“ on kaheksas osa apteeker Melchior Wakenstede ajalooliste kriminaalromaanide tsüklis. Tallinn anno Domini 1434. Apteeker Melchiori juurde tuleb Tartust pärit pagar, kes usub, et tema vend Johannes uputati. Melchiori üllatuseks selgub, et Johannes, keda ta tegelikult ei tundnud, on pärandanud talle ärakirja keiser Friedrich II antud manifestist aastast 1224, millega lubatakse kõikidele vastristitud eestlastele samasugust vabadust, kui on teistel keisririigi vabadel inimestel. Johannese jäljed viivad Riisipere mõisa ja kummalisel kombel tapetakse just siis Tallinnas üks Riisiperest tulnud mees ja Püha Miikaeli kloostrist põgeneb Riisiperest pärit nunn Elsebe. Ja kui klooster volitab Melchiori otsima üles õde Elsebet, kuuleb ta esmakordselt ühest nõiutud kabelist. Romaani teine tegevusliin jälgib Melchiori poja seiklusi Lübecki lähistel, kus ta võitleb enda ja oma noore abikaasa elu eest. Teda jälitavad salamõrtsukate vennaskond ning üks uus ja veel ohtlikum vaenlane.
Jones, Philip Gwynne
Veneetsia tagahoovides ja kanalipealsetel rullub lahti väljapressimise ja reetmise lugu … Carnevale on täies hoos, Veneetsia tänavad ja veesõidukid kubisevad maskides pidulistest, ent Nathan Sutherlandi teatrikülastusega alanud sünnipäev ei kulge sugugi ootuspäraselt. Ooperiõhtu La Fenices on alati meeldejääv sündmus, ent seekord halvas mõttes, sest ooperi lõpuovatsioonid katkestab jõhker mõrv, mis ühes loožis toime pannakse. Miks aga on mõrvatud mehe rahataskus Nathani nimekaart? Tundmatu mehe mõrvamüsteeriumit lahendades tuleb Nathanil hakata Monteverdi kadunud ooperi jälgi ajama. Süütust aardejahist alguse saanud seiklus juhib Nathani halastamatute kurjategijateni, kes ooperi käsikirja nimel ei kohku tagasi isegi mõrvast – ja Veneetsia Inglise kiriku altariruumist leitakse teinegi surnukeha. Kadunud käsikirja otsingud viivad Nathani taas La Fenice lavale, kus kuriteo viimane vaatus ooperile omase traagilise lõpplahenduseni jõuab … Philip Gwynne Jones on sündinud 1966. aastal Lõuna-Walesis. Pärast kahtkümmet aastat IT valdkonnas töötamist otsustas ta oma elu täielikult muuta. Koos abikaasa Caroline’iga suundusid nad elama Veneetsiasse. Praegu töötab Philip õpetaja, kirjaniku ja tõlkijana. Ta armastab kunsti, kokakunsti, klassikalist muusikat ja ooperit. „Veneetsia maskeraad“ on Veneetsia sarja kolmas raamat. Sarja esimene osa „Veneetsia mäng“ ilmus 2022. aastal ja järgmine, „Kättemaks Veneetsias“, rõõmustas lugejaid 2023. aastal. „Vastupandamatu segu kuritegevusest ja kultuurist“ – Daily Mail „„Veneetsia maskeraad“ on sama lummavalt sünge ja elegantselt tume nagu Veneetsia ise.“– L. S. Hilton, Inglise menukirjanik „Gwynne Jonesi meelelahutuslik käsitlus tema armastatud Veneetsiast on sama nauditav kui üks Spritz Rialto silla ääres – kohustuslik lugemine kõigile Itaalia armastajatele.“ – David Hewson, Inglise menukirjanik
Macomber, Debbie
Teie ees on Orchard Valley, kus pere teab alati kõige paremini, mida teil vaja on, ja kus neli naist leiavad armastuse. Norah Bloomfield tunneb end viimasel ajal veidi ebavajalikuna, kuidagi üksildasena. Ta isa paraneb kiiresti ja ta õed, Valerie ja Stephanie,on oma pulmade ettevalmistamisega ametis. Siis, nagu välk selgest taevast, põrutab lennukiga Orchard Valleysse riiakas teksaslane Rowdy Cassidy. Ja otse Norah’ ellu… Seesama Rowdy Cassidy, kes oli olnud Valerie ülemus – ja kes oli nõudnud, et Valerie oma pulmad ära jätaks. Nüüd on Rowdy Norah’ patsient. Kogu oma meditsiiniõena töötatud aja jooksul pole Norah kohanud nii nõudlikku meest. Või nii vastupandamatut! Jah, Norah armub ära. Ja see on viga – sest tal on igati põhjust uskuda, et Rowdy armastab ikka veel ta õde.
Foster, Kate
Edinburgh, 1679. Leedi Christian arreteeritakse süüdistatuna oma armukese James Forresteri tapmises. Uudistelehed avaldavad lugusid ta kinnivõtmisest ja järgnenud kohtuprotsessist. Pealkirjad ei jäta mingit kahtlust. Abielurikkuja. Hoor. Mõrtsukas. Vaid aasta tagasi oli leedi Christian jõuka kaupmehe vastne kaasa, auväärne majaemand. Miks riskis ta kõigega armuafääri nimel oma tädimehega? Ta polnud ju kaugeltki ainus naine laird Forresteri elus ja sugugi mitte ainus, kes oleks meest meelsasti surnuna näinud … Romaan põhineb tõsielusündmustel: 1679. aasta sügisel mõisteti leedi Christian Nimmo süüdi lord Forresteri mõrvas ja hukati Edinburghis Neitsil, giljotiini eelkäijal. Raamatu ilmumist toetas Publishing Scotland. KATE FOSTER on Šoti ajakirjanik ja kirjanik. Ta kasvas üles Corstorphine’is ja elab praegu Edinburghis. Tema esikromaan „Neitsi“ („The Maiden“) pälvis 2023. aastal Bloody Scotland Crime Debut of the Year krimikirjanduse auhinna. Järgnesid samuti tõsielusündmustel põhinevad ajaloolised romaanid „The King’s Witches“ (2024) ja „The Mourning Necklace“ (2025).
Holst, Christoffer
Jõulude eel saabub Tällbergis asuvasse Åkerbladsi hotelli endine tuntud ajakirjanik Louise Collins, et teha ettevalmistusi sealkandis uue majutusasutuse avamiseks. Hotelli ettekandja ja lauljanna Jessie hellitab endas tundeid noore pianisti Augusti vastu. Ent peagi leitakse mees hukkununa ja nagu selgub, polnudki tegemist õnnetusjuhtumiga. Oli siin mängus armukadedus? Kättemaks? Jessiel on omad kahtlused ja ta jagab neid Louise´iga. Louise´i õde Lina on pärast abielulahutust alles oma uut elu üles ehitamas, kui ta kistakse ühe naise otsingutesse. Niidid juhatavad Lina kunagise Långbro psühhiaatriahaiglani, mis asub samuti Tällbergis. Häid veine ja hõrgutavaid roogasid hindavad tarmukad õeksed ühendavad jõud ja asuvad hämaraid minevikusaladusi lahti harutama. Mis selles psühhiaatriahaiglas kolmekümne aasta eest õigupoolest juhtus? „Hõrk pimedus“ on muhekrimisarja „Krimilood Rootsimaal“ teine osa. Esimene teos „Hinnaline saak“ ilmus 2024. aastal.
Costello, Matthew
Cherringhami regatini – iga-aastase suursündmuseni, mis toob kogu riigist kohale luksusjahte ja kutsub ka kohalikku rahvast jõele pidutsema – on jäänud veel mõni päev. Aga kui paate rüüstatakse ning üks rikas ärimees jääb kadunuks, kusjuures jahi tekilt leitakse tema verd, pole peomeeleolust enam juttugi. Regati kuupäev läheneb ning Jackis ja Sarah’s süveneb aegamisi veendumus, et vee peal toimuv ei ole pelgalt vandalism, vaid neil tuleb uurida mõrva. „Aerud vees“ on sarja üheteistkümnes raamat.
Jansson, Tove
Elatanud kunstnik ja tema kuueaastane lapselaps suvitavad pisikesel Soome lahe saarel. Tasapisi kohanevad nad teineteise hirmude, tujude ja iseseisvuspuhangutega. Tekib ja tugevneb armastus, mis hõlmab mitte ainult suveelanikke, vaid ka saart ennast koos kõigi samblaste kivide, kõverate mändide ja ettearvamatu merega. Napi huumori ja tarkuseteradega pikitud „Suveraamat“ on täiuslikult elujaatav raamat. Tove Jansson on siia pannud oma isiklikke kogemusi lõpututest saaresuvedest. See on pärl kesk kirjanduse merd, sõõm värsket õhku, viimse komani täis armastust inimese vastu. „Suveraamat“ on üks Tove Janssoni kümnest täiskasvanute romaanist. Põhjamaades on see saavutanud klassikastaatuse.
Sarenbrant, Sofie
Mälestusteenistus kirikus on emotsionaalne. Noor naine on surma saanud arusaamatutel asjaoludel. Leinajate seas viibib inimene, kes jälgib pingsalt teisi, kuid hoidub ise hoolikalt varju. Stockholmis on juba mõnda aega tegutsenud arvatavalt psühhopaadist sarimõrtsukas, kes valib oma ohvriteks kerjuseid. Politsei kobab pimeduses ja ainus inimene, kes suudaks need mõrvad peatada, ei tohi end mitte mingil juhul avalikkuses näidata… «Kerjus» on kriminaalinspektor Emma Sköldi sarja viies osa, mis käsitleb erakordse põnevusega tänapäeva probleeme. Raamatut võib lugeda nii osana sarjast kui ka eraldi kriminaalromaanina. Lugeja saab teada, milline on Emma Sköldi võimas ja seaduslik kättemaks. Sofie Sarenbrant on Rootsi armastatumaid ja edukamaid autoreid. Tema raamatuid on tõlgitud 17 keelde ja müüdud üle 6 miljoni eksemplari. Ta pälvis Rootsi aasta krimikirjaniku auhinna nii 2019., 2020. kui ka 2022. aastal.
Espach, Alison
Newportis Rhode Islandil on kaunis päev, kui Phoebe Stone saabub uhkesse rannahotelli, seljas parim kleit ja jalas kõige ebamugavamad kingad. Teda peetakse kohe ekslikult üheks pulmakülalistest, ehkki tegelikult on ta Cornwall Inni ainus külastaja, kes pole sinna saabunud suurüritust tähistama. Phoebe on selles hotellis viibimisest unistanud aastaid. Ta lootis seal koos abikaasaga austreid avada ja päikeseloojangul purjetamas käia, kuid nüüd on ta lahutatud, masenduses ega tea, kuidas edasi elada. Ta ei tea juba mõnda aeg, kuidas üldse midagi teha, piirdudes voodis lamamise ning jääd valmistava külmiku helisid kuulates džinni ja tooniku rüüpamisega. Kui pruut avastab, et see kurb võõras võib rikkuda tema hoolikalt kavandatud pulmapeo, satub ta marru. Ta on kuid keskendunud iga võimaliku üksikasja lihvimisele ja kõikmõeldavate katastroofide ennetamisele – nojah, Phoebe välja arvatud. Peagi on mõlemad naised tunnistajaks oma läbimõeldud plaanide uppilendamisele ja leiavad teineteises täiesti ebatõenäolise usaldusisiku.
Jackson, Holly
Pip Fitz-Amobi pole enam detektiiv. Tema taskuhääling eelmisel aastal lahendatud mõrvajuhtumist (saab lugeda „Hea tüdruku mõrvaraamatust“) on läinud viraalseks. Ometi kinnitab Pip, et tema enam detektiivitööd ei tee. Kuid ta peab oma sõnadest taganema, kui keegi talle lähedane kaob ja politsei ei saa midagi ette võtta. Kui nemad seda kadumist ei uuri, siis teeb seda Pip. Ja nüüd paljastuvad veelgi tumedamad saladused. Kas Pip leiab vastused enne, kui aeg otsa saab?
Wouden, Yael van der
Maja tuleb osata hoida… On 1961. aasta, Hollandi maapiirkonnas Overijsselis valitseb rahu ja vaikus. Pommikraatrid on täidetud, hooned taas üles ehitatud, sõda on päriselt läbi. Kadunud ema maamajas elab Isabel nii nagu kord ja kohus – rutiini ja distsipliini tähe all. Ent senine elukorraldus pööratakse pahupidi, kui tema vend Louis toob suveks majja elama oma kombelageda tüdruksõbra Eva. Eva on Isabeli täielik vastand: ta magab kaua, trambib majas valjusti ringi ja näpib esemeid, mida ei tohiks. Selle peale langeb Isabel raevust kantud kinnismõtete küüsi, ja kui majast hakkab kaduma asju – lusikaid, nuge, kausse –, saavad tema kahtlused sisse veelgi suurema hoo. Kuumal südasuvel rajab Isabeli paranoia teed sõgedale kirele ja see viib avastuseni, mis lõhub kõik Isabeli senise elu alustalad. Tuleb välja, et sõda ei pruugi veel olla päriselt lõppenud ning ei Eva ega majaga, kus nad elavad, pole asjalood nii, nagu esmapilgul näis.
Thayne, RaeAnne
New York Timesi menukite autor RaeAnne Thayne viib lugejad romantilisele teekonnale Costa Ricasse! Ehkki üksinda pulmareisil käimine pole just tavapärane, ei taha endine pruut Olivia Lambert imelist reisi Costa Ricasse raisku lasta ainult sellepärast, et tema ekskihlatu osutus täielikuks tõpraks. Kujutlege tema üllatust, kui džunglis ilmub tema ette kena võõras – läikiv matšeete peos! Olivia õnneks on Ren Galvez teadlane ja heade poolel. Ja ta üritas päästa Oliviat peaaegu kindlast surmast ühe paha käe läbi. Aga kes päästab Reni naise käest?
Score, Lucy
Asjad, mida me varjame valguse eest /
Sellest, kui Knockemouti politseiülemat Nashi tulistati, on juba mõni aeg möödas, kuid mees on ikka veel iseenda hale vari. Teda piinavad paanikahood, ent ta keeldub kellelegi oma nõrkust tunnistamast. Asi muutub, kui tema kõrvalkorterisse kolib põrgulikult seksikas Lina. Tema tähelepaneliku pilgu eest Nash varjuda ei saa … ja avastab endalegi üllatuseks, et ta ei soovigi seda teha. Nashi venna kunagine silmarõõm Lina elab oma reeglite järgi. Lühike kuum afäär kohaliku seksika politseiülemaga, kelle tagumikku Knockemouti daamid kohalikuks aardeks peavad? Igatahes. Pühendumist nõudev suhe ja paigale jäämine? Mitte mingil juhul. Lina on iseseisev, ohtlik, seiklusaldis, saladustest pungil ja üle kõige kodusoojust ihkava Nashi jaoks nii … vale, kuid ometi ei suuda nad Nashiga teineteisest eemale hoida. Lina plaanib linnast pageda niipea, kui töö tehtud, aga aja jooksul saab järjest selgemaks, et kelle Knockemout on kord omaks võtnud, sellel enam pääsu pole. Ent miks ilmus Lina linna just Nashi tulistamise ajaks? Kas iga sädet on ikka vaja lõkkele õhutada? Sarjas on varem ilmunud „Asjad, millest me üle ei saa“ (2024), mis räägib Nashi venna Knoxi loo.
Horowitz, Anthony
„Mul on väga kahju, aga vastus on ei.“ Vastutahtsi uurija Daniel Hawthorne’i juhtumitest raamatuid kirjutanud Anthony Horowitzil on mõõt täis: kuna kolm raamatut on valmis ning leping sellega läbi, teatab ta uurijale, et läbi on ka nende koostöö. Tal on palju muudki teha! Nimelt on West Endis kohe esietendumas tema uus näidend „Meelemäng“ ja see vajab kogu ta tähelepanu. Esimene arvustus lavastusele on aga jõhker. Sunday Timesi kriitik Harriet Throsby taob näidendi maa sisse. Järgmisel päeval on kriitikuproua surnud, rinnas püsti Anthonyle kingitud dekoratiivne pistoda, millel ilutsevad tema sõrmejäljed. Ülemuurija Cara Grunshaw, kes pole unustanud oma alandust nende eelmises mõrvajuhtumis ja kirjaniku rolli selles, esitab Anthonyle mõrvasüüdistuse ja ta pistetakse pokri. Kõik tõendid räägivad Anthony kahjuks. Kogu ülejäänud trupp näib mäletavat, kui tulitige Anthony arvustuse peale oli. Teda saab aidata ainult üks mees … aga kas Hawthorne vastab tema kõnele? Hawthorne’i ja Horowitzi juhtumite sarjast on varem ilmunud „Sõna on mõrv“, „Lause on surm“ ja „Roimarlik rida“.
Yrsa Sigurđardóttir
Viis endist ülikoolikaaslast suunduvad Islandi lõunarannikule Vestmani saartele, et minna oma endise sõbratari matusele. Kuid see, mis pidi olema kurb, ent samas rõõmus taaskohtumine, muutub kiiresti õudusunenäoks, kui mineviku saladused ja lahendamata sündmused hakkavad pinnale kerkima. Peagi leitakse rannalt kaks surnukeha ning taas asuvad uurimisega tegelema Iðunn, Týr ja Karólína, kelle autor tõi lugejateni romaanis „Luku ja riivi taga”. Neid ootab ees keeruline ja mõistatuslik juhtum – lugu, mis ajab ihukarvad püsti. „Kes tulega mängib…” on teine osa Yrsa Sigurðardóttiri „Musta jää” sarjast. Sedapuhku on loo keskmes kohtuarst Iðunn, kes on pärit samalt saarelt ja peab samal ajal, kui ta püüab lahendada esmapilgul mõistetamatuid surmajuhtumeid, seisma silmitsi omaenda mineviku varjudega. Romaanis põimuvad kaks ajajoont: üks jälgib uurimise kulgu, teine viib lugeja saarele saabunud seltskonna tegemisteni enne saatuslikku reisi, millest keegi näppe kõrvetamata ei pääse. Reykjavíkis sündinud ja ehitusinseneri haridusega Yrsa Sigurðardóttir on vaieldamatult üks tuntumaid ja tunnustatumaid Islandi krimikirjanikke – meisterlik jutuvestja, kelle karmid ja kaasahaaravad põnevusromaanid on saavutanud rahvusvahelist menu. Käesolev teos on pälvinud kiitust põhjamaisele noir’ile omase intensiivse atmosfääri, ootamatute süžeepöörete ja jõulise narratiivi eest.
Joasoon, Üllar Harald
Ajarännakud 2.0, ehk, Viis aastat hiljem /
On märts aastal 2019. Just täna 5 aastat tagasi päästis Joonas Mareti tema kodukeldrist, kuhu neiu oli 1944. aasta märtsipommitamise ajal lõksu jäänud. Sealt oli mees otsustanud Mareti kaasa tuua aastasse 2014. Hoolimata lausa 70 aastasest ajavahest on Maret oma uue eluga XXI sajandil üllatavalt hästi kohanenud. Tal on pangas oma jooksev arve ning igal võimalusel eelistab ta sularaha asemel kasutada maksekaarti. Nad on Joonasega õnnelikus abielus ning nende poeg saab sügisel 5-aastaseks. Oma suurimaks saavutuseks peab Maret siiski kunagise legendaarse Neulandi äri elluäratamist, mida ta peab koos Joonase õe Jutaga kahasse. Ajapikku leiab ka Juta oma oma eluarmastuse. Tagasihoidlikud pulmad peetakse pereringis. Kui aga Juta jääb lapseootele, palgatakse lähedalasuvast pagulaskeskusest appi Somaaliast pärit tumedanahaline näitsik…………
Beagin, Jean
45-aastane Greta on poolkogemata sattunud elama oma sõbra Sabine’i juurde vanasse lagunenud talumajja Hudsonis New Yorgi lähistel. Maja on täis mesilasi, linn on täis rikkaid trendikaid hipstereid ja Greta veedab oma päevi kohaliku populaarse seksuaalnõustaja Omi seansside ümberkirjutamisega. Gretale hakkab huvi pakkuma üks Omi klient, veidralt vaoshoitud abielunaine, keda ta hakkab hellitavalt kutsuma Suureks Šviitsiks. Ja siis ühel päeval tunneb Greta koertepargis ära naise hääle ning … edasine tuleb kõigile suure üllatusena. Jen Beagin (s 1971) on terava huumori ja värskete, vahel pisut veidrate tegelaste poolest tuntud Ameerika kirjanik. Tema debüütromaani „Pretend I’m Dead“ võitis 2017. aastal Whitingi ilukirjandusauhinna. „Suur Šviits“ on tema kolmas romaan.
Vari, Irene
Raamat on meeleolukas kodulooline jutustus ühe tüdruku algkoolipäevadest 1960-ndatel aastatel. Mida kaugemale koolipõlv jääb, seda kirjum tundub värvipalett, millelt Aeg ühe tüdruku kooliaastateks värve valis. Raamatu peategelast Irkat jätkub kõikjale. Läbi tema silmade avaneb lugejale nii mõnigi nüanss nõukaaja koolikorraldusest. Pole vist kunagi olnud aega, mida iseloomustaks ainult must või ainult valge. Elu on ikka imeliselt värviline! Vanema lugeja jaoks on see raamat puhas äratundmisrõõm ja nostalgia. Noorem lugeja aga kiikab aega, mis on tema jaoks vaid mõistatuslik ajalugu. Irene Varilt on varem ilmunud „Lapsepõlvelood“ (2002), noorsooromaan „Iiris“(2005) ja lühiromaan „Dolores“ (2007).
Tennant, Tilly
Edenit tabavad oma lapsepõlve suvemajja naastes vastakad tunded – ta on hiljuti kaotanud ema ning loodab, et Sea Glass Bay suudab tema murtud sűdant ravida. Kűlaelanikud tervitavad Edenit avasűli ning ta seab nende aitamiseks sisse kogukonnaköögi, kus pakub oma uutele sõpradele koduseid toite. Idűlli lõhub kutsumata kűlaline – nägus ja otsekui marmorist tahutud Cam, kes tahab osta maatűki, millel asub Edeni kogukonnaköök. Kui Cam Edeni kutse peale triiksärgi käised űles käärib ja talle appi läheb, hakkavad sädemed lendama ja köögis läheb väga kuumaks. Siis aga kaob Cam ilma ette hoiatamata… Kas Eden suudab űle saada ka sellest kaotusest ning kõigest hoolimata päästa köögi, mis aitas tal päästa iseennast? Tilly Tennant elab koos oma perega Staffordshire’is. Pärast mitut kohutavat töökohta otsustas Tilly järele anda kirele kirjutamise vastu ning asus õppima inglise keelt ja loovkirjutamist. Ta kirjutas oma debüütteose aastal 2007 esimesel ülikooliaegsel koolivaheajal ega ole sellest saadik kirjutamisest loobunud. Eesti keeles on ilmunud kaks Tilly Tennanti kirjutatud raamatut: „Kohvik Saialille sadamas“ ja „Kodu Rukkilillemajas“.
Hewitt, Kate
Õnnetus juhtus üheainsa silmapilguga. Väike tüdruk sai raskelt viga, aga kes on süüdi? Ma olen nii õnnelik, kui tulen oma seitsmeaastast poega sünnipäevalt koju viima. Ta on esimest korda sünnipäevapeol pärast meie siia kolimist ja ma tean, et tal on olnud sisseelamisega raskusi. Samuti nagu minul on olnud raske leida sõpru emade hulgas, kes koolivärava juures ootavad. Ent kui pööran ümber nurga, peatub mul korraks süda, sest ma näen kiirabiautot. Hakkan jooksma. Mu poeg, see on kõik, mida suudan mõtelda. Pean oma poja leidma. Kui torman aias ringi, otsides meeleheitlikult oma sinisilmset väikest poega, pöördub üks teine lapsevanem sõrme vibutades minu poole. Tema suust kostvad sõnad panevad mul vere tarretuma. „Teie poeg tegi seda. See on teie süü.“ Kindlasti ei ole see tõsi. Mu pojaga on vahel raskusi, aga ma tean, et tema ei tee kellelegi viga. Ma ju ometi teaksin? Väike tüdruk tõstetakse kanderaamile ja mu maailm variseb kokku. Mu süda murdub vaese lapse ja ta meeleheitel omaste pärast, sest juhtunu ei muutu olematuks. Süütu laps sai viga. Minu poega süüdistatakse. Aga mina olen ta ema ja teen mida iganes, et välja selgitada, mis tegelikult juhtus.
Lucas, Rachael
Mida teeksid sina, kui miljonär, kellega sul oli üheöösuhe, osutub su uueks majanaabriks? … Läbi ja lõhki kontrollifriigist Charlotte Fraser astub korraks mugavustsoonist välja: tal on linnas üheöösuhe. Pole ju mingit võimalust, et ta oma tillukeses Šoti mägismaal asuvas kodukülas megaseksika Rob Jonesiga kokku puutuda võiks … Tagasi koju jõudes on ta otsustanud kätte saada Midsummer House’i, unelmate kinnisvara, mis sobiks ideaalselt ta puhkemajade äri kroonima – olgugi et see tähendab leppimist ekstsentrilise omaniku pisut kummalise nõudmisega elada majas kolm kuud, sellal kui omanik ise reisile läheb, et järele mõelda ja müügi osas lõplik otsus teha. Kõrge lennuga börsimaakler Rob Jones on parasjagu ootamatult ilma uue projektita, kui ta tädi Frances, kes pole endast ammu märku andnud, korraga helistab ja nõu küsib. Mees pole pärast peresidemeid purustanud tragöödiat oma jalga mägismaale tõstnud, kuid otsustab siiski suhteid parandada ja Applemore’i suunduda, et tädi majas peatuda ja remonditöödel abiks olla. Nii juhtubki see, mis ei pidanud juhtuma: Charlotte ja Rob elavad ootamatult ühe katuse all. Kuna mõlemal on põhjust paigale jääda, tuleb mängu tahtejõud: kes annab alla ja kolib esimesena välja? Rob taipab, et Charlotte on otsustanud juhtunut saladuses hoida – aga kui lihtsaks või keeruliseks see nendevahelist tugevat tõmmet arvestades osutub? Applemore’i külakese nõiduslik keskkond hakkab Robile mõjuma ja mees küsib endalt, kas ta elus seatud prioriteedid on ikka õiged olnud … ent mis saab Charlotte’i plaanidest Midsummer House’iga, kui mees otsustab paigale jääda?
Lane, Soraya
„Mu kallis B, mu süda, mu hing. Soovin vaid, et meil oleks olnud rohkem aega. Soovin vaid, et meil oleks olnud rohkem aega otsida tütart, kellest ma poleks pidanud loobuma. Tütart, kelle oleksin pidanud julgema endale jätta, julgema sulle temast rääkida, julgema maailmale temast rääkida.“ London, olevik. Vaadates tundmatu naise ja lapse tuhmunud mustvalget fotot kolletava noodilehe kõrval, arutleb Ella, kuidas need kaks asja saavad olla seotud tema suguvõsaga. Need jäeti tema perekonnale Hope’s House’i, mis oli varjupaik vallalistele emadele, kelle beebid anti lapsendada. Peagi saab Ella teada, et foto on tehtud kaunil Kreeka saarel Skopelosel, Egeuse mere türkiissiniste lainete keskel. Naine fotol on tihedalt seotud tema suguvõsa pärandiga. Kui ta räägib sellest oma uuele kallimal Gabrielile, ütleb mees Ellale, et ta peaks minema saarele seda saladust lahendama. Mees lubab teda oodata. Kahtlev Ella otsustab siiski minna. Skopelosel saab ta teada südantlõhestava loo kuninglikust perekonnast, kes oli sunnitud kodumaa maha jätma ja Londonis uue elu rajama. Lisaks kuuleb ta tüdrukust, kes oli erakordselt musikaalne ning vallutas noore viiuldaja südame. See tüdruk oli aga sunnitud noormehe ja Londoni oma perekonna pärast maha jätma. Ella avastab, millise ohvri kaks noort armunut tõid, ja kohtub oma Kreeka sugulastega. Kas too lugu annab talle aga julgust järgneda oma südame häälele tagasi Londonisse ja Gabrieli juurde, või võidab tema südame hoopis saare ilu, mis viib teda sootuks uue armastuse juurde?
Miller, Catherine
„Ta ei kaoks lihtsalt niiviisi jäljetult!“ hüüdis Kate, pea käte vahel. „Midagi on valesti, ma tunnen seda. Ma pean ta leidma, enne kui on liiga hilja…“ Kui Kate oma elu kõige hullemal päeval Theoga kohtub, on armumine viimane, mida ta oodata oskab. Istudes rongis lõksus, lootes meeleheitlikult jõuda oma venna juurde enne, kui too viimase hingetõmbe teeb, suudab Kate vaevu säilitada rahu, kuid minutid aina tiksuvad. Siis pakub talle abi lahke naeratusega Theo. Ja kui too aitab Kateʼil tema elu kõige tumedamal päeval haiglasse jõuda, tunneb Kate rinnus midagi helendavat. Ajal, mil Kate murdunud südant ravib, ei lahku Theo tema kõrvalt. Iga päev rõõmustab mees teda millegagi – spontaansed kohtingud haigla sööklas, romantilised nädalavahetused tähtede all. Mehe soojadesse pruunidesse silmadesse vaadates tunneb Kate sügavamat rahu, kui ta juba aastaid oli tundnud, ning ta teab, et on lõpuks leidnud õnne… Kuid siis Theo kaob. Kateʼi kõned jäävad vastamata, mehe maja on pime ja tühi. Ükskõik mida sõbrad ütlevad, teab Kate, et midagi on valesti. Theo lahkumist peab olema võimalik selgitada. Võtnud nõuks armastatud mees leida, alustab Kate tema otsinguid. Kuid saades teada tõe mehe kadumise taga, murdub Kateʼi süda veel kord. Sest Theo, kes oli lubanud Kateʼi kaitsta, pidi nimelt selle lubaduse pärast Kateʼi jätma… Kas Kate suudab tõega silmitsi seista ja leiab Theo enne, kui on liiga hilja?
Reid, Taylor Jenkins
Vaadata öötaevasse tähendab vaadata neid osakesi endast, kes sa kunagi olid, kelleks ühel päeval võid saada. 1980. aasta suvel alustab astrofüüsika professor Joan Goodwin Johnsoni Kosmosekeskuses Houstonis astronaudiväljaõpet koos teiste silmapaistvate kandidaatidega, kelle hulgas on hävitaja piloot Hank Redmon, missioonieksperdid John Griffin ja Lydia Danes, sooja südamega Donna Fitzgerald ja Vanessa Ford, külgetõmbav ja salapärane aeronautikainsener. Kui värsked astronaudid oma esimeseks lennuks valmistuvad, leiab Joan kire ja armastuse, mida poleks iial osanud ette kujutada, ning see paneb teda kahtlema kõiges, mida ta seni pidas oma rolliks nähtavas universumis. Aga 1984. aasta detsembris muutub STS-LR9 missiooni käigus kõik. „Atmosfääris” on Taylor Jenkins Reid oma tippvormis: ta viib lugejad endaga kaasa ajaloolistesse aegadesse ja paikadesse ning jutustab keerukate tegelaskujude kaudu loo armastuse tervendavast jõust – sel korral tähtede keskel.
Thayne, RaeAnne
New York Timesi menukite autor RaeAnne Thayne toob selles emotsionaalses romaanis lugejateni järjekordse Utah’ Moose Springsi seikluse. Sada üheksakümmend sentimeetrit pikk ja seksikas šerif Daniel Galvez ei ole sedasorti mees, kellele naised eitavalt vastaksid. Kui just ei ole tegemist Lauren Maxwelliga. Aastaid tagasi oli Daniel tegelnud uurimisega, mis hävitas Laureni perekonna… ja usalduse meeste vastu. Nüüd on Lauren tagasi kodus, arst, jahe ja eemalolev. Ent miski selles vapras naises tekitab Danielis tundeid. Tema õnneks vajab Lauren tugevat korrakaitsjat, kes aitaks kaitsta läbipekstud teismelist patsienti. Kui nad peavad koos peidus püsima, otsustab Daniel nendevahelise distantsi kaotada – isegi kui see tähendab, et ta saab jälle haiget.
Foster, Lori
Ta on enamat kui naabritüdruk. Ta on see, kes pääses minema. Kui Callie McCallahan Hokerist Kentuckyst lahkus, arvas ta, et igaveseks. Tema vanemad kolisid perekonna sealt ära, et jahtida rahalist edu. Sellest ajast peale on tema teel olnud mõningaid muhke, kõige hiljutisemaks alandus luhtunud kihlusest. Kui ta pärib onu talu oma kunagises kodukohas, on see täiuslik võimalus otsast alustada. Oma sotsiaalmeediaoskustega köidab ta täiesti uusi jälgijaid ja alustab oma karjääri uuesti. Ainuke asi on see… et ta ei tea talupidamisest midagi. Tanner Patricku jaoks oli Callie see, kes pääses minema. Ta oli tüdrukusse keskkooli ajal armunud, aga too oli tema olemasolust vaevu teadlik. Kümme aastat hiljem on ta tagasi ja elab nüüd kõrvalmajas. Tanner hoiab pea maas ja keskendub oma perekonna istandustalule. Aga kui ta näeb, et Callie on töösse mattunud ning näib olevat üsna maalähedane ja õnnelik, leiab Tanner, et teda on võimatu eirata. Kui Callie läbi metsa komberdab ja oma seksika mootorsaagi hoidva naabriga kohtub, siis ta kindlasti märkab Tannerit. Võib see olla otsast alustamine, mida kumbki neist ei teadnud, et nad vajavad?
Marchmont, Helena
Bunburry- sarja kuuendas raamatus „Mõrv kõrgseltskonnas” võtab Oscar viimaks julguse kokku ja väisab esmakordselt Cotswoldsi! Alfie on kuude kaupa üritanud veenda oma parimat sõpra talle külla tulema – kui aga kuulutatakse välja kõrgseltskonna pidu tunnustatud näitleja Dorian Stevensi auks, ei suuda Oscar kiusatusele vastu panna. On ju tema näol tegu ikkagi Doriani suurima austajaga, kes ei malda ära oodata kohtumist oma kangelasega. Paraku aga võtab õhtu kaunis Saville’i häärberis mõrvarliku pöörde … Bunburry mõrvalood on hea valik kõigile, kes armastavad Alexander McCall Smithi leebet stiili ja naudivad Richard Osmani „Neljapäevase mõrvaklubi“ sarja! “Mõrv kõrgseltskonnas” on sarja kuues raamat.
Slater, K. L.
Saffyl on algamas töövestlus, kui saab oma parimalt sõbrannalt Leonalt sõnumi: Ei saa rääkida … ära saada sõnumit ega helista … palun lihtsalt tule … Saffy murrab parasjagu pead, mis lahti, kui tekst telefoniekraanil muutub: Sõnum on kustutatud. Saffy kiirustab Leona juurde, aga ukse avanud sõbranna väidab, et ei tea sõnumist midagi, ja kinnitab, et kõik on hästi. Saffy tajub, et midagi ei klapi, kuid vaadanud majas ringi, ei oska ta midagi muud teha ning lahkub. Kuus tundi hiljem koputatakse Saffy uksele. Lävel on politsei, kes teatab, et Leona on koos oma väikese tütrega kadunud ning et nende majast leiti palju verd. Ja Saffy on viimane, kes neid elusana nägi … Briti kirjanik K. L. Slater on põnevusfännide lemmikautoreid. Alustanud karjääri noortekirjanduse žanris, jõudis ta peagi valdkonnani, mis on toonud talle lugejaid enam kui kahekümnes riigis. Peadpööritavate süžeekäändudega triller „Kustutatud sõnum“ on Sunday Timesi bestseller ja Slateri kolmas eesti keeles ilmunud romaan. „Hakkad juba arvama, et tead täpselt, kes mida tegi, ent siis järgneb pööre, mis keerab kõik pea peale.ˮ – The Times
Simenon, Georges
Kui salapärane kirjasaatja teavitab komissar Maigret’d peatselt toimuvast mõrvast, väites sealjuures, et ta ei tea, kes sureb, kes tapab, või millal kuritöö aset leiab, tuleb Maigret’l jõuda sõnumite allikani, enne kui on hilja. Ta tuvastab kiiresti, et kirjad on pärit väljapaistva juristi Emile Parendoni majast. Ent sündmuskohale jõudes avastab komissar, et pole sugugi lihtne ajada veel sooritamata kuritöö jälgi. Kui mõrv viimaks toimub, on isegi Maigret ohvri isikust üllatunud. Selles ootamatute pööretega haaravas põnevikus pannakse kuulsa uurija võimed korralikult proovile. Euroopa nüüdisaegse krimikirjanduse isaks nimetatud Georges Simenon (1903–1989) on kirjutanud üle 400 teose, mis on tõlgitud umbes 50 keelde ja müüdud kogu maailmas üle 600 miljoni eksemplari. Simenoni loodud politseikomissar Jules Maigret on üks maailma tuntumaid detektiive, kellest on aastatel 1931–1972 avaldatud 75 romaani ja 28 lühijuttu.„Maigret kõhkleb“ (1968) ilmub eesti keeles esimest korda.
Marsons, Angela
Surnud mälestused : vaneminspektor Kim Stone’i kümnes juhtum /
Tema rikkus nende elu. Nüüd hävitavad nad tema oma. „Keegi taasesitab sinu elu kõige traumeerivamaid sündmusi. Ta teeb seda, et sind piinata ja sulle haiget teha. Ainsaks võimalikuks lõppmänguks on surm. Sinu surm.“ Chaucer House’i neljanda korruse korteris on kaks teismelist käeraudadega radiaatori külge aheldatud. Poiss on surnud, tüdruk veel elab. Uurija Kim Stone’ile meenutavad kõik pisiasjad tema enda kohutavaid läbielamisi vend Mikeyga, kui nad kolmkümmend aastat tagasi samas kortermajas elasid. Kui põlenud autost leitakse keskealise paari surnukehad, ei saa Kim enam mööda vaadata õõvastavast sarnasusest Erica ja Keithi hukkumisega, kes olid Kimi ainukesed armastavad kasuvanemad. Seistes vastamisi mõrtsukaga, kes rekonstrueerib traumeerivaid sündmusi tema enda minevikust, peab Kim tunnistama endale julma tõde, et keegi tahab talle võimalikult palju haiget teha. Soovides meeleheitlikult seda juhtumit uurida, on Kim sunnitud töötama koos profileerija Alison Lowe’ga, kes on kutsutud Kimi käitumist jälgima ja hindama. Kim on aastaid ohtlikke kurjategijaid taga ajanud ja süütuid kaitsnud, kuid see mõrtsukas on võtnud endale kindla eesmärgi Kim hävitada. Kas Kim suudab keerulise juhtumi lahendada ja iseenda elu päästa või saab temast viimane ohver? Angela Marsonsi armastus kirjutamise vastu avaldus juba põhikoolis, kui tema lühilugu kaljudest ja merest tunnustust leidis. Angela kirjutas lugusid, mis põlesid tema sees, ja kogus neid sahtlisse. Pärast elukaaslase pikka utsitamist hakkas ta ajakirjas Writer’s News osalema lühilugude konkurssidel ning sai tasuks võidu ja kolm finaalikohta. Ta kasutas kahe esimese raamatu avaldamiseks Amazon KDP programmi ning keskendus seejärel oma tõelisele kirele, krimiromaanidele. „Surnud mälestused“ on Kim Stone’i sarja kümnes raamat.
Nesbø, Jo
Tühjana seisvat Öö häärberit ümbritsevad kuulujutud. Kui neljateistaastane Richard väikesesse Ballantyne’i linna oma tädi ja onu juurde elama asub, jõuavad need veidrad ja põnevad jutud ka tema kõrvu. Ühel sügisõhtul teevad Richard ja tema sõber Tom tüngakõne Öö häärberisse. Hiljem ei taha aga keegi Richardit uskuda, kui ta jutustab, kuidas telefonitoru tema silme all Tomi endasse imes. Richard veenab ühte teist sõpra endaga Öö häärberis toimuvat uurima, aga kui ka see sõber jäljetult kaob, tunneb niigi üksik Richard, et terve linn on järsku tema vastu. Ainus, kes Richardit usub, on Karen – tema klassi mässumeelne ja populaarne tüdruk, kes on võitnud Richardi südame. Politseiülema ja linnarahva eelarvamusi trotsides asub Richard oma süütust tõestama. Raamatu teises osas on tegelased täiskasvanuks saanud ja kolmandas osas võtab lugu täiesti ootamatu pöörde. „Öö häärber” on põnev romaan üksildusest, julgusest, kurjusest, sõprusest, allakäigust ja lootusest. Sellest, mida me näeme, ja sellest, mida me ei näe. See on lugu süngest majast sünges metsas.
Seeck, Max
Üksildane saar. Igal öösel täpselt kell kaks ilmub paadisillale sinise mantliga tüdruk. Kõik, kes tihkavad talle läheneda, surevad. Jessica Niemi satub jälle lahendama õõvastavat mõistatust. Jessica Niemi on pärast kaklusega lõppenud vahejuhtumit ülbe ligitikkujaga ajutiselt teenistusest kõrvaldatud. Video kähmlusest levib YouTube’is kulutulena ning Jessica otsustab sõita üksindust otsima kaugele Ahvenamaa saarele. Kuid probleemid järgnevad Jessicale nagu vari; temaga samal ajal satuvad saarele kolm vanakest – kunagist sealse orbudekodu elanikku. Neilt kuuleb Jessica kummalist lugu sinise mantliga tüdrukust. Ehkki juhtunust on möödas aastakümneid ja lagunevas lastekodus ulub tuul, meenutavad nad ikka veel hirmuga väikest Maijat, kes tõmbas igal öösel selga oma sinise mantli, väljus salaja toast ja läks paadisillale ootama, pilk kaugusesse suunatud. Ühel ööl jäigi Maija kadunuks. Järgmisel hommikul leitakse sama paadisilla juurest surnukeha. Jessica on veendunud, et sinise mantliga tüdruku legend on kahtlase surmaga seotud. Eriti kui selgub, et tegemist pole esimese säärase juhtumiga samas kohas. Kuid keda või mida ta tegelikult jälitab – kas mõrvarit või minevikust pärit kummitust, kes on tulnud oma kiusajatele kätte maksma? Üleminspektor Jessica Niemi lood tõid Max Seeckile (snd 1985) üleilmse edu: temast sai (pärast Mika Waltarit eelmise sajandi keskpaigas) teine soome kirjanik, kelle raamatud jõudsid New York Timesi bestsellerite nimekirja. Sarja esimesed kolm raamatut on tõlgitud juba enam kui 40 keelde ning Hollywoodis valmib selle põhjal teleseriaal. „Kolgas“ on Niemi-sarja neljas osa.
Connelly, Michael
Harry Bosch ja Los Angelese politseiuurija Renée Ballard saavad taas kokku, et lahendada mõrvajuhtum, mis oli kinnisideeks Boschi mentorile – mehele, kes ta välja koolitas. Kui Harry Bosch oli alles algaja mõrvauurija, oli tal inspireeriv mentor, kes õpetas teda tööd isiklikult võtma ja iga juhtumi puhul endas visaduse leeki süütama. Nüüd on John Jack Thompson surnud ja tema lesk annab Boschile midagi, mille Thompson kakskümmend aastat tagasi pensionile minnes koju kaasa võttis – ühe probleemse noormehe mõrvatoimiku. Bosch viib toimiku uurija Ballardile ja palub tal aidata välja selgitada, miks just see kuritegu Thompsonis kõik need aastad tagasi tule läitis. Kui Ballard tööd alustab – öises vahetuses oma juhtumite kõrvalt –, leiab ta esialgses uurimises aspekte, mis kuidagi kokku ei klapi. Boschi ja Ballardi vaheline side tugevneb ja neist saab muljet avaldavalt võimas uurijapaar. Peagi jõuavad nad häiriva küsimuseni: kas Thompson varastas mõrvatoimiku, et pensionil olles juhtumiga edasi tegeleda, või hoopis selleks, et see kunagi ei laheneks?
Horst, Jørn Lier
See ainus ja õige : kriminaalromaan : [politseiinspektor William Wistingu põnevik] /
Palaval suvepäeval leiab suvilaomanik metsast imeliku hauataolise augu. Politseiuurijad leiavad samast ühe surnud hiire ja puu küljest nöörijäänused. Oskamata midagi arvata, ei hakka nad esialgu uurima, milles asi. Kui Larviki lähedal metsatukas tulekahju puhkeb, avastavad päästetöötajad sealt puu külge seotud surnud mehe ja maharaiutud esikäppadega söestunud kassikorjuse. Nende leidude taustal on juba mitu päeva kadunud tuntud käsipallur Kajsa Berg ja tänaval otsib oma kadunud kassi üks väike tüdruk. Mis sellel kõige ühist on ja kas üldse on? Auhinnatud raamatud politseiinspektor William Wistingust kuuluvad Norra kõigi aegade populaarsemate krimisarjade hulka ja neid on nüüdseks trükitud üle 2,5 miljoni eksemplari. Lisaks on raamatusari ilmunud enam kui 30 keeles ning selle põhjal on tehtud ka teleseriaal.
McFadden, Freida
Õudusunenägu, mille eest ta pageb, on lapsemäng võrreldes sellega, kuhu ta satub. Tegan on kaheksandat kuud rase, üksi ja soovib kõigest hingest oma koost pudeneva elu maha raputada. Niisiis asub ta teele, kavatsedes seni venna juures peatuda, kuni on välja mõelnud, mida edasi teha. Kuid tüdruk ei tea, et suundub otse algavasse lumetuisku. Sihtkohta ta ei jõua. Otsad andnud auto ja murtud hüppeliigesega Maine’i maakolkas hätta sattunud Tegan kardab, et tegi kohutava vea. Siis juhtub ime ja tema päästjaks saab paar, kes pakub talle ilma paranemiseni oma soojas majas ulualust. Kuid miski ei klapi. Tegan uskus, et ootab lahkete inimeste juures tormi lõppemist, kuid tundide möödudes hakkab talle selgeks saama, et ta on tõsises ohus. See ei ole turvaline sadam, milleks ta seda pidas, ja pole võimatu, et ta on teinud hukutavate tagajärgedega vea. Nüüd peab ta andma endast kõik, mis võimalik, et päästa enda ja oma sündimata lapse elu. Lõikav lugu emadusest, ellujäämisest ja väändunud tõekspidamistest. New York Timesi menuautor Freida McFadden toob meieni üdini tarretava põneviku.
Griffiths, Elly
Külmutatud inimesed : Alison Dawsoni juhtumid /
Ali Dawson ja tema töörühm uurivad igivanu juhtumeid – nii vanu, et need on lausa külmutatud. Pealtnäha paistab, et Ali teeb oma tööd rahulikult laua taga, aga ei tema sõbrad ega isegi armastatud poeg tea, et tema tiimil on saladus: neil tuleb mõnikord tõendite kogumiseks ajas rännata. Kui Ali Victoria ajastusse jõuab, leiab ta sealt eest surnud naise ja ridamisi vastuseta küsimusi. Aga kui Ali tahab koju tagasi pöörduda, leiab ta oma jahmatuseks, et on 1850. aastasse lõksu jäänud.
Bryndza, Robert
Kadunud ohver : eradetektiiv Kate Marshalli põnevik /
Kui koolitüdruk Janey Macklin 1988. aastal Londoni kehvast linnaosast kadus, jäi tema juhtum lahendamata, sest surnukeha ega tunnistajaid ei leitud. Nüüd, kolmkümmend aastat hiljem, pöördub eradetektiiv Kate Marshalli poole tõsielukuritegude taskuhäälingut planeeriva loomeagentuuri juht, kellel on intrigeeriv küsimus: mis siis, kui Janey tappis kurikuulus Nine Elmsi inimsööja Peter Conway? Kui Kate ja tema partner Tristan King’s Crossist vihjeid otsivad, ei näi ükski niidiots viivat samasse suunda. Viimane inimene, kes Janeyt elusana nägi, on juba kohtu alla antud, mõrvas süüdi tunnistatud ja seejärel õigeks mõistetud. Peter Conway tervislik seisund on halb ja ta on hääbumas, ning iga uue juhtlõngaga hägustub piir Kate’i ja Tristani klientide ning kahtlusaluste vahel. Kas paar suudab lahendada Janey mõrva, abiks vaid napid juhtlõngad, aastakümnetetagused saladused ja vananevad DNA-tõendid, või jääb tüdruk igavesti pelgalt üheks Londoni lugematutest kadunud isikutest, keda ei leita kunagi? Robert Bryndza neljateistkümnes eesti keelde tõlgitud romaan „Kadunud ohver“ on kogu maailmas miljoneid eksemplare müünud menukirjaniku uus, geniaalne ja pingeline põnevik tema „Eradetektiiv Kate Marshalli“ lugude sarjast, mis haarab lugeja enda võimusesse esimesest leheküljest ja paneb hinge kinni hoidma kuni päris lõpuni.
Erne, Andrea
Sõidame bussi ja rongiga : aga miks? /
Kuidas saada loomaaeda või botaanikaaeda, mis asub linna teises otsas? „Aga miks?“-sarja uus asjalik ja lapsesõbralik raamat räägib linnas liiklemisest. Koos vanaisa ja vanaemaga sõidavad lapsed bussi ja rongiga. Kus on kirjas sõiduajad? Kuidas osta piletit? Kes tohib peale minna tagauksest? Kuidas eskalaatoriga sõita? Kuidas lapsevankriga teisele korrusele pääseda? Miks on bussis väljumiseks ja ukse avamiseks nupud? Mida teeb piletikontroll? Kuidas bussid õhtul pesus käivad? Kuskohast bussi või rongi unustatud asjad kätte saada? Kõike seda ja palju muud saad teada sellest vahvast raamatust.
Rübel, Doris
Varsti olen jälle terve : aga miks? /
Miks me vahel haigeks jääme? Millal tuleb koju jääda ja millal on vaja arsti juurde minna? Mida arsti juures tehakse? Miks on vaja vereproovi anda? Paul saab seda kõike teada, kui ühel päeval kurguvaluga lasteaiast koju jääb. Selgub, et tal on ka palavik. Kui Paul juba tervem on, saab ta kõik oma mänguloomad läbi vaadata ja terveks arstida.Tervist aitab hoida õige söömine, värskes õhus möllamine ja korralik puhkamine. Aga kui oled juba haigeks jäänud, on vaja end ravida. Raamat räägib lastele arusaadavas keeles, kuidas terveks saada ja terve püsida.
Steadman, A. F.
Kui Skandar ja ta sõbrad alustavad Kotkapesas neljandat õppeaastat, tabab Saare ükssarvikuid hirmus needus, mis ähvardab kõike muuta. Skandaril pole enam kusagil turvalist kohta, sest ühelt poolt ohustab teda vaimu elemendist lõplikult lahti saada otsustanud kommodoor ja teiselt Saarele kätte maksma hakanud õde. Sedamööda, kuidas üha rohkem ükssarvikuid needuse alla langeb, jooksevad Skandar ja ta nelik sõna otseses mõttes ajaga võidu. Kas nad suudavad peatada needuse enne, kui Saar lõplikult hävib? A. F. Steadman kasvas üles Inglismaal Kenti maapiirkonnas, uitas seal fantaasiamaailmades ja kirjutas kaustikutesse lugusid. Enne kirjanikutööle pühendumist töötas ta juristina, kuni taipas, et selles töös pole tema jaoks piisavalt maagiat. „Skandar ja luukereneedus” on rahvusvaheliseks menukiks saanud Skandari sarja neljas raamat.
Rübel, Doris
Üksikasjalike piltidega raamatust saab laps teada, miks meil kõht tühjaks läheb, kuidas nimetatakse eri köögivilju, kui pika tee läbib viljatera, et jõuda põllult pagarikojast ostetud saiakesse, mida kõike saab teha kartulist, millest tehakse vorsti, kuidas sa saad söögivalmistamisel kaasa aidata ja miks on tore teistega koos süüa. Vahvad pildid ja klapid ergutavad uurima ja mõtlema. Asjatundjate koostatud ja heaks kiidetud „Aga miks?“ sarja kuuluv raamat annab igapäevasest teemast põneva ülevaate.
Kasser, Riina
„Arvuraamatu” (1996, 2012) peategelane Siil ja tema sõbrad kutsuvad taas matemaatikaga tutvust tegema. Õppida saab arve ühest kümneni, liitmist, lahutamist, võrdlemist, aja ja raha mõistet, kujundeid ja palju muud. Lisaks pakub lastele rõõmu külaliste, kingituste ja numbrite otsimine piltidelt. Vahvad illustratsioonid on loonud Pille Tammela. Raamatus on tekste nii trüki- kui ka kirjatähtedes.
Laanem, Tiina
Mamma ei taha sünnipäeva pidada. Ta arvab, et on liiga vana. Papa ütleb jällegi, et näeb mammat samasugusena kui nooruses. Siis, kui ta jooksis nagu jänes ning sõitis mootorrattaga. Hugo ei suuda seda uskuda! Veelgi vähem suudab ta uskuda, et papa mängis noorena bändis kitarri ja protestis nõmeduse vastu. Papa näitab talle, et meie kõigi sees on palju võimalusi peidus. Me kõik oleme seest siiruviirulised. Tiina Laanem on laste-, proosa- ja näitekirjanik, kellelt on varem ilmunud viis lasteraamatut. Tiina lasteraamatud vaatavad maailma läbi väikese inimese silmade ning tema looming on pälvinud mitmeid tunnustusi. Tiiu Kitsik on lasteraamatute illustraator, kujundaja ja autor. Ta on illustreerinud ja kirjutanud üle kümmekonna lasteraamatu, millest mitmed on võitnud auhindu ja saanud laste lemmikuteks.
Fiske, Anna
Kooliminek on lapse elus suur sündmus. Kohaneda tuleb paljude asjadega, seda nii praktilises, sotsiaalses kui ka emotsionaalses plaanis. Tunne, et seda kõike on liiga palju, võib hõlpsasti tekkida. Mida koolikotti panna? Kui kaua peab vaikselt paigal istuma? Mis vahetunnis tegelikult toimub? Raamatus „Kuidas minna kooli?“ tegeleb armastatud Norra autor Anna Fiske suurte ja väikeste küsimustega, millega kooliminejal tuleb silmitsi seista. Raamat on südamlik ja suhtub laste tunnetesse täie tõsidusega, hajutades võimalikke hirme, mis võivad tekkida lasteaia lõpurühmast esimesse klassi üleminekul. Anna Fiske (snd 1964) on Norra kirjanik, illustraator ja koomiksikunstnik. Ta on loonud teksti ja pildid enam kui 70 raamatule. Oma isikupärase ja mängulise stiili tõttu on ta pälvinud mitmeid auhindu ja tema raamatud on osutunud väga populaarseks paljudes riikides.”””
Rübel, Doris
Hambaarsti juures : aga miks? /
Milleks meil on hambaid tarvis ja kuidas nende eest hoolitseda? Kuidas hambaarst hambaid kontrollib ja vajadusel parandab? Mida võib hambaarsti kabinetis näha?2–4-aastastele mõeldud tegelusraamat kirjeldab lapsesõbralikult külaskäiku hambaarsti juurde ning aitab vähendada hirmu hammaste kontrollimise ja parandamise ees. Samuti annab esmased teadmised, kuidas hammaste eest hoolitseda ning miks seda üldse teha on vaja. Toredad illustratsioonid kutsuvad täpsemalt uurima ja kaasa mõtlema.
Mourlevat, Jean-Claude
Romaan jutustab seiklusrohke ja lummava loo poisist, kelle nimi on Tomek. Tomek elab rahulikus külakeses, kus ta peab vürtspoodi. Kõik muutub, kui ühel päeval astub poodi sisse kaunis tütarlaps, kes otsib midagi imelist: vett Tagurpidi jõest. Selle jõe veel on maagiline võime anda igavene elu. Kui tüdruk on lahkunud, mõistab Tomek, et ei suuda oma senist elu enam jätkata. Ta asub teele, et leida Tagurpidi jõgi ja ehk kohtuda uuesti ka tüdrukuga. Tema tee viib läbi paljude salapäraste ja nõiduslike paikade, näiteks tuleb tal läbida Unustuse mets ja Imeline aas, kus õitsevad hurmavad lilled, mille lõhn uinutab möödujaid. Ta satub väikeste parfüümitootjate juurde, ületab ookeani ja lahendab Olematu saare mõistatuse. Iga peatükk toob kaasa uue katsumuse, mis paneb proovile Tomeki julguse, nutikuse ja usu. Seigeldes õpib Tomek tundma oma tugevust ning mõistab, kui tähtsad on unistused ja armastus. See fantaasiaküllane ja südamlik lugu näitab, et tuleb järgida oma südant ja uskuda imedesse. Raamat sobib lugejale alates 11. eluaastast. AUTORIST Jean-Claude Mourlevat (s 1952) on üks silmapaistvamaid Prantsuse lastekirjanikke. Tema sulest on ilmunud üle kahekümne raamatu, ta on Astrid Lindgreni Mälestusauhinna 2021 laureaat, teda on tunnustatud Prix Sorcières auhinnaga ja nomineeritud H. C. Anderseni preemiale. Jean-Claude elab Prantsusmaal Saint-Etienne’i lähedal. Varem on temalt eesti keeles ilmunud 2 raamatut: „Ookeani kutse“ ja „Siluett“.
Unt, Johanna
Rahe ja Bella-Triin on parimad sõbrannad, kelle ühised suveplaanid Võsul võtavad ootamatu pöörde. Päev enne koolivaheaja algust lähevad tüdrukud hirmsa raginaga tülli, nii et ei kannata teineteist enam silmaotsaski! Võsu oma mõnusa liivaranna, päikeses sillerdava mere, männilõhnalise promenaadi ja igati korraliku jäätiseputkaga jääb tüdrukutele juba esimesest hetkest liiga väikeseks. Kui suvitama saabub veel eriti värvikas perekond Saksamaalt ja nende alatasa putku pistev chihuahua Bruce Willis, läheb asi seebiooperistki pöörasemaks. Lisaks võtavad sündmused suisa kriminaalse varjundi ning tõe jälile jõudmine nõuab tegelastelt tõelist detektiivitööd. Kas Rahe ja Bella-Triin jõuavad veel enne suvevaheaja lõppu ära leppida või saab tüdrukute tüli hoopis hoogu juurde, mis peitub salapäraste kadumiste taga ning kuidas vaene väike Võsu kõigele sellele vastu peab – seda lugege juba ise!
Rivière, Bénédicte
Dinosaurused on kõige suuremad, kõige kiiremad ja kõige raevukamad olendid, kes iial Maa peal elanud. Nad ilmusid maailma umbes 230 miljoni aasta eest ning valitsesid seda. Neid oli üle 700 erineva liigi: nii maal, vees kui õhus. Aga mis juhtus, et neid enam ei ole? Sellest rohkete illustratsioonidega raamatust leiad põnevat infot dinosauruste kohta. Saad uurida, milline oli elu Maal dinosauruste ajal, kuidas dinosaurused välja nägid ja käitusid, mida nad sõid ning miks nad välja surid. Põnevat seiklemist dinosauruste radadel!
Vallik, Aidi
Pints ja Tutsik. Kolmas raamat /
Uued pajatused Maikellukeste perekonna Pintsust ja Tutsikust pakuvad äratundmist ja kaasaelamist kõigile noortele ja vanadele kassi- ja koerasõpradele. Nii nagu lemmikloomad ikka, toovad Pints ja Tutsik oma inimeste ellu rõõmu ja nalja, aga ka veidike muresid ning sekeldusi, näiteks luumurrust paranemise ajal kodust ära põgenedes või koertekoolis mõnd eriti valet jälge üles võttes. Lood Pintsust, Tutsikust ja nende inimestest on kõige sobivamad 7–12-aastastele lastele, kuid lõbustavad kindlasti ka täiskasvanud lemmikloomasõpru.
Gugger, Rebecca
Kui Oskar leiab sõnu täis vana kirstu, on ta pettunud. Mis varandus saab olla hulk sõnu?! Ei lähe kaua aega, kui ta mõistab, et uued sõnad võivad olla väga lõbusad. Ent kui kirstust sõnad otsa saavad, soovib Oskar meeleheitlikult uusi sõnu leida … Aga kus need võiksid peidus olla?
Pavón, Mar
Elevandil on pikk lont, millega ta aitab ja toetab teisi loomi. Üks torisev jõehobu peab seda kõike aga hoopis … täitsa imelikuks! Kuni päevani, mil just see lont päästab tema armsa poja elu. „Täitsa imelik!“ on südamlik ja vaimukas pildiraamat lahkusest ja sõprusest.
Flad, Antje
Metsas on algamas uus päev. Noored rebasekutsikad tulevad pesast välja ja uurivad okkalist siili. Mägrapojad aga jäävad veel maa-alusesse urgu, kuhu vanemad on teinud toiduvarudega sahvri… Kes hoolega vaatab, leiab loomi kõikjal meie ümber: olgu siis metsas, jões, mägedes, maal või linnas. Suurest pildiraamatust leiad üle 50 looma, kes elavad meie lähedal. Uuri järele, kes elab kus ja mida üks või teine loom teha oskab.
Lahedasse lauamänguraamatusse on köidetud 6 põnevat mängu ja 2 täringut. Raamatu kaanetaskus on peidus 16 mängunupukest. Mõni mäng on lihtsam ja sobib väiksematele, teine on keerulisem ja pakub põnevust kogu perele. Iga mängu juures on lihtne suurtähtedes juhend. Raamatuformaadis mängud ja külge kinnitatud täringud ei lähe kaduma ning neid on mugav mängida ka reisil. Mängud:• REIS ÜMBER MAAILMA• LOOMADE SEIKLUS• MATKA KOMPASSI JÄRGI!• REIS LÄBI PÄIKESESÜSTEEMI• AITA RÜÜTEL LOSSI!• TALUS
Kangro, Maarja
Kas sa tead kedagi, kes valjusti norskab? See raamat räägib printsess Norast ja tema perekonnast, kus kõik norskasid nii valjusti, et see ajas hirmu nahka igaühele, kes öösel lossi lähedusse sattus. Mis norskavast printsessist sai?
Tellegen, Toon
Metsaelanikud saadavad üksteisele kirju ja tuul kannab need eksimatult kohale. Kui palju kirju on tal laiali kanda ja kui kummalised need veel on! Elevant läkitab teole kutse tantsule. Üksildane mutt kirjutab maa all pimedas iseendale. Kui ilm on külm, saab orava sõnum sipelgale selga mantli ja pähe mütsi. Kirju saadetakse kõigile, ka päikesele ja kirjale endale. Ja see, mis on kirja pandud, võibki tõeks osutuda või teoks saada. Toon Tellegen on tänapäeva tuntumaid Hollandi kirjanikke, kelle vahvaid homoorikaid lugusid armastavad ühtviisi lapsed ja nende vanemad üle terve maailma. Varem on tema sulest ilmunud “Minu isa” ja “Orava sünnipäev ja teised lood”.
Schults, Anastassia
Väike Felix tuleb esimest korda Tallinna ja otsustab külastada kõiki naljakate nimedega bussipeatusi. Bussisõidu ajal jääb ta magama ning satub unistuste maailma, kus Siili peatuses jookseb siil, Järve haiglas töötavad merineitsid ja Rebasemägi meenutab päris rebasesaba. Raamatu on loonud ema ja tema 11-aastane tütar — kõik värvikirevad vesivärvillustratsioonid on maalinud noor kunstnik. Tulemuseks on soe, humoorikas ja fantaasiarikas lugu, mis äratab ellu Tallinna tänavad ning paneb väikeseid ja suuri lugejaid naeratama.
Tammesaar, Anna Maria
Maksimaalselt nelja tähe pikkused sõnad ja nelja sõna pikkused laused – kõige lihtsam viis lugema õppimiseks. Kaunis pilt kinnistab teksti. Las laps õpib lugema rõõmuga!
Enno, Ernst
Lillelallerad – nii nimetas lasteluuletusi, oma loomingu päikeselist poolt eesti üks armastatumaid luuletajaid Ernst Enno (1875–1934). Lapsed, kellest ja kellele Enno kirjutab liiguvad ja laulavad looduses – koduõuel, metsas, heinamaal. Igal sammul juhtub midagi lõbusat, isegi äpardused on naljakad ega too meelehärmi. Enno huumor on pehme ja mõnus, ta leiutab naljakaid sõnu ja laseb kuulda loomade hääli. Käesolevas kogumikus on luuletused ajalises järjestuses, dateeritud käsikirjalised salmid on pandud varem avaldatud luuletuste vahele, oma õigele kohale. Raamatul on kaks saatesõna. Koostamispõhimõtetest kirjutab Mart Jagomägi. Ennot ja tema lasteloomingut tutvustab Leelo Tungal. Luuletusi saadavad Ederi Ojasoo illustratsioonid, millel seiklevad needsamad tegelased, kes luuleridadelgi.
Kessel, Carola von
Roboteid on kõikjal aina rohkem näha. Kunagi olid nad abiks vaid tehastes ja tänaval neid eriti ei näinud, aga täna on nad isegi igas kodus. Seal pesevad robotid aknaid või põrandat, niidavad muru või mängivad muusikat. Robotid aitavad kohvikus ettekandjaid, õnnetuste ajal tuletõrjujaid ja kurjategijate jälitamisel politseinikke. Maal aitavad robotid laudas loomi sööta ja lehmi lüpsta. Linnas liiguvad isesõitvad bussid, spordivõistlusi jälgivad droonid ja pakke toimetavad kätte pakirobotid. Teaberohke raamat robotite ilmumisest ja kasutamisest. Raamatu lõpus antakse ideid, kuidas valmistada endale vahva robotikostüüm.
Kuidas sina uneajaks valmistud? Kui teed igal õhtul enne magamaminekut samu asju, on sul lihtsam uneajaks valmis olla. Raamat räägib sellest, kuidas Liisa ja Ruudi vannis käivad, hambaid pesevad ja unejuttu loevad. Laps saab koos tegelastega magamaminekut harjutada ja oma tublidust lõbusate kleepsudega tähistada.
Kirby, Katie
Lottie Brooksi megakeerulised armumised /
Pole mingi ime, et „Lottie“-raamatutest on saanud menukid! Lottie on ju Lottie: lihtne, särtsakas, heasüdamlik ning vahel armsalt totakas 12-aastane tüdruk, kelle tujud küll vahelduvad kosmilise kiirusega, kuid kelle õhin ja vaimukus uute väljakutsetega silmitsi seismisel ei jäta külmaks kedagi. Seekordses päevikus räägib Lottie oma südameasjadest. Tüdruk valmistub oma esimeseks kohtinguks – mis Lottie õuduseks tekitab tohutut elevust tema veidras ja piinlikus, ent ometi maailma parimas perekonnas –, püüab ära õppida suudlemise, hakkab feministiks ja kavandab luuletajakarjääri, pajatab uskumatutest katsumustest, mis kaasnevad breketite saamisega, ning peab ületama nii mõnegi hirmu. Varem on ilmunud „Lottie Brooksi äärmiselt piinlik elu“ (2021) ja „Lottie Brooksi katastroofilised apsakad sõpradega“ (2022).
Kuidas käia arsti juures? Laps saab raamatut lugeda ja uurida, mida teeb arst, kui kõht valutab või otsa ees on muhk. Lõbusate kleepsude abil märgib laps enda vaprust ja tublidust. Raamat aitab vabaneda hirmust arstikabineti ees.
Gavalda, Anna
13-aastane peategelane otsib oma küsimustele vastuseid ja väljapääsu probleemide nõiaringist. Raamat räägib oma elutee valimisest, perekonnast, ustavusest ja armastusest. Sellest, et unistused võivad ja peavad täituma, seda peab lihtsalt väga, väga soovima.
Valge, Markus
Lugu ühest tavalisest laupäeva hommikust, kus pere on kodus ja valmima peaks üks mõnus ports pannkooke.
Jäntti, Riikka
Seljakott selga ja merele! Väike hiir on elevil, sest teda ootab ees esimene reis välismaale. Ta pakib kokku seljakoti, jalutab koos ema ja tädiga sadamasse ning läheb läbi toru hiigelsuurele laevale. Laev on tohutult suur, kuid kajut on üllatavalt väike. Mis tunne on magada, kui laev lainetel õõtsub? Vastaskaldal ootab avastamist vihmane, kuid ilus linn. Aga mis juhtub tagasiteel? „Väike hiir läheb kruiisile” on eluline ja humoorikas pildiraamat väikese linnahiire tegemistest, kellega on lapsel lihtne samastuda. Sobilik ettelugemiseks juba päris pisikesele lapsele ja ka natuke suuremale, kes harjutab lause tasandil lugemistehnikat. Raamat on trükitähtedes.
Ruumilised hääled. Sõidukid : 5 ruumilist sõidukit, mida kuulata ja vaadata! /
Seda, kuidas auto tuututab, sa ilmselt tead. Aga kas sa tead, kuidas müriseb traktor või vilistab rong? On sul ehk oma lemmiksõiduk? Vahvast ruumiliste piltide ja häälnuppudega raamatust saad teada, milline sõiduk liigub vees, milline rööbastel ning kuidas üks või teine sõiduk müdiseb.
Aru, Jaan
Iga lapse ajul on supervõime! See supervõime on oskus õppida ja osavamaks saada. Aga seda supervõimet kasutada polegi niisama lihtne. Selleks peab teadma paari nippi! Teadlane ja teaduse populariseerija Jaan Aru kirjutab, mida iga laps oma aju kohta teada võiks. Mis on õppimine? Mis on tähelepanu? Miks tuleb magada? Raamatus selgitatakse lastele, kuidas nutiseadmetest mõelda ja mismoodi neid kasutada. Nutiseadmed peaksid olema töövahendid aju jaoks, mitte tähelepanuröövlid! Lugeja kohtub ka Nupuka ja Napakaga. Raamat on eelkõige mõeldud lasteaia lõpetajatele ja esimese klassi õpilastele, aga nii mõndagi huvitavat ja kasulikku leiavad siit ka nooremad ja vanemad.
Sein, Liis
“Miks on minu nimi Jaan?” tahab teada väike Jaan. Ema ja isa panevad selga piduriideid, et sõita koos suurele suguvõsakokkutulekule. Seal aga selgub, et suguvõsas on Jaane rohkem kui üks ja miks see nii on, sellele teab vastust ainult vanavanaisa. “Miks Jaan?” on pildiraamat oma sugupuu uurimisest ja avastamisrõõmust, mida see pakub.
Raud, Eno
Eno Raua läbi aegade väga populaarse lasteraamatu „Sipsik“ ainetel valminud pappraamat kõige väiksematele. Edgar Valteri loodud pidid ja raamatu peatükkide alusel kirjutatud lihtsad suurtähtedega tekstid on väiksele lugejale esimeseks meeldejäävaks kohtumiseks Sipsikuga.
Miks, miks, miks? Suureks kasvades tekib meil hulk küsimusi, millele meil vastuseid ei ole. Küsimused võivad küll muutuda, kuid meie uudishimu ei vaibu kunagi. Seetõttu ei ole uudishimulik iga tegelikult üldse mingi kindla vanusega piiratud! Ka see raamat on loodud seda silmas pidades: et vastata küsimustele, mis sinu peas tekivad, ja aidata täiskasvanutel leida igale neist täiuslik seletus. Sellest raamatust leiad üle 100 küsimuse koos lihtsate ja õpetlike vastustega, nii et miski ei jää arusaamatuks. Kui sinu keele peal on pidevalt mõni „miks?”, siis on „Imeline mikside raamat” just sinule mõeldud!
Finch, Rusty
Metsas on suvi! Loe suvisest metsaelust koos karu ja tema poegadega. Igal pildil on põnev klapp, mille taga vaadata! Su laps on valmis lendu tõusma! Raamat tutvustab loomi ja nende elupaiku. Pakub üllatusi ja avastamisrõõmu. Julgustab kasutama peenmotoorikat
Pervik, Aino
Selles raamatus on kümme lugu lastele juba tuttavast Sinivandist, kes läheb lasteaeda, joonistab, kuulab unejuttu, jalutab pargis, kohtab tigu, on mardisant, otsib oma punast puuhobukest, on vahepeal natuke haige, käib isaga poes ja lõbutseb sõbra sünnipäeval.
Contra
Luuleraamat lastele. “Isa sokk” on juba viienda raamatu peategelane, kes seekord seikleb täiskasvanute ja laste maailma piiril, põhjustades palju segadust. Isa sokk on pidevalt rändamas ja temaga taaskohtumine on iga kord rõõmus hetk kogu pere elus.
Tomusk, Ilmar
Ruudulise särgiga mees : linnalaste krimisuvi /
Selle esimeses osas saate tuttavaks kümneaastase Mia ning tema kuueaastase venna Kaspariga, kes ei saa omavahel üldse läbi. Suur õde kamandab väikest venda alatasa ning tollel ei jää muud üle, kui vastutasuks õele korralikult närvidele käia. Ühel päeval juhtub aga ime – õe ja venna läbisaamine muutub ja neist saavad parimad sõbrad. Raamat „Ruudulise särgiga mees” räägibki sellest, mis on selle imelise muutuse põhjus ning mida Mia, Kaspar ja tolle kaks sõpra igava suvevaheaja sisustamiseks ette võtavad.
Peers, Bobbie
Avastajate klubi 6. seiklus Ella ja Felix kutsutakse kummalisse paika järsul mäenõlval. Sealsed asukad elavad kaljuseinale kinnitatud majades ning ainsaks liikumisvahendiks on kaljusiud. Majade mäe külge kinnitamiseks kasutatakse lima, mida tuleb igal aastal uuendada. Paraku saab imelima ainult vihmavarjupuult, mis õitseb vaid korra aastas. Just õitsemise ajaks on juhtunud aga kõige hullem asi üldse: vihmavarjuhaukaja on oma pesa ehitanud vihmavarjupuu oksale. Kas Ellal ja Felixil õnnestub see sasipundar lahti harutada? Kas lahendus võib peituda veidrates peavarjudes, mida kohalikud kannavad ja mis meenutavad väga paberlennukeid?
Tungal, Leelo
Selles värsiraamatus jutustab Leelo Tungal loo laulurästast, kelle väga meeldis esineda. Autor lisab oma soovituse väikesele lugejale: „Kui sa soovid kuulda laulurästa ja teiste tiivuliste esinemist, mine koos pere või sõpradega parki või metsa. Laululindude orkester esineb seal eriti vahvasti kevadel ja suvel.“
Zur Brügge, Anne-Kristin
Kuidas loomalapsed magama jäävad : suur ettelugemisraamat /
Mida teeb väike lõvi enne magamaminekut? Aga väike hiir? Ja ahvikene? Kõik loomalapsed kogevad väiksemaid ja suuremaid seiklusi, enne kui poevad rahulolevalt ja õnnelikult oma asemele. Imetoredad lood, armsad luuletused ja väikesed rituaalid soodustavad uinumist ja toovad mesimagusaid unenägusid. Muuda magamaheitmise aeg päeva kõige ilusamaks ajaks!
Kitsik, Tiiu
Juhan ja Lars on vennad. Ühel kaua oodatud päeval sõidavad nad koos vanematega mere äärde telkima. Vennad kipuvad omavahel võistlema, kord on Juhan mõnes asjas osavam kui Lars ja siis jälle vastupidi. Hoolimata võistlemisest teavad vennad, et nad on ikka teineteise parimad sõbrad.
Bednarek, Justyna
Kümne soki ebatavalised seiklused (neli neist parema ja kuus vasaku jala sokki) /
Tihtilugu juhtub nii, et paned pesumasinasse sokipaari, välja võtad aga ainult ühe soki. Teine on täiesti jäljetult haihtunud! Kuhu küll ometi? Mis saab kaotsiläinud paarilistest edasi? Selles loos lähevad nagu tina tuhka kadunud sokid laia maailma läbi pesumasinaaugu. Neli parema ja kuus vasema jala sokki põgenevad ja alustavad oma ebatavalisi seiklusi! Ühest tuleb filmistaar, teine hoolitseb orvuks jäänud hiirte eest ja kolmandast saab detektiiv. Fantaasial pole siin piire! Justyna Bednarek on üks Poola tuntumaid ja tunnustatumaid lastekirjanikke, kes on loonud üle 50 raamatu. Suurima populaarsuse tõi talle raamat „Kümne soki ebatavalised seiklused“, mis avab neljast raamatust koosneva sokiseikluste sarja. Nende lugude põhjal on tehtud ka teatridramatiseeringuid ja multifilme.
Gellert, Marju
Mõnda aega tagasi, mil autod ja traktorid olid juba olemas, kuid arvutitest ega mobiiltelefonidest ei osatud veel undki näha, ning televiisoritki ei pandud rohkem käima, kui vaid õhtusteks „Aktuaalse kaamera“ uudisteks, oli lastel omamoodi põnev elu. Mida lapsed tegid? Vanemad sellest suurt midagi ei teadnud, lapsed ise aga oma salamaailmast väga ei rääkinud. „Metsakivi lood“ on raamat suvest maal, kus laste mängud ja igapäevatoimetused otsapidi muinasjutuks muutuvad. Kui Mari, Tuuli ja Kaspar leiavad metsast vana paja, algavad ootamatud suveseiklused, mida kaunistavad imelised illustratsioonid.
Pérez-Franco, Roberto
Hector on noor poiss, kes elab Panamas. Tema parim sõber on kärnkonn, kuid ta tahab olla ka tüdruku, Verónica sõber. Koolipäeval, mil bioloogiatunnis lahangu teel paljastatakse elu saladused, peab Hector oma kärnkonna päästma. Eelkõige 7–12-aastastele lugejatele. Rikkalikult illustreeritud.
Zylė, Kotryna
„Parim päev“ on 4–8-aastastele lastele mõeldud nutikas ja vahva teos, mis räägib sellest, kuidas tulla toime halva päevaga. Elsa on välja töötanud halbade päevade päästmise plaani. Ta hoiab alal tikutoose, millesse talletab mälestused headest päevadest. Mõned mälestused joonistab tüdruk üles, mõnele viitab lõhn, mõnele väike meene. Halval päeval võtab ta tikutoosi välja, tuletab meelde võrratut päeva ja tema tuju paraneb. Nüüd aga on kehv päev olnud nii temal kui ka ta sõbral – kuidas sellest jagu saada? „Parim päev“ on soe, läbimõeldud ja mõtlemapanev lugu, mis on kirja pandud lihtsas ja hästi jälgitavas keeles. Raamat julgustab tundma oma negatiivseid tundeid, õpetab nendega toime tulema ja paneb tööle lapse fantaasia. Värvilised illustratsioonid on atraktiivsed ja isikupärased, pakuvad avastamisrõõmu ning moodustavad koos tekstiga suurepärase terviku. Raamatu suur formaat lubab osa saada väiksematestki detailidest. Pisipõnnid saavad teost uudistada koos vanemaga, suuremad lapsed aga iseseisvalt. Kotryna Zylė on laste- ja noorteraamatute autor, erinevate kirjanduslike initsiatiivide algataja, kes on pälvinud oma loomingu eest mitmeid autasusid. Kirjanik on kahe lapse ema, plüüslambukese ja ekskavaator-transformeri vanaema. Talle meeldivad väga trollid ja rongid, sõidab nendega meeleldi kohtumistele lugejatega. Kotryna ütleb, et tema PARIM PÄEV on see, kui ta pole veel midagi kirja pannud, kuid tal on uue raamatu jaoks olemas värske mõte ja näib, et sellest teosest saab maailma parim! Inga Dagilė on kõige enam tuntud kui auhindadega pärjatud lasteraamatute kunstnik ja kujundaja. Vähem on ta tuntud kui kahe loomingulise lapse ema. Üldse pole ta tuntud kui sportlane, kes treeningutel mõõgaga vehib. Joob kohvi harva, kuid viib sageli koju uue kohvitassi. Kollektsioneerib laste joonistusi ja huvitava kujuga kive. Inga jaoks on PARIM PÄEV selline, mis jätab endast jälje, ei kao märkamatult.
Lobe, Mira
Ingo otsib pargis oma palli, aga leiab hoopis ühe suure värvilise muna. Ta võtab selle koju kaasa ning peagi poeb munast välja tundmatu elukas. Ingo on temast vaimustuses ja paneb talle nimeks Drago. Ka Ingo vanemad ja õde on Dragost lummatud. Drago aga sööb palju, kasvab kiiresti ja pöörab kogu perekonna elu pea peale. Poisi vanemate arvates peaks noore draakoni viima loomaaeda, kuid Ingo teeb kõik, et Drago saaks nendega koos elada. Ingol on koos Dragoga hea, aga mis on õigupoolest parim Dragole? Kui draakoni tiivad suuremaks kasvavad, lendabki ta minema. Ingo on väga kurb, kuid mõistab samas, et nii on kõigi jaoks parem.
Tourlonias, Joëlle
Pissi kaka raamat : potilkäimise õpetus /
Toit läheb inimesel ühest otsast sisse ja tuleb teisest otsast välja. Aga see, mis välja tuleb… Tänu paljudele libistavatele piltidele ja klappidele on see üks tore raamat, mis õpetab su potil käima! Pissi ja kaka, pühi pepu puhtaks, lase vesi peale, pese käed – kas pole lihtne!
Tellegen, Toon
Joosepi isa on maailma kõige targem, tugevam, ilusam, armsam ja eeskätt kõige suurem mees. Ta suudab KÕIKE. Ja Toon Tellegen oskab sellest kõige paremini jutustada. Toon Tellegen on tänapäeva tuntumaid Hollandi kirjanikke, kelle vahvaid homoorikaid lugusid armastavad ühtviisi lapsed ja nende vanemad üle terve maailma. Varem on tema sulest ilmunud “Orava sünnipäev ja teised lood”.
