"Tarkuseallikas voolab läbi raamatute" - Kreeka vanasõna

Uudiskirjandus

IlukirjandusErialakirjandusLastekirjandusFilm/muusikaNoortekirjandus

kaanepilt

Walt Disney Company

Koomiksikogu. 102 /

Kevad on käes ja pardipoisid võtsid seekord Koomiksikogu kaaned enda kasutusse, et jagada meiega siin oma värskeid teadmisi putukatest! Lo sinagi, mis nad teada on saanud. Kui putukate enesekaitsevõtted on selged, siis kohe lugude juurde!

kaanepilt

Wren, Jenny

Pilla-Palla pakub abi /

Pilla-Palla on vilgas hiireke, kelle päevad mööduvad aasa serval armsas majas askeldades. Ta on iga töö peale hakkaja ning tema väikeses kuuris on selleks hulk igasuguseid tööriistu ja muud kraami. Abi saavad kõik loomad, kel abi vaja: korda saab nii orava kleit kui ka mägra paadilagi, vahetatud jänese traktori rehv ja värvitud metsakool. Siis on aeg pidada tänupidu. Väikelastele mõeldud pappraamatu igal lehepaaril käib põnev pildipeitus. Suurelt pildilt tuleb lapsel üles leida lehe allservas osutatud asjakesed, kuid osa neist on kavalalt klappide all peidus. Pilla-Palla toimetusi vahendavad Riina Turi eestindatud värsid.

kaanepilt

Vilep, Heiki

Une-Mati väga uued kiiksulood /

„Une-Mati väga uued kiiksulood” toob lugejani kümme uut naljakat, südamlikku ja parajalt kiiksuga unejuttu. Une-Mati, Aaron ja kratt Karla kohtuvad pliiatsite, pannkoogi, põrnikate, kohvimasina, postiljonist siili, vana rongi ja teiste tegelastega, kelle veidrates seiklustes on peidus soojad mõtted sõprusest, hoolimisest ja eneseusust. Raamat sobib ettelugemiseks ning pakub rõõmu nii lastele kui ka täiskasvanud lugejale.

kaanepilt

Walt Disney Company

Koomiksikogu. 103 /

Pardilinnas läheb pall veerema ja keegi ei võta seda tõsisemalt kui Donald. Pingeliste mängude, hullumeelsete treeningute ja kaootiliste turniiride keerises selgub ruttu, et jalgpall on enamat kui lihtsalt mäng. Samal ajal kui Donald unistab suurest võidust, teevad profid juba sooja. See jalgpalliseiklus on täis nalja, meeskonnavaimu ja Pardilinnale omast pöörast saginat!

kaanepilt

Garnett, Jaye

Kasvame : uuri ja avasta : 12 tugevat klappi! /

Küll on ikka palju asju, mis kõik kasvavad! 12 klapi sees on toredad piiluaugud. Raamat julgustab kasutama peenmotoorikat; aitab mõista ja laiendada sõnavara; tutvustab loodust ja kasvamist.

kaanepilt

Libe, Katariina

Miks surnud ei või kirjutada /

Lühijutukogumik koondab ühtteist juttu, mille korduvateks motiivideks on teisikud ja surm. Tegelased kohtuvad enda näoga koolnutega, näevad viirastusena iseennast või vaatavad muul moel endaga kõverpeeglis tõtt. Kogumik koondab Katariina Libe viimase viie aasta jooksul kirjutatud tekste, millest mõned on ka varem avaldatud ajakirjas Looming. Novelli „Enesetapja” eest määrati talle 2023. aastal August Gailiti nimeline novelliauhind. Lugusid juhatavad sisse autori illustratsioonid. Katariina Libe on töötanud näitleja ja ajakirjanikuna, ta on avaldanud kaks romaani ja mitu lasteraamatut, ühtlasi on ta mitme teatriteksti ja seriaalistsenaariumi autor.

kaanepilt

Kay, Adam

Dexter Procter, kümneaastane arst /

Saa tuttavaks ainsa arstiga maailmas, kes peab juba kell kaheksa õhtul voodis olema. Esimesest hetkest peale oli selge, et Dexter on eriline. Ta hakkas rääkima nelja sekundi vanusena. Viiendaks eluaastaks oli ta ära teinud kaheksakümmend kuus keskkooli lõpueksamit. Ja nüüd, kümneselt, töötab ta haiglas arstina. Hoolimata armastavast perekonnast ning headest sõpradest Rupist ja Ottost, tunneb Dexter, et ei kuulu päriselt kuhugi. Ka haiglas vaadatakse talle ülevalt alla ning kade doktor Drake teeb kõik, et Dexter vallandataks. Lisaks toimub Dexteri endises koolis midagi kohutavat – kõiki õpetajaid vaevab jõletu kõhulahtisus. Kas Dexteril õnnestub säilitada töö, päästa kool ja leida oma koht maailmas?

kaanepilt

Teede, Mari

Pedassaarel lõksus /

11-aastane Loore läheb koos oma väikese õe ja vennaga Salmistusse vanaisale külla. Aga talueluga nad rannakülas väga pikalt tutvuda ei jõua, sest vanaisal tekib mõte sõuda lastega inimtühjale Pedassaarele robinsone mängima ja ellujäämisnippe õppima. Kohale jõudes selgub aga, et vanaisa unustas õnged kaasa võtta ning ta sõuab korraks üle mere koju tagasi. Lapsed jäävad asustamata saarele üksi. Algab põnev ja kõhedusttekitav seiklus üksikul saarel. Mari Teede on varem kirjutanud lasteraamatud “Ingmar ja meri” ning “Appi, me muutusime kassideks!”. Pedassaart ja rannaelu armastab ta väga.

kaanepilt

Ruder, Kristina

Hiireke Kriim ja kassike Triin /

“Hiireke Kriim ja kassike Triin” on soe ja südamlik lugu sõprusest, igatsusest ning sellest, kui tähtis on olla armastatud just niisugusena, nagu oled. TÕELINE SÕPRUS EI KÜSI SUURUST, TUGEVUST EGA VÄLIMUST. TÕELINE SÕPRUS ON HOOLIVUS JA USALDUS. KUTSUN SIND HIREKESE JA KASSIKESE LOOLE KAASA ELAMA.

kaanepilt

Scheffler, Axel

Pips ja Popi. Mängime koos! /

Selles suures värvilisi pilte ja uusi sõnu täis raamatus on palju lõbusaid mänge, mis arendavad mälu ja kasvatavad sõnavara. Löö kampa Pipsi ja Popiga, kellel jätkub sulle ja su sõpradele terveks päevaks põnevaid mänge. Mängi: neli memoriini, mida saab mängida kolmel erineval moel. Õpi: igal leheküljel on uusi sõnu, mis kasvatavad sõnavara. Kodus või reisil: sama lõbus nagu tavaline memoriin, aga kõik ühtede kaante vahel! Raamatusari „Pips ja Popi” põhineb Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnaga pärjatud animatsioonil, mida näidatakse Eestis ja hetkel saab seda vaadata ligi 100 riigis. Multikas on nomineeritud vanuserühmas 0–5 aastat ka autasule The Best Preschool Licensed Property, sobides Bluey ja Põrsas Peppa väikestele fännidele.

kaanepilt

Scheffler, Axel

Pips ja Popi. Uus sõber /

Muhe esimene raamat kõige väiksematele! Pips leiab uue sõbra ja Popi tunneb end korraga väga kõrvalejäetuna. Oi-oi, vaene Popi! Aga kui Pips, Popi ja Jaak lähevad jäätist ostma, juhtub midagi ootamatut. See õpetab neile kõigile, mida tähendab tõeline sõprus. Raamatusari „Pips ja Popi” põhineb Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnaga pärjatud animatsioonil, mida näidatakse ka Eestis ja hetkel saab vaadata ligi 100 riigis. Multikas on nomineeritud vanuserühmas 0-5 aastat ka autasule The Best Preschool Licensed Property.

kaanepilt

Meie Juku anekdoodid : veel 400 anekdooti väikesest väänikust /

Sarja neljas raamat. Juku, pere ning tema karvatud ja karvased sõbrad. Teekond teadmiste juurde on Juku puhul käänulisem, kui mõne tavaõpilase puhul. Elav legend, Tootsi väiksem vend, Eesti oma Bart Simpson. Lood Jukust, mida on lõbus rääkida, kuigi oma perekonda sellist väänikut ei sooviks. Enne ütleb, siis mõtleb. Mida Juku ei tee, seda Juhan ei tea. Tarbida eakohaselt ja ettevaatlikult. Kõik lood on välja mõeldud ja ükski loom, lapsevanem ega õpetaja Juku lugude valmimise käigus kannatada ei saanud.

kaanepilt

Daynes, Katie

Mis on armastus? /

Kas armastada saab mitut moodi? Kas armastus kestab igavesti? Mis üldse on armastus?Nende ja mitmete teiste armastusega seotud küsimuste üle saab raamatus klappe avades ja sulgedes koos lapsega arutleda. Iga tõstatatud küsimus on illustreeritud eluliste ja lastepäraste näidetega. Näiteks küsimusele, et kas armastada saab mitu moodi, on raamatus mitmeid toredaid näiteid: armastada saab nii oma lemmiklooma, sõpradega koos olemist, puuonnis ajaveetmist või isegi kõiki kollast värvi asju. Samas, alati pole armastada üldsegi nii lihtne! Võtke aega ja arutlege koos lapsega, mis on armastus, kuidas seda ära tunda ning mõistetavalt ka teistele väljendada.

kaanepilt

Jäntti, Riikka

Väikese hiire lennureis /

Ema äratab väikese hiire varahommikul üles ja takso viib nad lennujaama. Kas ema oskab masinast kohvritele sildid välja printida ja kas turvakontrollis värav piiksub? Lennukis saab väike hiir aknaaluse koha ja vaatab, kuidas maa nende all aina kaugeneb. Pilvede kohal on mõnus lennelda, aga kuhu ema ja väike hiir õigupoolest üldse teel on? „Väikese hiire lennureis” on eluline ja humoorikas pildiraamat väikese linnahiire tegemistest, kellega on lapsel lihtne samastuda. Sobilik ettelugemiseks juba päris pisikesele lapsele ja ka natuke suuremale, kes harjutab lause tasandil lugemistehnikat. Raamat on trükitähtedes. Arst ja vaimse tervise koolitaja Ove Liis Mahhov soovitab: Lood väikesest hiirest räägivad hiireemast, kes elab oma lasteaaiaealise lapsega üksi paneelmaja korteris. Toimuvad tegevused pakuvad palju äratundmist – aga tõeline võlu on hiireema näoilmed ning lapse jaoks varjatud huumor, mis teeb nende lugemise ka viiendal, kümnendal või viieteistkümnendal korral talutavaks.

kaanepilt

Petrone, Epp

Minister Nestor /

Raamat „Maal mamma juures“ lõppeb olukorraga, kus mamma jääb sügise tulles üksi maale, sest ta ei taha oma kodust linna kolida. Käesoleva raamatu tegevustik algab siis, kui lumi on maha tulnud ja ema koos tütardega tuleb maale mammale külla. Seal saavad nad teada uudise kassipoegadest lauda peal ja tüdrukutel õnnestub üks kassipoeg välja meelitada. Anna on hiljuti veerinud ajalehest kokku sõnad „Minister Nestor“ ning neist sõnadest saabki kassipoja nimi. Võtaks kassipoja endale, viiks linna? Aga mille eest tuleb kassi pidades vastutada? Ja kuidas harjutada kokku vana kassi ja uut kassi? Enamik raamatu tegevusest toimub linnas, noore Nestori ja vana Kurru-Nurru sõbrunemise protsessi kirjeldades. Raamat on kirjutatud laste palvel: nad on palunud perelugudesse uut kassilugu, lisaks „Kurru-Nurru vurrudele“.

kaanepilt

Sein, Liis

Olav Ehala : helilooja /

Selle raamatu peategelane on Olav Ehala, armastatud Eesti helilooja, kelle looming on kergesti äratuntav ja ühendab mitmeid põlvkondi. Olav kasvas üles muusika keskel ja hakkas peagi ka ise seda õppima. Tema loodud filmimuusikast on kujunenud aeguma klassika. Südamlik ja pühendunud Olav peab väga oluliseks, et looming puudutaks inimesi ja kosutaks nende hinge. Sarjas „Väike algus, suur lugu“ on varem ilmunud „Lennart Meri. President“ ja „Leelo Tungal. Lastekirjanik“. Sarja igas raamatus on kirjas ühe Eesti kultuuriloos olulise inimese lugu, justkui jutustaks seda peategelane ise. Raamatus on lisaks eluloole ka ülevaade loomingust, sõnaseletused, käsikirjalised tsitaadid, loovülesanded, fotodest inspireeritud joonistused ja koomiksid. Sari toetab mõtteviisi, et igast lapsest võib saada president, kirjanik, tippsportlane või helilooja. Milline on sinu lugu?

kaanepilt

Suggs, Margaret Anne

Robin ja Pip /

Mõne lapse peas on muremõtteid rohkem kui teistel. Mõnikord nii palju, et isegi väike asi võib tunduda hirmus suur. „Robin ja Pip“ on õrn ja südamlik lugu väikesest linnust Robinist, kes muretseb peaaegu kõige pärast. Ta muretseb asjade pärast, mis võivad juhtuda, ja asjade pärast, mis ei juhtu ilmselt kunagi. Eriliselt muretseb Robin selle pärast, mis saab tema sõbrast Pipist, suurest ja targast õunapuust. Õnneks oskab Pip Robinit õrnalt toetada ja aidata tal muremõtetega toime tulla. Läbi lihtsate vestluste ja looduse tarkuse õpib Robin tasapisi mõistma, et kõik mõtted ei pea juhtima meie elu ning tulevikku ei pea kartma juba enne selle saabumist. Raamat aitab lastel panna sõnadesse oma hirme ja mõrudaid mõtteid ning annab täiskasvanutele võimaluse neist teemadest lapsega rahulikult rääkida. Küsimuste-vastuste stiilis jutustatud lugu teeb keerulised tunded arusaadavaks ka noorematele lastele. Margaret Anne Suggsi värvikad ja detailirohked illustratsioonid loovad sooja ning lohutava keskkonna, kus on hea koos lapsega peatuda, pilte uurida ja vestlust alustada. See rahustav pildiraamat on kaunis meeldetuletus, et ka kõige suurematest muremõtetest on võimalik läbi tulla, kui meie kõrval on keegi, kes oskab kuulata, mõista ja toetada.

kaanepilt

Hinrikus, Kadri

Koos isaga /

Pärast isa kaotust ei ole Jakobi elu enam endine. Ta on end läbi närinud kolmandast klassist, tema õde kuuendast, isegi suvevaheaeg ei tekita elevust nagu varasematel aastatel. Ometi areneb tüütult tühjadest päevadest ootamatult värvikas seiklus. Pereema hakkaja venna ärgitusel võetakse üheskoos ette automatk, milles on oma roll nii juhusel kui ka seaduspäral – nagu ikka elus. Kellel on kohutav nõrkus maasikate, kellel suitsuliha vastu ja mis sellel matkalistega pistmist on? Mis roll on selles loos suursugusel merikotkal ja kuidas saab kõige harilikum tagasihoidlik pruuni kuuega linnuke rahu tuua? Juturaamatu mõõtu lugu räägib leinaga toimetulekust, kuid ei keskendu tüüpiliselt emotsioonidele ja traagikale, vaid pigem tegevusele, milles on omal kohal argine soe huumor.

kaanepilt

Droop, Constanza

Meie meeled : aga miks? /

Maailm pakub meile igal hetkel uut infot. Võtame seda vastu oma silmade, kõrvade, nina, suu ja nahaga. See võimaldab meil ümbritsevat mõista ja otsuseid langetada. Meie meeled ehk nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine aitavad meil hakkama saada. Aga miks on meil kaks silma ja kaks kõrva, aga nina ja suu ainult üks? Milline on inimese suurim meeleelund? Vajalikud teadmised ja selgitused kõige väiksematele. Hind

kaanepilt

Bourouaha, Nejma

Varastatud sünnipäev /

Pesukaru Miku väiksel õel on sünnipäev. Miks kaovad küünlad tema sünnipäevatordilt? Kuhu on kadunud ka teiste pereliikmete tordiküünlad? Imekaunite piltidega raamat räägib sellest, kuidas hea sõna ning pehme kallistus aitavad hirmudest võitu saada. Ja ka küünlad tagasi saada ning särama panna.

kaanepilt

Kuula muusikat põrsas Peppaga /

Põrsas Peppa armastab muusikat. Tal on oma bänd ja nad astuvad üles linnakese suvepeol. Kõik peavad usinasti harjutama. Aita sinagi kaasa, vajutades loo lugemise ajal nuppe.

kaanepilt

Petigny, Aline de

Laura-lood. Esimene raamat /

Laura on rõõmsameelne ja asjalik väike tüdruk, kellel on isa ja ema ja Mõmmi ja sõbrad ja kes käib öasteaias. Raamat on kirjutatud trükitähtedes, et väike lugeja saaks ka oma lugemisoskust harjutada.

kaanepilt

Freyberg, Katrin

Tudujutud /

Laste ja vanemate raamat käsitleb elulisi küsimusi, mis lapsel arengu ja kasvamise ajal tekivad ja millele soovib laps vastuseid ja selgitusi saada. Raamat aitab lapsel mõista ennast maailmas ja oma suhteid teistega. „Tudujutud“ sobivad lugemiseks koolieelses eas lastele, alates neljandast eluaastast, ja täiskasvanutele, kellega koos nad aega veedavad. Need võivad olla vanemad, vanavanemad, lasteaiaõpetajad ja kõik teisedki, ka suuremad õed-vennad. Loetud lugude taustal saab mõtiskleda ja arutleda küsimuste üle, mis lugemise kestel tekivad, ja väljendada oma mõtteid loominguliselt, just nii, kuidas kellelegi meeldib. Selleks on autor iga loo juurde lisanud küsimusi, mis ärgitavad ühist vestlust ning suunavad last olukorda oma eluga võrdlema, oma lugu ja kogemust jagama. Vahest sünnib nii igas peres oma tudujuttude raamat?

kaanepilt

Dinosauruste salapärane maailm /

oredad kolmemõõtmelised pildid ja dinosaurusi kirjeldavad luuletused teevad sellest raamatust väikese paleontoloogi lemmiku.

kaanepilt

Grimm, Sandra

Villi ja Volli : aga see on ju minu oma! : minu mängu- ja tegelusraamat /

Villi binokkel on kadunud! Aga just sellega tahtsid Villi ja Volli vaadata väikeseid pääsukesi kõrgel pesas! Kes võttis binokli ära? Kaks sõpra alustavad otsinguid. Kas binokkel on mängutornis? Või lehmade juures karjamaal? Või hoopis järve ääres? Ei, me ei hakka siin veel üllatust rikkuma. Armsate piltidega vahva mängu- ja tegelusraamat lausa kutsub lugema ja lustima.

kaanepilt

Jansson, Emma

Minu esimesed hobused : Emma Janssoni aimeraamat lastele /

Raamatust leiad sisukaid fakte erinevate hobusetõugude, hobuste toidu ning hobuste värvide ja tunnusmärkide kohta. Saad lugeda hobuse päritolust ja sugupuust ning tema arenemisest inimese abiliseks. Tutvud hobuse kehaehituse ja tunnusmärkidega. Õpid tundma eri hobusetõuge ja kehakeelt. Saad teada, et hobuse tuju saab määrata tema kõrvu vaadeldes. Ja veel palju muud huvitavat. Raamatu lõpust leiad keerulisemate sõnade selgitused.

kaanepilt

Paju, Janno

Betty julgeks saamise lood /

Betty on oma metsatuka ainus laiskloom. Kõik suhtuvad temasse hästi, kuid Betty on siiski üksildane, sest teised… nad on lihtsalt nii teistmoodi. Hüppavad, lendavad, siuglevad, elavad, käivad. Betty tahaks ka kõike teha ja näha, aga peale einet puhates ja peale ärkamist süües ei jagu kõigeks selleks justnagu aega. Kuni ühel päeval… ! Betty julgeks saamise lood jutustas oma lapselastele üks vanaisa. Las ta rõõmustab nendega Sinu lapsi ja lapselapsi ka.

kaanepilt

Tomusk, Ilmar

Esimene õpetaja : linnalaste krimisuvi /

Käes on august ning uus kooliaasta koputab uksele. Koolitarbeid ostes tabab Kasparit pettumus. Poest koju jõudes leiab ta karbist uute botaste asemel vanad. Ka Kaspari sõber Albert on õnnetu, sest tema äsja ostetud uues ja uhkes pliiatsikarbis on poolikud pliiatsijupid. Kaspar ning tema krimihuviline õde Mia kahtlustavad, et keegi on uued tooted poes vanade vastu vahetanud. Kahtlus langeb õpetajale, kellest peaks saama Kaspari esimene õpetaja. Algab uurimine, kampa löövad ka kaksikud Timo ja Albert. Raamat kuulub sarja „Linnalaste krimisuvi“. Varem on sarjas ilmunud „Ruudulise särgiga mees“ ja „Vastik kassikasvataja“.

kaanepilt

Widmark, Martin

LasseMaia suveraamat. 5, Mustikavõistlus /

Tähelepanu, valmis, korjama! Viimaks ometi on käes Valleby suure mustikavõistluse aeg. Kellel õnnestub korjata kõige rohkem mustikaid? Kes teeb sohki? Ja kuhu kadus kirikuõpetaja? Loe “Mustikavõistlust” ja saad teada! Siit leiad ka nutikat nuputamist, suure suveristsõna, kuidas metsas hakkama saada ja palju muud!

kaanepilt

Põldma, Janno

Roosi suvi /

Milline näeb välja Leiutajateküla suvi? Selles raamatus näeb laps seda läbi Lotte õe Roosi silmade. Suvel saab ujuda ja maasikaid süüa. Roosi ema lillepeenar on õide puhkenud. Roosi teeb oma esimese lillepärja ja läheb koos Lottega metsa matkama. Koos sõpradega ei karda Roosi äikest. Õhtul on vahva koos perega päikeseloojangut nautida. Janno Põldma teksti ja Heiki Ernitsa piltidega raamat viib väikelapse Leiutajatekülla, kus elavad tegelased talle armsaks ja omaseks saavad.

kaanepilt

Vilep, Heiki

Une-Mati uued kiiksulood /

Mis juhtub siis, kui vajutad nuppu, mida ei tohiks vajutada? Või mitu purgitäit aega saab poest osta? Või kui keegi lihtsalt ei kuula enam? Une-Mati lood viivad sind maailma, kus unenäod lähevad sassi, kuldkalad täidavad soove natuke liiga hästi ja naer võib muutuda päris tülikaks. Need on naljakad, veidi krutskitega ja vahel ka natuke mõtlikud lood sellest, mis päriselt oluline on. Ja ole ettevaatlik – kratt Karla võib su unenäo iga hetk ära varastada.

kaanepilt

Horvath, Polly

Raamatukogutüdruk /

Essie kasvas raamatukogus. Teda kasvatasid seal salaja neli raamatukoguhoidjat, kes leidsid tüdruku pisikese beebina lasteosakonnast. Essiel oli neli ema ja lugemiseks meeletu hulk raamatuid. Ta oli seal elades alati õnnelik. Nüüd, üheteistaastasena, igatseb Essie pisut rohkem vabadust ja võib-olla ka omaealist sõpra. Soov paistab täituvat, kui emad lubavad ta lõpuks linna peale jalutama ja ta kohtub salapärase poisiga. Essies kasvab tunne, et on leidnud oma kaksikvenna, kuid poissi paremini tundma õppides saab Essie vähehaaval aru, et maailm ei ole nii täiuslik nagu lugudes, millega ta üles on kasvanud. Newbery medali pälvinud Polly Horvath julgustab talle omase soojuse ja huumoriga kõiki raamatusõpru ennast mõnes raamatukogunurgakeses mõnusasti sisse seadma ja lugema iseäralikku seikluslugu, mis sobib täiuslikult kõigile neile, kes otsivad oma kohta maailmas.

kaanepilt

Kirkkopelto, Katri

Molli ja lobasuised kollid /

Molli on koos sõprade Sisu ja Pusaga ehitanud oma hoovi puu otsa uhke onni. Semud otsustavad onnis ööbida. Aga just siis, kui nad hakkavad end magama sättima, kostab kuskilt salapärast kolinat, sosistamist ja nääklemist. Kes seal küll olla võib? Õhtu edenedes saab sõpradele selgeks, et need rahurikkujad on kollikaksikud Mulin ja Lobin. Nad püüavad kõigest väest olla pesuehtsad kollid ja teha nii, et Molli, Sisu ja Pusa kõrvakarvad hirmust turri tõuseksid. Aga kaksikute pidev nägelemine ja viletsad kollitamisoskused ajavad sõpradele hoopis naeru peale. Mulin ja Lobin vajavad hädasti Molli, Sisu ja Pusa abi ning nõuandeid, kuidas korralikult kollitada. Vahva raamat uurib hirmu ja ärevust leebe huumori abil. Loo lõpuks võib väike lugeja koos Molliga tõdeda: „Pole üldse põhjust karta. Need on lihtsalt Mulin ja Lobin, kes seal oma kollitamisoskusi lihvivad.“

kaanepilt

Sillaste, Kertu

Liiga palju asju /

Loomad saavad ühtäkki palju raha.Nad hakkavad asju kokku ostma. Teistel juba on, ma tahan ka! Ainult üks asi veel! Palun, palun, palun! Mul on seda väga vaja! Millal saab asju liiga palju ja mida siis teha? Lasteraamatute autori Kertu Sillaste sulest on valminud õpetlik lugu sõprusest ja jagamise rõõmust.

kaanepilt

Aavik, Marje

Maiette ja Daneli seiklusrikas suvi maal /

Mis juhtub siis, kui suvevaheaeg veedetakse maal? Just seal, järvede ja metsade vahel algavad kõige põnevamad lood. Maiette ja Danel on linnalapsed, kes veedavad oma suve vanaemade ja vanaisade juures maal. Seal ei ole igavusel kohta, iga päev toob kaasa uusi avastusi ja seiklusi. Koos ehitatakse onni, uuritakse putukaid, saadakse uusi sõpru ning satutakse isegi päris ehtsa detektiiviloo keskele. Vahel tuleb rinda pista hirmutava äikesega, vahel lahendada kadunud asjade mõistatusi või õppida tundma võõraid keeli ja kombeid. Suvi maal õpetab märkama loodust, hoolima teistest ja tegutsema koos. „Maiette ja Daneli seiklusrikas suvi maal“ on soe ja südamlik lugu sõprusest, julgusest ja lapsepõlve väikestest, kuid väga olulistest hetkedest.

kaanepilt

Áslaug Jónsdóttir

Suured kollid ei nuta /

“Väikesel kollil tuleb kõik kohutavalt hästi välja. Suur koll aga vusserdab kõik ära. Suur koll muutub aina kurvemaks, aga mis aitaks? Kõik teavad, et suured kollid ei nuta … “Suured kollid ei nuta” pälvis 2006. aastal Reykjavíki linna lasteraamatuauhinna. See on teine lugu väikesest ja suurest kollist, kes on tuttavad raamatust ““Ei!” ütles väike koll” (Nordur, 2025).”

kaanepilt

Hansti, Ly

1. A klass /

Siit raamatust saad sa lugeda õpetaja Lili ja tema õpilaste seiklustest, rõõmsatest ja vähem rõõmsatest hetkedest, mis võivad ette tulla 1. klassis. Enamike lugude taga on päris õpilased ning päris olukorrad, läbi mille on sul võimalus saada aimu, mis võib ees oodata 1. klassis. Osad sõnad võivad olla sulle veel võõrad, aga nende puhul tuleb appi raamatu lõpus olev sõnastik ning mõne loo järel on ka väike ülesanne, mis kutsub sind kaasa mõtlema ja tegutsema. Raamatu eesmärk on pakkuda sulle – lapsele kindlustunnet ja rõõmsat ootusärevust enne koolitee algust või koolitee ajal.

kaanepilt

Boehme, Julia

Seal, kus olen sinuga, on kõige-kõige ilusam /

Kuidas teada saada, kus on maailma kõige ilusam paik? Kas kuulata linde? Küsida kimalaselt? Asuda lihtsalt teele? Mõnikord tundub, et vastus on kohe järgmise künka taga — tuleb vaid üks samm astuda. Ja kõik ümberringi kutsub: õitsvad niidud, peegelsiledad järved, kõrged puulatvad. Keegi ütleb: „Just siin!“ — ja sa oled peaaegu nõus. Aga mis siis, kui see kõik pole veel päris see? Mis siis, kui kõige tähtsam polegi see, mida sa näed? See on vaikne ja südamlik lugu 3+ vanuses lastele — rännakust, kus määrav pole koht, vaid see, kellega koos sa teed oma teekonda. Õhtuteks, mil tahaks lihtsalt olla koos, vaikselt lugeda ja natuke rääkida kõige olulisemast. Kooslugemiseks — ja selleks, et taas tunda: kodu ongi maailma kõige parem paik.

kaanepilt

Ojasaar, Mari

Hobuse tänutähed : lugu sellest, kuidas headusel on võlujõud = The horse and the stars of gratitude : a story about the magic of kindness /

HOBUSE TÄNUTÄHED on südamlik lasteraamat, mis viib lapse maagilisse maailma, kus kõik unistused võivad tõesti täituda. See on lugu hobusest, kes unistab saada võluhobuseks. Oma teekonnal avastab ta aga midagi veelgi väärtuslikumat – tõeline võlu peitub headuses, hoolimises ja väikestes heategudes, mis võivad muuta maailma. Iga hea tegu süütab uue tähe… ja just nii sünnibki päris ime. Raamat aitab lapsel: Mõista empaatia ja hoolivuse tähendust. Uskuda oma unistustesse. Märgata ja väärtustada väikeseid häid tegusid enda ümber. Käsitsi joonistatud, õrnad ja fantaasiarikkad looduspildid loovad rahuliku ja inspireeriva maailma, kus iga laps saab korraks aja maha võtta ja lasta oma kujutlusvõimel lennata. See ei ole lihtsalt raamat – see on kingitus, mis jääb lapse südamesse.

kaanepilt

Weinhold, Angela

Dinosaurused : aga miks? /

Põnev klapiraamat tutvustab lastele dinosaurusi. Saad teada kõik olulise nende kohta: millal nad elasid, kus neid näha võis, mida nad sõid ja kuidas ennast kaitsesid. Piltidelt võid uurida erinevaid liike ja mõistatada, miks nendel suurtel loomadel oli vaja sarvi, kilpi või soomuseid.Raamatust leiad uusi teadmisi ja vastused paljudele küsimustele. Laps saab seda nii ise uurida kui koos vanemaga vaadata ja arutleda. “Aga miks?” sarja raamatud laiendavad silmaringi ja täiendavad lapse sõnavara.

kaanepilt

Srankk, Ita

Lilleluuletused /

20 luuletust Eesti aedades, metsades, põldudel ja aasadel kasvavatest lilledest. Luuleridadesse on põimitud rohkelt botaanilisi fakte, et lapsed saaks teadmisi taimede arengu ja rolli kohta keskkonnas. Luuletused tutvustavad lilledega seonduvaite legende ja uskumusti. Näiteks saab teada, miks vaatab nartsissi õis alla ja mitte päikese poole. Igat luuletust kaunistab kunstniku käsitsi loodud värviline illustratsioon, mis võimaldab neid taimi looduses paremini ära tunda.

kaanepilt

Pohl, Romy

Kas ma olen sulle täna juba öelnud? /

Lugu väikesest poisist ja tema Karust. Lugu häälest, mis kinnitab ikka ja jälle: sa oled hoitud. sa oled armastatud. See on raamat lapse sisemisest kindlustundest. Kuidas turvalisus tekib – ja mis juhtub, kui see hetkeks kaob. Kuidas sõnad, mida me ütleme, saavad lapse sees hääleks, mis jääb teda saatma. Karu ei ole lihtsalt mänguasi. Ta on märk armastusest, mis ei kao, isegi kui maailm muutub valjuks. Ta on kohalolu, mis aitab lapsel ennast taas leida. See raamat ei õpeta, vaid meenutab. Lapsele – et ta on hea ja armastatud. Täiskasvanule – kui palju loevad sõnad, mis me iga päev ütleme. Õrn. Lihtne. Püsiv. Nagu embus, mis jääb.

kaanepilt

Peers, Bobbie

Tehnozombid. 1, Põgenemine Maalt /

Poiss. Robot. Kosmosejaam, mis peidab endas palju saladusi. „Tehnozombid” on norra tuntud lastekirjaniku, rahvusvahelise hiti „Lüriidiumivaras” autori Bobbie Peersi uus raamatusari. Ühel ööl, mitte väga kauges tulevikus, ärkab 12-aastane Noa Kross äkki unest. Tema kodutänaval on puhkenud kaos – alanud on androidide mäss inimeste vastu. Koos oma vanemate ja pereandroidi Robiga tuleb Noal kiiresti põgeneda. Keset suurt segadust jääb Noa äkki üksi. Nii algab peadpööritav seiklus, mis viib Noa Amundseni-nimelisse kosmosejaama, kuhu on evakueeritud tema kaasmaalased. Aga ega Amundseni pardalgi pole kõik päris nii, nagu peaks … Sarja esimene osa „Põgenemine maalt” on humoorikas ja põnev seiklusjutt, mida on raske käest panna, kui korra juba Noaga koos teele oled asunud.

kaanepilt

Reinaus, Reeli

Juuli ja August. [2], Kliimaprobleem/

Juuli ja August muretsevad seekord kliimasoojenemise pärast. Teadmine, et Maad tabavad ekstreemsed ilmastikunähtused, liustikud sulavad ja jääkarudel pole peagi kuskil elada, ei lase neil suvevaheaega nautida. Nii üritavad nad iga hinna eest enda ja lähedaste tarbimisharjumusi muuta. Lisaks globaalsetele probleemidele on õde-venda silmitsi isiklike muredega: Juuli muretseb kasside pärast, August murrab pead, kuidas Juuli sõbrannale muljet avaldada. Ja must maastur, millega ema pidevalt kodust ära sõidab, tundub rohkem kui kahtlane… Raamatust leiab vastused küsimustele, mis on kliimasoojenemine, kuidas see meid mõjutab ning kas ja mida saab igaüks selle leevendamiseks ära teha.

kaanepilt

Sundin, David

Kas sa tunned Astrid Lindgrenit? : lugu Astrid Lindgreni elust /

Kes meist ei teaks Astrid Lindgrenit! Aga kas sa tead, milline oli Astridi lapsepõlv või miks ta hakkas raamatuid kirjutama? Kas teadsid, et ta sai oma lugejatelt tuhandeid kirju ning et ta vastas viimsele kui ühele? Või et ta ronis isegi vanas eas puude otsa! Selles raamatus räägib David Sundin Astrid Lindgreni elust ja raamatudest. Amanda Berglundi toredate illustratsioonidega raamat sobib kõigile, kes tahavad kuulsa autori kohta rohkem teada saada.

kaanepilt

Mæhle, Lars

Saurusepere. [13], Krokodillikoletis /

Rasmus ärkab üles ja taipab, et käes on suur ebaõnnepäev! Juba teekond voodist välja lõpeb suure pauguga. Ja see on alles algus. Tähendab … Tom on kuulnud, et rabametsas kasvab neljaleheline ristikhein. See päästaks päeva! Tobe lugu on aga, et see kasvab täpselt seal, kus on märgatud pirakat krokodillikoletist.

kaanepilt

Horst, Jørn Lier

Operatsioon Kila-kola /

Mitu Elvestadi elanikku on langenud müstiliste varguste ohvriks. Ära on viidud vaid väärtusetut kola. Seda uurida on just sobiv ülesanne Detektiivibüroole nr 2. Erakordsed juhtumid on ju nende eriala! Jørn Lier Horsti ja Hans Jørgen Sandnesi krimilood lastele on kujunenud noorte lugejate menusarjaks. Jørn Lier Horst kirjutab põnevalt ja elulähedaselt väikeses Elvestadi linnas toimuvatest kriminaalsetest juhtumustest. Sarja peategelased on Tiril ja Oliver – ja koer Otto –, kes koguvad asitõendeid, otsivad seoseid ja satuvad kurjategijate paljastamisel ohtlikesse seiklustesse. Hans Jørgen Sandnes täiendab jutustusi värvikate ja detailirohkete illustratsioonidega. Iga raamat lõpeb järelsõnaga, mis kutsub lugejat oma detektiivioskusi proovile panema.

kaanepilt

Tomusk, Ilmar

Kui me oleksime väiksed /

Tõnis on kuuekümneaastane pikk hallipäine mees. Ta on väga tõsine, sest töötab ministeeriumis. Signe on viiskümmend üheksa, tema on suure kooli matemaatikaõpetaja. Kuna matemaatika on maailma kõige tõsisem õppeaine, on Signe samuti väga tõsine. Ühel päeval mõistavad Tõnis ja Signe, et nad ei jaksa enam tõsised olla. Neile meenub, et kui nad olid väiksed, oli elu palju lõbusam. Kuid mida teha, et ka suurena elu lõbusam oleks?

kaanepilt

Evisalu, Laura

Õiged mehed /

Loo peategelane Riks on populaarne sportlik 11. klassi poiss, kes läheb elust võrdlemisi kergelt läbi. Tal on edukad vanemad, hea pea ning terve elu kestnud vankumatu sõprus naabermajas elava Hendrikuga. Riksil on küll veidi keeruline kohaneda, kui tema parim sõber vahetab ühel hetkel neid ühendanud saalihoki kunstikooli vastu, kuid ajapikku ta lepib sellega ning õpib tänu Hendriku uuele tutvusringkonnale mõndagi teistsuguse maailmapildiga inimeste kohta. Tema võrdlemisi selge arusaama elust pöörab aga pea peale Hendriku suur saladus. Rääkimata jätmised löövad poiste vahele sügava kiilu, nii et 18 aastat kestnud sõprus saab läbi. Aegamööda tekib Riksil aga küsimus, kas tema pettumus ja pahameel ei tule mitte sellest, mis on tema jaoks õige ja vale, vaid rohkem sellest, et pärast kõiki neid aastaid Hendrik teda ikka ei usaldanud. Poiss on korraga sunnitud ausalt otsa vaatama oma senistele hoiakutele ning otsustama, kas tahab, et tema elus oleksid huvitavad ja teda proovile panevad inimesed ning milline inimene ta tegelikult ise olla tahab.

kaanepilt

Rowling, J. K.

Harry Potteri maagiline aasta /

Lase Jim Kayl viia end maagilisele reisile … J.K. Rowlingu armastatud Harry Potteri romaanide väljaanded Jim Kay illustratsioonidega on võlunud tervet põlvkonda. See suurepärane pilgeni maagiat täis köide ühendab valiku tema ikoonilistest illustratsioonidest – sealhulgas ka ettevalmistavad visandid ja joonistused, mida pole varem nähtud – 366 unustamatu tsitaadiga raamatusarjast. Jälgi, kuidas vahetuvad aastaajad, tähista aastapäevi ja saa taas kokku lemmiktegelastega, kui Jim Kay võrratu võlukunst manab värvi, pliiatsi ja pikslitega esile maagilise aasta Sigatüükas. Naudi killukest Harry Potteri maagiat aasta igal päeval.

kaanepilt

AI nõksud, AI lõksud 2: alustajast ajavõitjaks /

Tehisintellekt (AI) on meie aja kõige suurem tehnoloogiline muutus ja selle mõju ühiskonnale hiiglaslik. Juba täna kasutavad miljonid inimesed AI-d iga päev nii töö- kui ka eraasjus. Aga selleks, et saavutada paremaid tulemusi, on vaja eelteadmisi. See, lihtsas ja arusaadavas keeles käsiraamat, mida koostaja on nüüd oluliselt täiendanud, võtabki selgitada, kuidas AI-ga ümber käia. Saad teada: kuidas AI-ga suhelda kuidas anda toimivaid käske kuidas vältida vigu kuidas tagada vastuste usaldusväärsus kuidas tagada turvalisus mis eristab edasijõudnud kasutajat algajast mida pidada silmas visuaalidega töötamise puhul Lisaks leiad siit hulga promptinäidiseid ja malle, mille saab kohe kasutusele võtta.

kaanepilt

Jaakson, Alvar

Küüntest kübar : illustreeritud eesti mütoloogia /

Kõik teavad, et küüntest tehtud kübar muudab kandja nähtamatuks. Vähem ollakse kursis, et see annab ka võime näha kõiki maailma asju. Sarnaselt mõjuvad veel ussikuninga hari, kaarnakivi ja sõnajalaõis, ent kübar toob arusaamise ilma elusloodust rüüstamata. See raamat annab võime näha eesti mütoloogiat ja sellest aru saada. Siia on üles joonistatud olendid, vaimud, nähtused ja esemed, mida ei saa vaadelda ega käega katsuda, ning puust ja punaselt selgitatud, millised nad välja näevad, kuidas tegutsevad ja toimivad.

kaanepilt

Minu esimene atlas. Loomad

Aafrikas möirgavad lõvid, Antarktikas paterdavad pingviinid, Euroopas hiilivad ringi rebased, Lõuna-Ameerika džunglis matkivad hääli papagoid … Reisi läbi seitsme kontinendi ja avasta igal pool omamoodi loomariik. Põnevad faktid ja uudishimu tekitavad küsimused aitavad sul eri maailmajagude loomi tundma õppida. Saad oma esi- ja tagakaant kokku pannes raamatu ka gloobuseks muuta, et avastusretk oleks veelgi vahvam!

kaanepilt

Haag, Holger

Elutruud loomad : Aafrika /

Näha lõvi palgest palgesse? Vaadata krokodillile sügavalt silma? Looduses oleks see liiga ohtlik, ent selles raamatus oleme Aafrika loomadele päris lähedal. Nad vaatavad meile otse silma! Vaimustavad ja üksikasjalikud illustratsioonid kujutavad 15 looma nende elusuuruses. Kõik loomad muidugi raamatusse ei mahu. Sellisel juhul on elusuuruses kujutatud ainult looma nägu. Tervet looma näeb vähendatud kujul järgmisel leheküljel. Seal on kujutatud ka looma üksikud elusuuruses kehaosad, näiteks elevandi londiots, ninasarviku sarv, sebra kabi või gorilla käsi. Iga looma juures on ülevaade tema eluviisist ja käitumisest ning põnevaid teadmisi tema eripärast ja loomusest.

kaanepilt

Saraste, Heini

Võin olla puudega : laste piltsõnastik puuetest /

Miks juhtkoera ei tohi paitada? Kui kiiresti sõidab elektriline ratastool? Mis on pime tuba? Kuidas aitab kell toitu valida? Laste piltsõnastik puuetest on mõeldud kõikidele neile, kes tahavad puuetega inimeste elust rohkem teada saada. Raamatu lehekülgedel seiklevad Rasmus, Jakob, Kalle, Leila, Mia ja Anna. Osa lastest on puudega, osa mitte. Nende elus on palju põnevat! Veebiraamatu leiad võrdõigusvoliniku kodulehelt www.volinik.ee.

kaanepilt

Mägi, Marko

Meie lapse putukaraamat /

Sumisev kimalane, põrisev põrnikas ja säärel maanduv parm – kõigil neil on looduses oma roll. Putukad söövad taimi ja üksteist, neid endid söövad linnud, konnad ja teised loomad. Putukaid on palju, kuid sageli on nad väikesed ja peidus. Neid tuleb otsida mullast või lehekõdust, rohust või puutüvest, veest või pähklist. Putukate eluviis on põnevalt mitmekesine – on hoolsaid vanemaid ja vilkaid kiskjaid, tublisid ehitajaid ja planeerijaid, osavaid lendajaid ja väsimatuid rändajaid. Liike on küll palju, kuid mõni on haruldane ja paljude liikide käsi ei käi hästi, sest nende elupaigad on inimese tõttu muutunud. Kooliaasta lõpus teeb õpetaja lastele ettepaneku võistelda temaga putukate kogumises. Lapsed asuvad avastama putukate kirevat maailma. Nad teevad putukakogu põhjal raamatu, kuhu on kokku kogunud teadmisi paljude putukate eluolust. Võit ei ole siiski kindel, sest suvi on lühike ja tundmatuid putukaid terve mägi. Kes võidab, mis on auhind ja millised putukad lastele selgeks saavad?

kaanepilt

Sundin, David

Pipi Pikksuka kokaraamat : retseptid Segasumma suvilast ja seitsmelt maailmamerelt /

Siin see on – täiuslik kokaraamat kõigile lastele, kes elavad üksi suures majas koos ahvi ja hobusega. Või noh… ahv ja hobune ei ole kohustuslikud. Oluline on, et oleks pere, kus on suuri ja väikeseid inimesi, kes tahavad lihtsalt koos kokata või küpsetada. Sa tead Pipi Pikksukka kui tüdrukut, kes suudab hobuse üles tõsta, kellel on kohvritäis kuldrahasid ja kes on seilanud seitsmel maailmamerel. Aga oled sa kunagi mõelnud, et ta on ka meisterkokk? Ja seda ta on – kuulu järgi õppis ta söögitegemist oma isa laeva kokalt. Nüüd, selle raamatu abil, saad ka sina õppida Pipi maitsvaid roogi valmistama! Isegi väänikupille!

kaanepilt

Montgomerie, Claire

Vanaemaruudu kaardipakk : 50 omavahel kombineeritavat heegeldatud vanaemaruudu motiivi /

See vahva ja praktiline kaardipakk koondab endas vanaemaruudu heegeldamise põhiõpetuse ja 50 mustrikaarti, mida on hõlbus omavahel kombineerida, et saaksid luua lõpmatu arvu mustri- ja värvikombinatsioone. Laota mustrikaardid laiali, kombineeri ja loo omaenda disain värviküllaseks pleediks, padjakatteks, käekotiks või milleks tahes. Mustrikaartidega on kaasas juhend, millest leiad skeemide lugemise, värvide kombineerimise ja ruutude ühendamise õpetused.

kaanepilt

Tucker-Jones, Anthony

Salajane sõda : spioonid, valed ja eksitamise kunst Teises Maailmasõjas /

Teise maailmasõja kulgu ei kujundanud üksnes lahinguväljad, vaid ka varjus tegutsenud luureagentide ja koodimurdjate töö. Ilma nende salajaste meeskondade panuseta poleks paljud otsustavad sõjalised läbimurded olnud võimalikud. Raamat viib lugeja luuremaailma telgitagustesse – alates Bletchley Parki koodimurdjatest, kes aitasid murda Saksa salakoode, kuni agentideni, kes riskisid oma eluga vaenlase territooriumil tegutsedes. Paljud neist hoidsid oma sõjaaegset rolli saladuses elu lõpuni. Raamat käsitleb mitmeid luureoperatsioone, sealhulgas legendaarseid operatsioone Mincemeat ja Fortitude, mis mängisid olulist osai Normandia dessandi õnnestumisel. Lisaks tutvustatakse luureteenistuste juhte, agente ning nende poolt paljastatud saladusi.

kaanepilt

Tallermaa, Tauri

Kivi-paber-käärid 1-2-3 : kuidas õppida mäletama ja mäletada õppimist /

See raamat on praktiline teejuht kõigile, kes tahavad mõista, kuidas inimene tegelikult õpib. Lähtudes aju arengust ja ealisest ning rolli eripärast, aitab Tauri Tallermaa lahti mõtestada, miks mõni laps õpib lennult ja teine vajab rohkem aega. Siit leiab arusaadavad selgitused ja kohe rakendatavad soovitused *õpilane *lapsevanem *õpetaja Õppimine ei ole ainult meeldejätmine, see on teadlik tegevus, mida saab omandada. “Kivi-Paber-Käärid” aitab sul leida viisi, kuidas õpitu jääks meelde ja kuidas iga järgmine õppimine muutuks lihtsamaks, teadlikumaks ja kindlamaks. See ei ole lihtsalt raamat õppimisest – see on raamat sellest, kuidas õppida mäletama ja mäletada õppimist.

kaanepilt

Nõiajaht Euroopas /

Hüsteeriline nõiajaht Kujutle, et sa elad ühiskonnas, kus sind võidakse süüdistada nõidumises lihtsalt selle pärast, et sa tegid või ütlesid midagi, mis kellegi meelest näis kummaline. Ja selle süüdistuse mõju võib sind väga suure tõenäosusega saata jubedasse surma tuleriidal. Sellele eelneva piinamise käigus viiakse sind meeleseisundisse, milles sa tunnistad vabatahtlikult üles musta maagia harrastamise, suhtlemise saatanaga ja kõik muud jaburused, mida ülekuulajate fantaasia on sünnitanud. Imelise Ajaloo raamat Nõiajaht pakub lugemist just säärasest süngest ajajärgust meie maailmajao ajaloos.

kaanepilt

Suuroja, Martin

Eesti kultuskivid = Estonian cult stones /

Eesti on põhjamaa ja Eesti on rändkivide maa – need on faktid, mis ei vaja tõestamist. Kuhu sa ka ei vaata, ikka on nad seal – olgu siis suured või väikesed, sammaldunud või lainetest läikele löödud, ehas õrnalt õhetavad või suisa sitikmustad, laial lagedal või metsa rüpes, mäenõlval või orupõhjas, rannalt jonnakalt maad nõudmas või merepõhjas. Neist lugematuist, mis talumehe põllule lösutama jäänud ja omandanud igavikulise koha nii künnimeeste needustes kui klassikutest kirjameeste heietustes, ei tasu mitte rääkidagi. Kõigil on oma aeg ja koht ning ja seda isegi igavikulistena näivatel rändrahnudel. Selle aasta loodusraamatus Eesti kultuskividest tuleb juttu hiie- ja ohvrikividest, viske- ja lingukividest, silma- ja nõiakividest, suurkividest ja väikelohukividest, liu- ja titekividest.

kaanepilt

Willis, Emma Heming

Ootamatu teekond : kuidas leida hooldajana jõudu, lootust ja iseennast /

Emma Heming Willise sügavalt isiklik ja kaastundlik raamat sellest, mida tähendab hoolitseda dementsusega lähedase eest ja samal ajal mitte kaotada iseennast. Päeval, mil tema abikaasal Bruce Willisel diagnoositi frontotemporaalne dementsus, varises kogu nende senine elu kokku. Segaduses, hirmul ja üksinda, pidi Emma leidma viisi, kuidas toetada oma meest ning hoolitseda samal ajal oma pere ja iseenda eest. „Ootamatu teekond” on raamat, mida ta oleks tol hetkel hädasti vajanud: aus ja toetav teejuht hooldajale, kes seisab silmitsi elu ühe raskeima katsumusega. Põimides isikliku kogemuse ja ekspertteadmised, pakub Emma luge¬jatele oma pere loo, kust leiab tuge ja praktilisi nõuandeid, ning mis kõige tähtsam – lootust tulevikuks. See on raamat kõigile, kes hooldavad lähedast – meeldetuletus, et sa ei ole üksi ning ka kõige raskemal teekonnal on võimalik tasakaal ja rõõm, millega jätkata.

kaanepilt

Vilbaste, Kristel

Meie maarohud : [mõõdukalt ja mõnusalt] /

Kristel Vilbaste on 2021. aastal pärjatud Hea Sõna auhinnaga ja avaldanud mitu loodust ja ravimtaimi tutvustavat bestsellerit. Selles raamatus on lähenemine isiklikum. Autor jutustab oma lapsepõlvest, avaldab suguvõsa tarkusi, aga kõneleb ka imerohtudest ja moevooludest, terveks söömisest, taimedega tossutamisest, herbaariumi tegemisest, metsas toidu leidmisest, taimeravi võlujõust. Enda kogemuse põhjal räägib ta sellestki, kuidas tegelda taimedega nii, et kogumiskirg ei tapaks, vaid aina tugevdaks armastust nende vastu.

kaanepilt

Juneja, Sanjay

Me peame rääkima vähist : raamat patsiendile, perele ja sõpradele /

Kui lapsel endal on vähk või tunneb ta kedagi, kellel on vähk, tekib tal igal juhul palju küsimusi. Selles ausas teejuhis annab vähiarst selgeid vastuseid ja nõu, mis aitab peredel ravi ajal ja pärast seda toime tulla. *** Teadmised ei võta alati ära hirmu, kuid need annavad kindlama pinnase, millele toetuda. Kui me mõistame, mis meie kehas toimub, on lihtsam teha otsuseid, küsida õigeid küsimusi ja tunda, et me ei ole olukorras täiesti abitud. See raamat ei luba imesid. Aga see lubab selgust. See toetab lootust. Luive Merilai Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit Oma töös kohtan tihti peresid, kes otsivad sõnu, et lastele toimuvat selgitada. See raamat ongi see puuduv lüli – siin räägitakse vähist, ravist ja ka surmast viisil, mis ei hirmuta, vaid toetab. See on täpselt selline lähenemine, mida pean kõige olulisemaks: aus, südamlik ja inimlikult lahti seletatud. Kristi Luksep palliatiivravi õde ja kriisi-leinanõustaja, Onkoloogika kogukonna liige

kaanepilt

Hansen, Anders

Lapse tugev aju : saa targemaks kui su enda aju /

Miks sa oled uudishimulik? Miks sa magad? Miks sul jäävad osad asjad meelde, teised aga unustad ära? Vastused leiame ajust, mis töötab ööpäev läbi, ilma et sa ise seda tähelegi paneksid. „Lapse tugeva aju” abil saad heita pilgu sellele, kuidas sinu fantastiline aju töötab. Siin on ka hulgaliselt nõuandeid ja praktilisi harjutusi, mille abil saad oma aju veel paremaks treenida, nii et kogu enesetunne paraneb. Nii tehes oled nutikam kui su enda aju! Raamatu on kirjutanud Anders Hansen ja Mats Wänblad ning see kuulub populaarsesse sarja „Tugev aju”. Anders Hansen on psühhiaatriaosakonna ülemarst, kes kirjutab ka artikleid ja raamatuid. Tema raamatuid on välja antud 38 riigis. Ta on osalenud telesaadetes, nagu „Vetenskapens värld” (Teadusmaailm) ja „Nobelstudion” (Nobeli stuudio), samuti olnud populaarteadusliku sarja „Din hjärna” (Sinu aju), „Din personlighet” (Sinu isiksus) ja „Smartare än hjärnan” (Targem kui aju) saatejuht ja stsenarist (kõik saated Rootsi rahvusringhäälingu kanalil SVT). Anders Hansen on pidanud sadu loenguid ja 2019. aastal oli tema suvisel jutusaatel raadiokanalis P1 kõige enam kuulajaid. Mats Wänblad on laste- ja noorteraamatute autor, ta on muu hulgas kirjutanud teose „Så funkar det!” (Nii see käib!) mitu osa ja müügihitist lugemiku „ABC-klubben” (ABC-klubi). Ta tõlgib ka filme ja raamatuid, peab loenguid jutustamistehnikast ning juhendab kirjutamiskursuseid igas vanuses inimestele (aga enamasti koolides). Anders Hansen ja Mats Wänblad on varem kirjutanud koos raamatud „Juuniori tugev aju” (2021), „Juuniori ekraaniaju” (2022) ja „Juuniori depressiivne aju” (2025).

kaanepilt

Scharff, Kate

Me peame rääkima lahutusest : raamat vanemate lahutusest, kärgperest ja sellest, kuidas olla nähtud ja kuuldud /

Pole kahtlustki, lahutused on rasked. Selles lahku minevate vanemate lastele mõeldud käsiraamatus käsitleb lahutusterapeut kõiki olulisi küsimusi ning annab hädavajalikku nõu, et aidata lastel sellel valusal ja segasel ajajärgul toime tulla. *** Väga põhjalik raamat, kus olulised teemad on ausalt ette võetud. Autor annab lapsele võimaluse mõista täiskasvanute keerulist otsust, säilitades seejuures austuse vanemate valiku ja inimliku ebatäiuse suhtes. Lugedes saavad nimetuse asjad, mida laps pole varem kogenud ning see aitab vähendada abitust. Võimalus lugeda õiguse kohta väljendada oma tundeid ja vajadusi on vajalik, et valusa muutusega paremini kohaneda. Raamat on kainestav ja toetav lugemine ka lahutavatele vanematele, kes oma käitumist ja laste tegelikke vajadusi sageli kõrvalt ei näe. Anne Kleinberg Eesti lastepsühhiaater ja pereterapeut

kaanepilt

Oud, Pauline

Mida sa tunned? /

Kuidas saada aru, kui keegi on õnnelik, kurb või vihane? Milline ta siis on ja mida ta teeb? Kas võib tunda ka mitut tunnet korraga? Milline oled sa ise uhke, häbeliku või kadedana? Ja mis aitaks, kui tunned end halvasti? Missuguste sõnadega kirjeldada seda, mida sa tunned? Humoorikate ja elulähedaste lugudega raamatus otsitakse nendele ja muudelegi küsimustele vastuseid ning mõeldakse, kuidas olla sõprade suhtes osavõtlik.

kaanepilt

Juske, Jaak

Kroonitud pead Eestit külastamas /

Sajandite jooksul on Eesti aladel käinud kuningaid, keisreid ja keisrinnasid, tsaare, vürste, muid kroonitud mehi ja naisi. Esimesed teated kroonitud külalistest ulatuvad kaugesse muinasaega ja selle lõpetanud ristisõdade ajajärku. Need kohtumised ei toimunud tänapäevaselt telekaamerate ja rahvamassidelehvituste saatel, vaid üldjuhul mõõga ja tulega 1 sõdade, vallutuste ja rüüsteretkede käigus. Eesti alad olid seitsme sajandi jooksul kesk- ja uusajal erinevate valitsejate võimu all. Kui siin võimutsesid Saksa ordurüütlid, Rootsi, Poola ja Taani kuningate või Vene tsaaride väed, tulid kroonitud pead Eestimaale ennekõike kui vallutajad ja maaisandad. Kuid isegi sellistel hetkedel oli nende kohalolekul ka laiem tähendus: need kujundasid maa poliitilist kuuluvust, kultuurilist nägu ja rahva mälestusi. Eesti mitme puu istutajaks peetakse siin käinud kuningaid või tsaare. Mitmes linnas on tähistatud hooned, kus kõrged külalised ööbinud. Alles pärast oma riigi väljakuulutamist 1918. aastal sai Eestist iseseisev osapool kuninglike visiitide võõrustajana. Sellest ajast ei olnud kroonitud pea mitte valitseja või ülemvõimu kandja, vaid austatud külaline. Visiidid hakkasid kandma koostöö, sõpruse ja rahvusvahelise tunnustuse sümbolit. Iga kuninglik külaskäik on killuke meie ajaloost 1 vahel valus, vahel pidulik, aga alati tähenduslik.

kaanepilt

Selirand, Elo

Mata mu süda telemajja /

„Mis juhtub peale esimest tundi?“ küsis Elo oma esimese suure otseülekande eel. „Nagu elu on näidanud, algab siis kaos,“ tähendas pearežissöör isalikult vastuseks. „Telesaade ei saa valmis. See läheb eetrisse. Alati,“ kirjutab režissöör Elo Selirand, kasutades Mati Talviku sõnu. Matit sundis ta ühe saate käigus üle Narva jõe ujuma, aga huvitaval kombel oli saatejuht režissööri kapriisiga nõus. Elo on teinud režissöörina tuhandeid tunde otseülekandeid ja salvestanud laste-, teatri-, lavastuslikke saateid. Nii suur- kui minivorme. Töötanud raadios, olnud mängufilmide juures režissööri esimene assistent, kirjutanud 10 raamatut. Osa neist Aliis Jõe nime all. „Tormpuudlane“ sai A. H. Tammsaare preemia. Autorile omase huumoriga („huumor“ on siin veel vähe öeldud – see raamat ajab luksumiseni naerma) kirjeldab ta olukordi ja räägib inimestest, kes on ekraanil, ja neist, kes jäävad kaadri taha. „Ning nagu kaadri autor on jäänud ajas anonüümseks, on jäänud anonüümseks paljud inimesed, kelleta miljonite elu oleks teistsugune. Liialdamata. Mul on hea meel, et ma saan mõnest neist kirjutada.“ Paavsti külaskäik Tallinna, tragikoomilised seigad matuseülekannetelt, staaroperaatori tuleristsed, murtud luud ja haiglast põgenemine … Ükski saade ei ole lihtsalt saade – see on seiklus, milles pead sa vastu pidama. Parem on nina mitte norgu lasta.

kaanepilt

Kareva, Doris

Olemise kõla /

„Maailm kõneleb meiega kogu aeg,” ütleb Doris Kareva ühes Ööülikooli loengus. „Olemise kõla” tekstid avavad sisemaailma ruume ning on julgustuseks kõigile neile, kes usuvad: „kuskil peab alguskokkukõla olema”; neile, kes otsivad vastust küsimusele, mida nad sõnastadagi ei oska. Mustvalgete käikude rägastikus orienteerujale on nende kaante vahel varjul kallis kingitus, kuldne kompassinõel: tõe tunne.

kaanepilt

Montgomery, Hedvig

Koostöömaagia : seitse sammu õnnelike laste kasvatamisel kahes kodus /

See raamat annab sulle – lapsevanemale, kes on oma partnerist lahku läinud – nippe ja nõkse, luues laste jaoks võimalikult hea ning toetava keskkonna ja kodu, nii lahutusprotsessi vältel kui ka sellele järgnevate määravate aastate jooksul. Kahe elukaaslase lahkuminek ei ole lõpp, vaid pigem hoopis uue elu algus. See, kuidas uuele teekonnale minnakse, mõjutab pikka aega nii selle pere lapsi kui ka täiskasvanuid. Kuidas tagada, et olete õnnelik pere, ka siis, kui pere elab kahes eraldi kodus? Kuidas rääkida muutustest oma lapsele? Ja milline lapsevanem oled sina nüüd, kui elu pole üldse selline, nagu olid arvanud? Lapsevanemate viis lahku minna ja lahutusega toime tulla mõjutab otseselt lapse elu. See raamat on suurepärane abiline vanematele, kes soovivad võimalikult hästi koostööd teha, ja ka täiskasvanule, kes astub uue tegelasena lahku läinud vanemate laste ellu. Lähtepunkt on seejuures ainuvõimalik – kõige parem lahendus lapse jaoks. Hedvig Montgomery (sünd. 1968) on Norra kogenud psühholoog ja pereterapeut, kes oma mitme aastakümne töökogemuse on kokku võtnud peredünaamikat käsitlevas raamatusarjas. Lisaks oma erapraksisele, kus ta tegeleb nii pere- kui paariteraapiaga, koolitab ta ka haridustöötajaid, viies läbi loenguid ja õpitubasid lapse arengu, vanemluse ja peredünaamika teemal. Montgomery raamatutest leiab lugeja praktilisi tarkusi ja tehnikaid mistahes vanuses lapse toetamiseks, lähtudes eapõhistest vajadustest ja pere olukorrast. Tema tänapäevases võtmes juhatus lapsevanematele, kuidas seada tähtsaimale kohale oma laste vajadused, aitab keerulistest olukordadest läbi minna võimalikult säästval moel, teel rahuliku, tasakaaluka, õnneliku eluni.

kaanepilt

Väljataga, Mai-Agate

Elu loomise kunst /

Sellest raamatust leiad Eestis tuntud ja armastatud teadjanaise Mai-Agate Väljataga elu jooksul kogutud elutarkuse terad, mis räägivad inimeseks olemise võlust ja valust. Samuti paljudest hingelistest väljakutsetest, mis ootab meid ees teekonnal nimega Elu. Kuidas leida meelerahu, maandada stressi, lahti lasta ja andestada ning teha seda, mida hing tõeliselt soovib. Kõige tähtsam on vaadata oma südamesse: mille poole sind tõmbab, mida sa teha tahad, mida teed armastusega. See ongi sinu tee, mida mööda minna. Raamat on kohandatud uustrükk raamatust “Elutarkuse terad”, Pilgrim 2013

kaanepilt

Raud, Anu

Kiri kari : raamat kiriloomadest ja kirilindudest /

Raamat kiriloomadest ja kirilindudest. Kiri Kari jutustab kirikarilaste sünniloo ning sisaldab loomade kudumisõpetusi ning mustreid. Raamat on pandud kokku selleks, et jagada oma käsitöist loomisrõõmu ning inspireerida tegelema rahvuslike ornamentide ja värvikombinatsioonidega.

kaanepilt

Gullberg, Maria

Heegelda ruute! : maagilised mustrid riietele, aksessuaaridele ja kodule /

Raamatust leiad: *lisaks klassikalistele vanaemaruutudele õpetusi mosaiikheelgelduseks, aga ka erineva kujuga motiivide kombineerimiseks *üle 30 motiivi heegeldamise õpetuse, lisaks 12 ideed, mille abil luua kampsuneid, jakke, salle, aga ka tekke, patju, kotte ja vaipu *rahvuslike sugemetega mustreid ja üllatavaid uue ja vana kombinatsioone *ideid, kuidas heegeldatud ruute põhimustrite abil kokku sobitada ja leida erilisi värvikombinatsioone *põhjaliku ülevaate heegeldamise põhivõtetest, nii et ka algaja käsitööhuviline saavutab maagilise mustri ja kauni lõpptulemuse Raamatu autor MARIA GULLBERG on tunnustatud Rootsi tekstiilidisainer, kelle töödes on palju folkloorset hõngu. Ta on õppinud Stockholmi kunstikõrgkoolis ning panustanud paljude aastate jooksul Rootsi heegelduskunsti uute tehnikate, struktuuride ja mustritega. Maria Gullberg on avaldanud kokku 5 käsitööraamatut, mis on tõlgitud paljudesse keeltesse.

kaanepilt

Niiberg, Toivo

Sibulad ja teised söödavad laugud /

Sibulat tunneme kõik. Toivo Niiberg tutvustab selles raamatus lisaks sibulale, küüs-, porru- ja karulaugule ka vähemtuntud söödavaid lauke. Näiteks pesa-, pärl- ja rindelist sibulat, longus-, muru-, mugul-, rohu- ja kurratlauku ning liike, kes on aeda jõudnud ilu pärast, kuid kõlbavad süüagi. Lugedes saate teada, kuidas kõiki neid kasvatada ning nii toidu- kui ravimtaimena kasutada. Huvitavaid retsepte on ka söögi-, punase, tali- ja hiidsibula pruukimise kohta.

kaanepilt

Vuorisalmi, Emilia

Hormoonide tervendav jõud : rakenda dopamiin, oksütotsiin ja serotoniin oma teenistusse, et elada paremat elu /

Hormoonid mõjutavad seda, kuidas me mõtleme, tunneme ja käitume. Kui nende toimimist mõista, on võimalik oma elu täielikult muuta. Raamat põhineb Soome „armastuse arsti“ doktor Emilia Vuorisalmi isiklikel kogemustel ning tema teekonnal läbipõlemisest ja südamevalust tagasi tervise ja rõõmu juurde, toetudes uurimustele selle kohta, kuidas meie ajukeemia mõjutab nii emotsionaalseid kui ka füüsilisi vaevusi. Mõistes, millist hormonaalset turgutust me eri olukordades vajame, ning osates selle teadmise abil oma heaolu võimendada, on võimalik luua rõõmsam, elujõulisem ja julgem elu. Asjatundlik teejuht, mis õpetab rakendama armastuse hormoone dopamiini, serotoniini ja oksütotsiini õnnelikuma ja täisväärtuslikuma elu huvides!

kaanepilt

Monteverdi, Alberto

Tehisaruks valmis? : 10 küsimust tuleviku lävel /

Tehisaru on meie ellu tulnud, et jääda. Aga kuidas sellega koos elada ja kas see aitab meil oma elu paremaks muuta? Eelkõige põhikooliõpilastele mõeldud raamat arutleb lihtsate näidete ja kasulike nõuannete toel kümne tähtsa küsimuse üle: Kuidas tehisaru nii palju teab? Kuidas tehisaru minu jutust aru saab? Kas tehisaru on tõesti nii tasuta, nagu paistab? Kas tehisaru saab minu heaks töötada? Kas tehisaru saab mind koolis aidata? Kas ma võin panna tehisaru enda eest mõtlema? Kas tehisarust võib saada minu sõber? Kas ma võin uskuda kõike, mida tehisaru ütleb? Kas tehisaru võib olla inimkonnale ohtlik? Kas tehisaru saab olla meist, inimestest, parem? Lõbusate piltidega raamat Itaalia tehnoloogiablogija sulest tutvustab algajale tehisaru kasutajale tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogia arenguteed ning pakub mõtteainet, kuidas uuenevas maailmas enesekindlalt ja kriitilise meelega navigeerida.

kaanepilt

Allas, Ülar

Eesti looduse kõige-kõigemad : laste loodusraamat. Teine osa /

Hoiad käes raamatut, mis tutvustab Eesti looduse imesid ja meie loodusrekordeid. See on teine raamat kaheosalisest sarjast. Seekord uudistame meie linde, putukaid, pinnavorme, ilmastikunähtusi ja muud huvitavat. Kui oled selle raamatu läbi lugenud, siis tead, milline lind kannab tiivasulgedel Eesti lipu värve. Samuti oskad öelda, millised putukad lendavad kõige kiiremini ja kus asub meie kõige võimsam kanjon. Võib kihla vedada, et kui loed Eesti suurimast rändrahnust või kõige uhkematest liivakivipaljanditest, tahad neid oma silmaga vaatama minna. Raamat on mõeldud eelkõige lastele ja noortele, kuid pakub avastamisrõõmu ka täiskasvanutele. Need lood innustavad meid loodust hindama ja ümbritsevat maailma paremini mõistma. Raamatu autoriks on bioloogiadoktor Ülar Allas, kelle sulest on ilmunud kodumaist loodust tutvustavad teosed “Eestimaa imed”, “Eesti looduse rekordid”, „Eestimaa 50 parimat matkarada“, „Eestimaa 50 parimat matkarada 2. Maakondade pärlid“ ja „Matkates läbi Eesti“. Ta kirjutab ka populaarteaduslikke artikleid, mis on võitnud mitmeid auhindu.

kaanepilt

Osbourne, Ozzy

Viimane riitus /

69-aastane Ozzy liikus hüvastijätutuuriga võidukalt mööda maailma ringi, esinedes väljamüüdud areenidele ja nautides kõikjal kiitvaid arvustusi. Siis tabas teda katastroof. Ta pöördus sõrmeinfektsiooni pärast haiglasse ning järgmise paari nädala jooksul juhtunu tõttu tuli tal katkestada tuur ja lõpetada avaliku elu elamine, kuna peagi oli ta kaelast altpoolt suures mahus halvatud. „Viimane riitus“ on šokeeriv, kohutavalt naljakas ja varem rääkimata lugu Ozzy põrgusseminekust. Raamatus on ka meenutusi tema erakordsest elust ja karjäärist, sealhulgas abielust Sharoniga, ning sellest, mida tal tuli teha, et pääseda tagasi lavale ja anda kontsert „Tagasi algusesse“, mida kanti üle kogu maailmas ja kus Ozzy kohtus viimast korda oma Black Sabbathi bändikaaslastega. Halastamatu, julmalt aus, kuid üllatavalt elujaatav „Viimane riitus“ näitab, et Ozzy oli midagi palju rohkemat kui metal’i isa ja Pimeduse Prints ning kuidas ta muutus tänapäevaseks rahvakangelaseks ja kõigi lemmikuks. Ozzy Osbourne sündis 1948. aastal Inglismaal Birminghami linnas Astonis ja sai Black Sabbathi lauljana üheks kõige silmatorkavamaks nähtuseks rokkmuusika maailmas. Sooloartistina jõudis ta veelgi kaugemale. Ozzyst jäid maha tema abikaasa Sharon ja viis last.

kaanepilt

Rajaveer, Christopher

Rajaveeri reisijutud. 1 /

Mina, Christopher Rajaveer, armastan maailmas ringi reisida. See on minu hobi. Aastate jooksul on minu hobi sisse kujunenud veel üks hobi – reisijuttude kirjutamine. Olen seni jaganud oma kirjutisi vaid Facebooki sõpradele. Nemad on mind kiitnud ja innustanud ning nõudnud: „Christopher, sa pead „Rajaveeri reisijutud“ raamatuna avaldama!!“ Nüüd ongi 2018. aasta reiside esimestest väikestest Facebooki teadetest alguse saanud tänaseni kestev „Rajaveeri reisijuttude“ postituste seeria esimeseks raamatuks vormunud. Parimat kaasarändamist.

kaanepilt

Paaver, Peeter

Väike pöidlaküüdi käsiraamat : mis siis kui hääletaks Eestist Vietnami? /

Käsiraamat hääletamisest? Kellele ja milleks? Millal te viimati kuulsite, et keegi kuhugi hääletaks? Ehkki kunagi oli hääletamine paratamatus punktist A punkti B jõudmiseks, võiks tänaseks selle transpordiviisi lugeda kadunud kunstiks. Aga tegemist ei olegi päris klassikalise käsiraamatuga, vaid värvikireva rännulooga sellest, kuidas ühel jäisel novembrikuu hommikul oma soojast voodist Valga maanteele astusin. Plaanisin poole aastaga Vietnami jõuda, taskus väiksem summa kui keskmisel turistil kahenädalase pakettreisi jaoks. See on seiklus läbi Euroopa, Kaukaasia, Lähis-Ida ja Aasia, kus meeleolud ja võimalused käivad üles ja alla nagu ameerika mägedel. Seda kõike võideldes üksilduse, bürokraatia ja kargete külmakraadidega. Ja mis oleks suurem seiklus, kui liikuda läbi maailma hääletades? Võibolla see, kui alati hääletamine ei tööta ja tuleb elule loominguliselt läheneda, valides edasi liikumiseks ka kümnekordselt ülerahvastatud ronge, imeodavaid lennukeid, praami või isegi mootorratta soetamist.

kaanepilt

Hakala, Sanja

Muumipapa linnuraamat /

Linnud on intelligentsed, sotsiaalsed ja osavad. Nende maagiline lennuvõime on tiivustanud meie fantaasiat ja innustanud ületama maiseid piiranguid. Nende laul teeb meie päevad meeldivamaks nii metsa varjus, roostiku serval kui ka linnasaginas. Nende sügisränne on nagu looduse fanfaarihüüd möödaläinud suvele ja elu ringkäigule ning kevadine tagasitulek nagu kauaoodatud kiri vanalt sõbralt. “Muumipapa linnuraamat” viib lugeja metsade, veekogude ja linnade tiivuliste asukate maailma, pakkudes palju põnevaid teadmisi ja suurepäraseid joonistusi enam kui 150 levinud linnuliigist. Lisaks linnuliikide kirjeldustele pakub raamat teavet lindude lennuoskuse, põneva evolutsiooni ja käitumise, samuti rände ja paaritumiskommete kohta. Raamatu abil õpid tundma nii koduõue külastajaid kui ka veidi haruldasemaid siristajaid. Evolutsioonibioloog Sanja Hakala haaravad kirjeldused ja Anni Pöyhtäri kaunid värvipildid kulgevad raamatu lehekülgedel kõrvuti Tove Janssoni originaaljoonistuste ja tsitaatidega.

kaanepilt

Moore-Mallinos, Jennifer

Väärtused : 45 väärtust, mis on elus tähtsad. Tunne ära enda omad! /

Väärtusi on nii palju! Kas teadsid, et meil kõigil on oma väärtused? Ja mõni väärtus on ühele tähtsam kui teisele. Mõni inimene võib rohkem väärtustada koostööoskust, teine aga pühendumust. Kas oled valmis lähemalt tundma õppima tervet hulka väärtusi, nagu kaastunne, austus, vastutustunne ja tänulikkus? Milliste väärtuste järgi tahaksid elada sina?

kaanepilt

Moore-Mallinos, Jennifer

Emotsionaalne turvalisus /

Emotsionaalne turvalisus on tunne, et saad väljendada oma mõtteid ja tundeid, kartmata negatiivset hinnangut. See on julgus võtta riske ja olla sina ise. See on oskus oma tundeid asjakohaselt juhtida. Samuti on see teadmine, kelle poole abi saamiseks pöörduda.

kaanepilt

Lewis-Oakes, Rebecca

Teadmisi kõigest : tobedate küsimuste ja arukate vastustega : Dr Koer selgitab…/

Dr Koer selgitab… Kas pilved on tõesti kohevad vahukommid? Kas taimed käivad tualetis? Kas vesi sõidab vesiratast? Ja mida leidub planeet Maa sisemuses – kas küpsiseid? Mitte ükski küsimus pole liiga tobe selles lõbusas klapiraamatus! Õpi koos Öökulliga tundma meie imelise maailma teaduslikku poolt, abiks dr Koer ja tema väga arukad selgitused. Lisaks leiad raamatust päris katsed, mida ise kodus järele proovida! Vanema valvsa pilgu all, muidugi.

kaanepilt

Ruiz, Miguel

Neli kokkulepet : tolteegi tarkuseraamat : praktiline teejuht isikliku vabaduse juurde /

Iidsel tolteekide õpetusel põhinev raamat pakub võimsa käitumisjuhise, mis võib kiiresti muuta meie elu uueks vabaduse, tõelise õnne ja armastuse kogemuseks. OLE OMA SÕNADES LAITMATU Kõnele ausalt. Ütle vaid seda, mida mõtled. Väldi sõna kasutamist iseenda vastu või teiste tagarääkimiseks. Kasuta sõna jõudu tõe ja armastuse tööriistana. ÄRA VÕTA MIDAGI ISIKLIKULT Mitte miski, mida teised teevad, pole seotud sinuga. See, mida teised ütlevad ja teevad, on nende enda reaalsuse, nende enda unenäo peegeldus. Kui oled teiste arvamuste ja tegemiste vastu immuunne, ei saa sinust tarbetu kannatamise ohvrit. ÄRA TEE OLETUSI Leia julgust küsimusi esitada ja väljendada oma tõelisi soove. Vältimaks arusaamatusi, kurbust, draamat, suhtle teistega nii selgelt, kui saad. Juba üksnes sellest kokkuleppest kinni pidades võid oma elu täielikult muuta. ANNA ENDAST ALATI PARIM Su parim muutub iga hetkega: kui oled terve, on see ühtmoodi, kui haige – teistmoodi. Anna lihtsalt igas olukorras oma parim ning väldid enesesüüdistusi, iseenda väärkohtlemist ja kahetsust.

kaanepilt

Rang, Kaie

Rahel /

“Mis juhtub siis, kui elu murrab inimese juba lapsena? Rahel on alfalik, dominantselt mässumeelne tomboy-neiu, kelle hinges möllavad deemonid, sõltuvus ning lakkamatu sõda iseendaga. Ta on harjunud elama reeglitest väljaspool, trotsides nii maailma kui ka iseennast. Kui aga Raheli teele satub inimene, kes näeb temas midagi enamat kui tema deemoneid, lahvatab nende vahel kirglik side, mis on samaaegselt nii ohtlik kui ka sõltuvust tekitav. See ei ole lihtne armastus. See on armastus, mis võib nii päästa kui hävitada, mistõttu seisab Rahel silmitsi karmide valikutega, millel võivad olla pöördumatud tagajärjed. „Rahel“ on valusalt aus ja toores lugu sellest, kuidas ühe inimese elatud elu ja valikud võivad muuta mitte ainult tema enda elu, vaid ka kõigi nende saatust, kes talle lähedale julgevad tulla.”

kaanepilt

Palujärv, Regina

Tuledes ja tuules /

“Tuledes ja tuules” on romantilise alatooniga rännak, mis vaatleb naise tundeid ühes suhtes. “Olen jõudnud hetke, kus rahu minus on muutunud tugevamaks kui valu. Ma ei otsi enam selgitusi ega kinnitust, sest tean nüüd, et kõik, mis oli, pidi olema just nii. Mõned inimesed tulevad meie ellu selleks, et näidata midagi, mida me ise veel ei näe. Mõned jäävad südamesse isegi siis, kui nad meie kõrval enam ei kõnni. Olen õppinud, et armastus ei kao. Ta lihtsalt muudab vormi. Mõnikord saab temast tänulikkus, mõnikord vaikne mõistmine. Ja mõnikord jääb ta lihtsalt õrna valgusena kuskile meie vahele, meenutus ajast, mis oli tõeline. Nüüd tean, et ma ei pea enam kinni hoidma. Ma võin lasta minevikul minna, ilma et miski kaoks”

kaanepilt

Saadawi, Nawal

Naine nullpunktis /

Nawal El Saadawi „Naine nullpunktis” raputab lugejat, sundides vaatama sinna, kuhu tavaliselt pilku ei pöörata – naiste olukorrale islamimaailmas. Romaani keskmes on surmaotsuse täideviimist ootav naine, kes vestab oma lugu ilustuste ja vabandusteta. Tema elukäik lapsepõlvest kuni vangikongini joonistab välja maailma, kus naistevastane vägivald on osa ühiskondlikust elukorraldusest ja kus naise keha ja tahe allutatakse järjekindlalt patriarhaalsele tavale. Autori keel kirjeldab kliinilise lakoonilisusega peakangelase Firdawsi eluteed. Enne hukkamist räägitud loos puudub enesehaletsus, see annab patriarhaalsele misogüüniale kompromissitu hinnangu. „Nullpunkt” ei tähenda siin mitte ainult lõppu, vaid ka hetke, mil kõik illusioonid on kadunud ja alles jääb tõde – valus, kuid vabastav. See pole lihtsalt romaan ühest naisest, vaid süüdistusakt süsteemi vastu, mis toodab vaikimist ja allumist. See on raamat, mis jääb kummitama – ja nõuab, et me ei pööraks enam pilku kõrvale. Nawal El Saadawi (1931–2021) oli Egiptuse kirjanik, arst ja araabiamaailma üks mõjukamaid feministlikke mõtlejaid. Oma loomingus käsitles ta naiste rõhumist islamimaailmas, patriarhaalset võimusüsteemi ja sotsiaalset ebaõiglust, põimides isikliku kogemuse sotsiaalpoliitilise kriitikaga. Tema kirjutisi iseloomustab teravus ja provokatiivsus, mis paneb lugeja kaasa mõtlema Lähis-Ida ühiskonnas kehtivate normide teemal. Saadawi looming ja ühiskondlik aktivism tõid talle nii rahvusvahelise tunnustuse kui ka tagakiusamise kodumaal, kuid ta jäi elu lõpuni truuks oma põhimõtetele ja võitlusele õrnema soo vabaduse eest. „Nawal El Saadawi romaan „Naine nullpunktis” ei ole ainult surma mõistetud naise Firdawsi lugu, vaid ka peegel võimusüsteemidele, mis vangistavad naisi ja nõuavad neilt vaikimist. See on raamat, mis on kirjutatud vere, mitte tindiga.” – Ahmedibnesakeena

kaanepilt

Walker, Wendy

Mälukaotusmäng /

Fairview’ väikelinn tuksub rahulikus rütmis, kuni ühel peoööl juhtub 15aastase Jennyga midagi, mis muudab ta elu jäädavalt. Haiglas antakse talle katsetusjärgus ravimit, mis kustutab mälupildid, kuid ei kaota seletamatut ärevust: tema keha mäletab juhtunut ikka. Kes ja miks tüdrukut nii kohutaval ja kummalisel viisil ründas? Jenny isa ihkab iga hinna eest teada saada tõde, ent ema hoiab kramplikult kinni täiusliku perekonna fassaadist. Mälu taastamise teraapia käigus hakkab end killukestena taaslooma selle saatusliku öö sündmustik, aga ühes sellega tulevad lagedale väikese kogukonna varjatud valed ja peidetud saladused. Romaanis on mitu ootamatut pööret ja mitu kihti, mis üksteise alt kooruma hakkavad. Põneva loo kõrval käsitleb autor eetikaga seotud teemasid: meditsiini tähtsust inimese aitamisel, vanemate rolli lapse elus ja muidugi seda, kuivõrd tugev on manipulatsiooni jõud, kui asi puudutab meie mälu.

kaanepilt

Mason, Simon

Kaotatud ja jäänudki leidmata : uurija Wilkinsi krimisari /

Oxford. Kadunud asjade ja kinni mätsitud kuritegude linn. Kell kolm öösel helistab aadlidaam Zara Fanshawe hädaabinumbril ja ütleb enne kõne katkemist midagi kaunis krüptilist kaotatud asjade kohta. Tund hiljem laiutab kõmulise kuulsuse lömmi sõidetud ja maha jäetud Rolls Royce Phantom kitsal kõrvaltänaval nagu valesse kohta eksinud kinnisvara. Kõmureporterid kaotavad aru. Mingil hämaral põhjusel sunnib see kodutu Lena Wójciki mööda linna taga otsima Waitrose’iks hüütavat äkilise loomuga hulkurit, Oxfordi tuntud veidrikku, kes oma varandust ostukäruga kaasas veab. Aga ka teda pole lihtne leida. Kellele usaldatakse juurdluse juhtimine ja ajakirjanduse taltsutamine? Sarmikale Oxfordi haridusega Ray Wilkinsile eelistatakse ta partnerit, riiakat treileripargi haridusega Ryan Wilkinsit. Ei, Rayd see ei rõõmusta. Samas on Ryanil täiesti ootuspäraselt probleeme autoriteetide ja avalikkuse tähelepanuga. Kui legendaarne võmm Chester Lynch võtab Ray oma tiiva alla ja Ryan talle hambu jääb, läheb kõik veel ainult hullemaks. Simon Mason sündis Sheffieldis 1962. aastal ja on lõpetanud Oxfordi ülikooli inglise kirjanduse alal. Tema raamatud on leidnud tunnustust nii kodu- kui ka välismaal. Uurija Ryan Wilkinsi krimisarjast on varem ilmunud „Mõrv novembris” ja „Purunenud pärastlõuna”.

kaanepilt

Koch, Herman

Siseõu /

„Võite nüüd öelda, et oleksin pidanud neid jutustusi paremini lugema. Teistmoodi lugema. Et lasin end pimestada tugevatel metafooridel ja jõulisel stiilil. Lihtne öelda … tagantjärele. Kas mõrvar kui niisugune on juba oma loomult halb kirjanik? Ütleksin, et pigem vastupidi.“ Pärast seda, kui rahvusvaheliselt tuntud krimikirjanik Simon Hanson, esineb vangla raamatuklubis, saadab ohtlik kurjategija Derek L. talle oma jutustused. Hanson märkab neis kirjanduslikku andekust ja saadab tema jutukogumiku kirjastusele. Ta korraldab ka Derek L-i ajutise vabastuse vanglast, et too saaks osaleda oma raamatu esitlusel Amsterdamis ning ööbida Hansonite pool kodus. Simoni naine Hanna Hanson töötab politseiuurijana organiseeritud kuritegevuse osakonnas, nii et kindlam justkui ei saakski olla. Teoorias. „Siseõues“ põimuvad olevik ja minevik kolme tegelase vaatevinklist: Derek L., Simon Hanson ja Hanna Hanson. Lahti hargnevad mitmed põnevad ja kohati vapustavad tegevusliinid, mis puudutavad perekonda, sõprust, ambitsioone, manipuleerimist, kättemaksu ja reetmist. Herman Koch (sünd. 1953, elab Amsterdamis) on Hollandi kirjanik ja näitleja. Tema loomingu hulka kuuluvad lühijutud, romaanid ja kolumnid. Romaan “Õhtusöök” on ilmunud paljudes riikides (üle 50) ja pälvinud Hollandi Aasta Raamatu preemia 2009. Näitlejatööd on ta teinud nii raadios, televisioonis kui ka filmis.

kaanepilt

Harper, Karen

Sügaval Alaska metsades /

ALASKA METSIKUS LOODUSES PEAB JAHTI MISKI KURJAKUULUTAV… Alexandra Collister tuli oma nõbude võõrastemajja Alaskas Falls Lakeʼis, et leida uus algus. Ümbritsev mets võib olla karm ja ohtlik, aga õnneks pakub end talle teejuhiks karune jäljekütt Quinn Mantell. Alles eelmisest ebameeldivast suhtest toibuv Alex ei taha mehega liiga lähedaseks saada, aga kui tema magamistoa akna taha tekivad sügavad karuküünise jäljed, ei ole tal enam võimalik Quinnist eemale hoida. Leitakse surnukeha, millel on samasugused küünisejäljed, ja Alex teab, et see pole kokkusattumus. Falls Lakeʼi metsades varitseb miski kurjakuulutav, nii et Alexi uuest algusest saab armutu ellujäämismäng. Metsa udune loor pakub rohkem ohtusid kui lahendusi. Kas Alex ja Quinn leiavad mõrtsuka enne, kui pimedus igaveseks neile peale vajub?

kaanepilt

Jæger, Jørgen

Surmasümfoonia /

Fjellberghavni politseijaoskonna töölaual olev juhtum võtab järjest suuremad mõõtmed. Algul leiavad koletu otsa mõned lemmikloomad, seejärel jätkuvad vandalismiaktid kogu ümbruskonnas ja kiputakse ka inimeste elu kallale. Ole Vikil ja tema meeskonnal tuleb välja selgitada, kes nende tegude taga on ja mispärast on ta sihikule võtnud just vastuolulise dirigendi Markus Kahrsi. Samal ajal süvenevad Fjellberghavni politseijaoskonnas lahkhelid. Jõhkra rünnaku ohvriks langeb naisuurija ja asja üritatakse kinni mätsida. Ole Vik peab keset kõige tulisemat menetlust poole valima. „Surmasümfoonia“ on Ole Viki põnevikusarja 3. raamat. Varem on ilmunud „Varjujaht“ (2024) ja „Kameeleonid“ (2025).

kaanepilt

Nugent, Liz

Sügaval naha all /

2018. aasta Iiri Raamatuauhindade võitja parima kriminaalromaani kategoorias Dead Good Booksi auhinna VÕITJA kategoorias „Raamat, mida pole võimalik käest panna”! Ta ei ole see, kelleks teda peetakse… „Ilmselt oleksin võinud ka ise näitleja olla. Kellegi teise teesklemine ei ole raske. Kas ma mitte just seda polegi suurema osa oma elust teinud?” Cordelia Russell on elanud kakskümmend viis aastat inglannat teeseldes Prantsuse Rivieras ning on jõudnud sealse seltskonna koorekihi sekka. Kuid lõpuks pöörab õnn talle selja ning ta ei saa enam loota võõraste lahkusele. Kui tema ukse taha saabub külaline kaugest minevikust, mõjub see Cordeliale nii šokeerivalt, et ta reageerib vägivaldselt. Ta põgeneb oma korterist ning veedab öö joobnuna pidutsedes. Koidikul vaarub ta mööda kõrvaltänavaid koju. Kärbsesuminat on kuulda juba enne ukse avamist. Ta ei osanud arvata, et korterisse jäänud laip nii kiiresti lagunema hakkab …

kaanepilt

McGuire, Emy

Pardal pole kedagi /

On suve algus, miljardärid Francis ja Lila Cameron seilavad isiklikul luksusjahil koos oma kahe armastatud lapsega nende keskkooli lõpetamist tähistama. Kaks nädalat hiljem pole keegi Cameronidest midagi kuulnud, kapten ei vasta raadiokutsungitele ja jaht leitakse Florida ranniku lähedal hulpimas. Kus Cameronid on? Mis sellel reisil juhtus? Ja milliseid saladusi see luksusjaht peidab? Tühjana. Raamat „Pardal pole kedagi“, mille sündmused hargnevad lahti puhkusel ja pärast jahi leidmist, on meeliköitev pereelust rääkiv põnevik, mis paneb küsima, kumb on perele ohtlikum, kas tormine ookean või pereliikmed ise.

kaanepilt

Ishiguro, Naomi

Sajuvarju orvud. 1 /

Jaapani folkloorist ja Studio Ghibli loomingust inspireeritud eepilise fantaasiatriloogia esimene raamat viib lugeja müütilisse saarestikku, kus draakonid ja päikesevaimud kohtuvad häkkerite ja mulliteega. Elu Sajuvarju linnas on keeruline – seal valitsevad vaesus ja korruptsioon ning inimesi terroriseerib kuritegelik organisatsioon Õnnevaresed. Toshiko, Jun ja Mei Kawakami on perekond, keda seob vere asemel lojaalsus. Nad elavad linna korrumpeerunud seadusest väljaspool ning otsivad kättemaksu oma armastatud tädi Reiko mõrva eest. Haru on keisri poeg, määratud ühel päeval valitsema saarestikku ja jätkama oma ema häbiväärset pärandit, ent teda huvitab hetkel rohkem sõbrunemine maagiliste päikesevaimudega, keda näib suutvat näha ainult tema. Theo, kes oli sunnitud oma kodumaalt lahkuma, on tõrges jalaväelane Õnnevareste ridades. Ta ei taha olla gängster, kuid ebaseadusliku sisserändajana on tema valikuvõimalused äärmiselt piiratud. Kui Toshiko varastab Õnnevareste kindralilt draakonipärli, on kõik tegelased sunnitud ette võtma ohtliku ja põneva teekonna, mis määrab Sajuvarju linna tuleviku. Kolmel päeval lahti rulluv ning unustamatute tegelastega täidetud „Sajuvarju orvud“ on lugu julgusest, õiglusest, robotitest ja võlujõust ning puudutab ka sügavamaid teemasid, nagu kuuluvustunne, pagulus ning leitud perekond.

kaanepilt

Kelley, Pamela

Raamatupood lahe ääres /

KAKS ELUAEGSET SÕBRANNAT Jess armastab oma tööd kõrgetasemelise advokaadina Charlestonis. Ent kui ta abielu kokku variseb, pöördub ta koos oma kolmekümneaastase tütre Caitliniga tagasi lapsepõlvekoju Cape Codil, lootes seal end koos kauaaegse sõbranna Alisoniga koguda. RAAMATUPOOD LAHE ÄÄRES Pärast kahtekümmet aastat ajakirjas Cape Cod Living toimetajana töötanud Alisoni karjäär on saanud tagasilöögi. Kui ta kuuleb, et tema armastatud raamatupood Cape Codil otsib uut omanikku, hakkab temas idanema uus unistus. JA SUVI, MIS VÕIB MUUTA KÕIK Kui kaks sõbrannat raamatupoe taasavavad, avavad nad end ka teise võimaluse võlule.

kaanepilt

Grimaldi, Virginie

Habras aeg /

Kaks põlvkonda, üks valu. Ema, kes õpib oma tütre eest hoolitsema, tütar, kes õpib mitte kaduma, samal ajal kui kumbki neist võitleb omaenda kummitustega. Lugu vankumatust armastusest, mille Virginie Grimaldi on kirja pannud talle nii omase huumori, sügavuse ja helluse eksimatu sulega. Diane’il on alati olnud lihtsad unistused: abikaasa, kaks last ja töö, mida ta armastab – seda on rohkem, kui ta julges loota. Päeval, mil abikaasa ta maha jätab, kukub tema maailm kokku. Keskendudes omaenda valule, ei näe ta sama katuse all toimuvat tragöödiat. Toas, mis on kõigest mõne sammu kaugusel, on tema tütre naer vaibunud. Ka kuueteistaastasel Lou’l pole kerge, kui teismelise maailmavalu ja suureks kasvamise hirm ta elu peapeale keeravad. Kasuks ei tule ka see, et tema esimene suur armastus ta südame murdis. Kui Diane seda lõpuks märkab, on ta valmis tegema kõik, et Lou’d aidata, isegi naasma minevikku, mille eest ta on põgenenud, riskides lahti rebida haavu, mis pole kunagi paranenud. Koos peavad ema ja tütar kõndima õrnal köiel, õppides esimest korda hoidma teineteisel käest, et hakkama saada raskustega, mida saatus nende teele võib heita. Virginie Grimaldi (snd 1977) on prantsuse kirjanik. Ta avaldas oma esimese romaani „Minu ülejäänud elu esimene päev” (Le premier jour du reste de ma vie) 2015. aastal. Kõik tema romaanid on olnud rahvusvahelised menukid. „Habras aeg” on tema kolmeteistkümnes romaan. 2025. aastal oli ta Le Figaro/GfK Prantsusmaal enim raamatuid müünud prantsuse kirjanike edetabelis teisel kohal.

kaanepilt

Diamond, Lucy

Pariis ei unune /

Kui elu pakub võimaluse uueks alguseks Pariisis – kas võtad selle vastu? Jess igal juhul võtab, kuid teele satub ootamatuid takistusi. Kas ta jääb endale kindlaks või loobub helge tuleviku unistusest? Jess igatseb muutust. Tema abikaasa osutus tavaliseks keskeakriisis meheks, kes oma armulooga nende abielu purustas, ning laste kasvatamise nimel kõrvale jäetud ajakirjanikukarjäär on käeulatusest väljas. Kui teda kutsutakse Pariisi kirjutama kuulsa erakliku kunstniku Adelaide Foxi memuaare, haarab Jess võimalusest kinni. Aastakümnete eest veetis ta selles linnas imelise suve ja pealegi – kes ei sooviks elada Marais’s ja teha põnevat tööd? Ent Adelaide on okkaline ja kidakeelne, ning mis kõige hullem – näib, et Jess polnudki see autor, kellega ta soovis koostööd teha. Adelaide’i noorusaeg peidab endas tumedaid saladusi ning Jess otsustab need päevavalgele tuua. Kuid selle käigus tuleb tal näkku vaadata omaenda minevikule Pariisis. Kas Jessil õnnestub asja tuumani jõuda ja selle käigus rajada endale uus tee õnneni? Lucy Diamond on üks Inglismaa menukamaid ajaviiteromaanide autoreid.

kaanepilt

Sepp, Adena

Ammuste aegade kuma /

Oma aias musta ussi kohates tundis Karita, et see ennustab talle midagi halba. Ta ei osanud aga arvatagi, et ennustus võib osutuda nii tõsiseks. Sõbrannadega sanatooriumis olles juhtub nii mõndagi ja ilmsiks tuleb veelgi seoseid ussidega. Ühel ööl näeb Karita väga kummalist und, mis toob esile ammused mälestused. Need sunnivad teda ootamatult tegutsema, ja see toob kaasa tagajärjed…

kaanepilt

Kivine, Madis

Minu kord /

Teda nimetati imelikuks, rumalaks … peletiseks. Nad murdis ta. Või vähemalt arvasid nii. Tüdruk õppis vaikima, kuni see muutus ellujäämisviisiks. Aga vaikusel on hind. Aastate pärast seisab ta silmitsi oma minevikuga – ja iseendaga. „Minu kord” on lugu valust, eneseväärikusest ja sellest, mis juhtub siis, kui ohver otsustab seda mitte enam olla. Tema õiglus ei hüüa tulles! See lihtsalt ütleb: „Minu kord“

kaanepilt

Kubica, Mary

See pole tema /

VAPUSTAV AVASTUS. ŠOKEERIV UURIMINE. TÕDE, MIDA KEEGI EI OSANUD ETTEGI KUJUTADA… Courtney Gray rahulik perepuhkus puruneb, kui ta kuuleb järveäärsest naabermajast verdtarretavat karjet. Ta leiab sealt oma venna ja vennanaise elutu keha. Tema teismelist vennatütart Reeseʼi pole kusagil. Tema vennapoeg Wyatt magab täiesti puutumatult ülakorrusel. Vaiksesse kuurortlinna saabub politsei ning pinnale hakkavad kerkima häirivad saladused, mis panevad Courtney juurdlema, kas Reese on jõhkra kuriteo ohver või hoopis mõrtsukas. Kohutava müsteeriumi lahti hargnemisel on kõigil midagi varjata. Ja mida lähemale jõuab Courtney tõele, seda raskem on seda näha…

kaanepilt

Macomber, Debbie

Isadepäev /

MÕNIKORD ON SEE, MIDA VAJAD, LÄHEMAL, KUI ARVAD… Robin Mastersoni kümneaastane poeg Jeff tunneb, et vajab koera rohkem kui midagi muud siin maailmas. Siis selgub, et naabermajas on koer! Sõbralik must labrador kuulub aga naabruskonna kõige ebasõbralikumale mehele Cole Camdenile. Jeff on siiski visa ning peagi vaatavad tema ema ja Cole teineteist täiesti uue pilguga.

kaanepilt

Sala, Sharon

Mees nagu ime /

Üle kõige tahtis Antonette Hatfield last. Aga härra Õiget ei lootnud ta juba ammu enam leida. Teda polnud lihtsalt olemas. Seega kavatses Toni hea mehega abiellumise asemel hea mehega lapse saada. Lihtsalt niisama. Ja siis uhtus vesi kaldale tema – nimetu vastuse igale Toni palvele… USA korrakaitseametnik Lane Monday oli kord juba üle noatera pääsenud, aga nüüd leidis ta end taas keerulisest olukorrast. Kõige huvitavam naine, keda ta oli kunagi oma elus kohanud – naine, kes päästis tema elu –, pakkus talle varjupaika… oma voodis. Aga tasuta toredus ei olnud Lane’i stiil. Tal oli vägagi valusalt meeles, et kui ta end selliselt seoks, oleks tagajärjeks armumine. Eriti kindel oli ta selles pärast seda, kui ta Toni plaanist teada sai.

kaanepilt

Gilmore, Laurie

Kaneelisaiakese raamatupood : Dream Harbori sari. Teine raamat /

Sunday Timesi menuki ja TikTokis sensatsiooniks saanud „Kõrvitsavürtsi kohviku“ autori uus särtsuvalt kuum romaan! Ühest raamatust Kaneelisaiakese raamatupoe riiulil ilmub päevavalgele salajane sõnum. Poes töötav Hazel ei saa algul aru, millega tegu, seejärel jõuab temani aga aina rohkem mõistatuslikke äramärgitud lauseid, mis tekitavad uudishimu ja sunnivad vihjeid järgima. Kuid tal on vaja kedagi, kes teda selles aitaks. Kena välimuse ja laheda loomuga kalamees Noah on alati seiklusteks valmis, ja aaretejaht kõlab nagu parim meelelahutus! Asja teeb veel toredamaks see, et abi palub just see võluv raamatupoodnik, kellesse ta on juba mitu kuud armunud olnud… Hazel ei otsi enda sõnul romantikat, kuid talle teeb muret tema kolmekümnes sünnipäev, milleni on jäänud vaid loetud nädalad. Kas ta on ikka piisavalt elu nautinud või lasknud parimatel aastatel igavuses mööda lennata? Vahest ongi käes aeg end natuke lõdvemaks lasta ja täiel rinnal suvest rõõmu tunda? Alanud aaretejaht mässib teda ja Noah’d aina rohkem endasse ning näib, et nende vahel tekkinud keemia võib lahvatada sama kuumaks kui värskelt ahjust tulnud kaneelisaiad, mida raamatupoes müüakse… Laurie Gilmore on tuntud oma romantiliste romaanide poolest, mille tegevus leiab aset väikelinnas nimega Dream Harbor. Tema esimene raamat, „Kõrvitsavürtsi kohvik“, oli TikTokis lugejate lemmik.

kaanepilt

Paris, B. A.

Kui ma su tapan /

Kes jälgib Nell Mastersit? Nell Masters on veendunud, et keegi jälitab teda. Tööle ja koju sõites tajub ta kuklas kellegi pilku; kontorisse helistatakse, aga kui ta kõnele vastab, valitseb liinil vaikus; ja talle saabub tohutu lillekimp, ilma igasuguse vihjeta saatjale. Nellil on põhjust mures olla, sest tal on saladus, mida ta on varjanud kõigi oma lähedaste, ka oma uue kallima Alexi eest. Ent ka Alexil on saladused. Neliteist aastat varem, kandes veel nime Elle Nugent, nägi Nell pealt, kuidas üliõpilane Bryony Sanders istus võõra mehe autosse. Kui Bryony päev hiljem tapetuna leiti, sai mõrvari tabamisest Elle’i jaoks kinnisidee. Kõigutamatu veendumus, et juhtunuga on seotud Brett Parkeri nimeline mees, viis ta ohtlikule teele, mille tagajärjed olid kohutavad. Nüüd, mil Nell on kindel, et teda jälitatakse, kardab ta, et keegi minevikust on ta üles leidnud. Kas jälitajast on saanud jälitatav? Või on toimumas midagi veel ohtlikumat? B. A. Paris on kaheksa menuki autor, kelle esikromaan „Suletud uste tagaˮ tõi talle 2016. aastal kuulsuse üle maailma. Seda ülipopulaarset debüüti on nüüdseks müüdud ligi 4 miljonit eksemplari ja tema psühholoogilisi põnevikke tõlgitakse praeguseks juba 42 keelde. „Ootamatud süžeepöörded hoiavad pinge üleval ja panevad lehti keerama.ˮ – Kirkus Reviews

kaanepilt

Rönnbacka, Christian

Halastamatu /

Kortermaja pesuruumist kaovad tüdruku aluspüksid. Peagi röövitakse üks tüdruk, varsti juba teine. Röövija on osav ega jäta ainsatki jälge ei sündmuskohale ega ohvritele, kelle ta hiljem kodu lähedale tagasi viib. Linna igapäevaelu halvab hirm ja politseilt ootab kiireid tegusid nii üliagar ajakirjandus kui ka siseminister. Antti töö juhtivuurijana on kõike muud kui lihtne ja pinged on laes, sest uusi ohvreid tuleb vältida iga hinna eest. Uurijate hämmastuseks viitavad tõendid aga kakskümmend aastat tagasi Austraalias õudu külvanud pedofiilile. Kas mees tegutseb nüüd Soomes? Või on tegemist jäljendajaga? Lisaks sellele jõuab Anttini info, et rahvusvaheline narkojõuk on tellinud tema tapmise ja seega on peagi oodata palgamõrvareid. Selleski romaanis kirjeldab Christian Rönnbacka tõetruult politseitööd, tehes seda hoogsas tempos ning mõnusa huumori saatel. „Hautalehto“ on Soomes üks populaarsemaid krimisarju.

kaanepilt

Wimberg

Ükskord /

kaanepilt

Wimberg

Ükskord /

kaanepilt

Weinstein, Rochelle B.

Me oleme tähtedest tehtud /

TÄHTEDE ALL TULEVAD PÄEVAVALGELE KAHEKSA VÕÕRA SALADUSED. Vis Ta Vie võõrastemajas seisavad Renée ja Jean-Paul De La Rue silmitsi hirmutava vajadusega teha otsus armastatud koduäri lõplikuks sulgemiseks. Ent nemad pole ainsad, kelle elus toimuvad muutused. Külastajate seas on kolm suhtekriisis paarikest. Lahutuse veerel Hollywoodi kuulsused Leo ja Penny tulid siia oma hõbepulmi veetma. Praktilise meelega psühholoog Lucy ja astronoom Henry, kelle mõtted ringlevad tähistaevas, on hädas ühise keele leidmisega. Endisest advokaadist kodune ema Sienna ja karismaatiline spordiagent Adam näivad täiuslikud, kuid nendegi suhtes on mõrad. Paarikeste sekka satuvad veel enesekeskne üksikema Cassidy ja tema tusameelne 15-aastane tütar Rosalie. Ja nõnda algab reetmist, kahetsust ja šokeerivat tõde täis nädal, mis võib südame tükkideks rebida või seda tervendada. Võõrastemaja Vis Ta Vie – Ela Oma Elu – näitab, mida tähendab pimeduses armastada ja kuidas leida valguskiir ka siis, kui suhtemaagia on hääbunud.

kaanepilt

Lane, Soraya

Hispaania tütar /

Argentiina, 1939: „Mu kallis Valentina, palun ära abiellu selle mehega. Tean, et tahad täita kohustust oma perekonna ees, aga loodan, et meie armastus on sulle tähtsam. Põgeneme siit ja oleme igavesti koos…“ London, tänapäev. Rose arvas, et on maailmas täiesti üksi, sest oli vaid mõni kuu tagasi kaotanud oma kalli ema. Kui tema kätte jõuab salapärane karp, milles on väike hobusekujuke, tükk sädelevat siidkangast ja lootus leida võimalikke sugulasi, asub Rose endagi jaoks ootamatule teekonnale. Tema otsingud viivad teda Argentinasse, suurde ja luksuslikku maavaldusse, kus kunagi kasvatati maailma parimaid polohobuseid. Rose kahtleb, kas ta pole mitte eksinud? Kui ta aga kohtub sarmika Benjaminiga, julgustab mees teda oma juuri avastama. Pikkadel päikeseküllastel päevadel ratsutades ja hubastel õhtutel mehe perekonnaga õhtust süües hakkab Rose arutlema, kas ta suudab enam pöörduda tagasi kodumaa halli taeva alla. Ta avastab südantlõhestava loo keelatud armastusest, isepäisest Hispaania pärijannast ja töökast tallipoisist, kelle lahutas korraldatud abielu ja riigi üks suurimaid pärandusi. Nende lugu ühendab Rose’i ja Benjamini perekonnad viisil, mida naine poleks osanud eales ette kujutada. Benjamini õde suhtub aga võõrasse umbusklikult ning Rose seisab raske valiku ees. Kas tema vanavanaema lugu annab talle julguse trotsida tavasid ja järgida oma südant? Või vannub ta alla ja sõidab tagasi Londonisse?

kaanepilt

Novak, Brenda

Kohtume Itaalias /

Päikseline reis Amalfi rannikule lubab uut algust ja paljastab saladusi, mida poleks osanud ettegi kujutada. Pärast oma debüütromaani läbimurdelist edu – ja väga valusat avalikku lahkuminekut – on Charlotte Williams-Jacksonil aeg midagi tõestada. Kuna ta on oma teise romaaniga hiljaks jäämas, püüab ta nüüd sellele pühenduda. Kuid tema keskendumisvõime lööb kõikuma, kui ta avastab, et tema lapsepõlv pole olnud niisugune, nagu see talle alati paistis – ja tal on teismeline poolõde, kes on Itaalias orvuks jäänud. Koos oma parima sõbra Sloaneʼi ja tolle võluva venna Julianiga sõidab Charlotte Amalfi rannikule, et kohtuda oma õega. Ta ei pööraks ju ometi kunagi oma perele selga, eriti kuna sellel tüdrukul pole kedagi teist, ehkki romaani üleandmise lähenev tähtaeg ja kogu oma identiteedi ühekorraga pea peale pööramine on naise jaoks rohkem kui liiast. Charlotte otsustab oma elu uuesti üles ehitada, kuid seejuures peab ta langetama otsuseid seoses suhetega, mis on talle kallid olnud. Mitmete seni kindlaks peetud tõdede kõikumine sunnib teda kahtlema nii peresidemetes üldse kui ka kõiges, mida ta enda kohta teadnud on.

kaanepilt

Sala, Sharon

Tagasitulek /

KEELATUD ARMASTUSEST SÜNDINUD TÜTAR NAASEB KOJU… Põlvest põlve kestnud vihkamine lahvatab vägivallaks ja surev ema usaldab vastsündinud tütre hooliva võõra hoolde… Üle kahekümne viie aasta hiljem, kui Catherine Fane naaseb Kentucky osariiki Camarune’i, et matta naine, kes ta üles kasvatas, saab vaen lõpliku lahenduse. Metsamajakeses peatuvat Catherine’i lausa tõmbab hääbuvasse, vägivaldse minevikuga linna. Aga tema saabumine ei jäänud märkamata. Metsast jälgib Catherine’i vana ja murtud, kujutlematut õudust näinud mees, ning šerif Luke DePriest teeb kõik endast oleneva, et kaitsta naist seni suikunud mineviku eest, mille too tahtmatult äratas…

kaanepilt

Colgan, Jenny

Kohtume rannamajas /

Janey Carteril on palju, mille eest tänulik olla: omaenda kätega remonditud kodu Carsos, armastatud töö audioloogina, kaks täiskasvanud last ning abivalmis sõprade võrgustik. Ent pärast abikaasast lahkuminekut sai naise enesekindlus kõvasti kannatada. Ja ühtäkki annab kahekümnendates tütar täiesti ootamatult teada, et kolib mõneks ajaks kodulinna tagasi. Janey armastab Essiet väga, aga kalli tütrekese teismeliseaastad olid juba piisavalt hullud. Pealegi on Janey just hakanud uuesti kohtingulainele saama. Jah, Essie Carter on pahur plika. Aga eks jäänud ta nüüdsama töökohast ilma, ei jaksanud enam Edinburghis üüri maksta, ja poiss-sõber, muidu nii nunnu noormees, polnud tõsisemaks suhteks valmis. Mis muud, kui tuleb end lööduks tunnistada, kohvrid pakkida ja tagasi pärapõrgusse suunduda. Emaga ühe katuse all elamine käib millenniaalile au pihta, kuid tänu pesakonnale kutsikatele, pubi viktoriiniõhtule ja Seagate’i mereõhule saab põlvkondadevaheline kuristik ületatud. Ootamatu uudisega võtavad asjad aga sootuks uue pöörde. Jenny Colgan (snd 1972) on kirjutanud arvukalt menuromaane ja oma kirjatööde eest on ta võitnud mitmeid auhindu. Maailmas on tema raamatuid müüdud üle kaheteist miljoni eksemplari ja 2015. aastal arvati ta kuulsate armastusromaaniautorite nimistusse Love Stories Hall of Fame. Eesti keeles on temalt ilmunud „Ranna tänava väike pagariäri”, „Suvi Ranna tänava väikeses pagariäris” ja „Väike õnnelike lõppude raamatupood”. Colganist on kujunenud feelgood-žanri üks populaarsemaid autoreid.

kaanepilt

Koort, Erkki

Vandenõu Kursi komtuurkonnas : sõjasulase seiklused vanal Liivimaal /

Erkki Koorti romaani sündmustik kulgeb vanal Liivimaal 1395. aastal. Teos on mõtteline järg tema varem ilmunud raamatule „Veritasu Tartus“. Sõjasulane Markus on pere loonud, kuid ruttu naise kaotanud. Tema kasvatada on pisipoeg Karho. Ometi ei jäta teda puutumata Tartu piiskopi ja ordu vaheline võitlus ning intriigid. Markus ja Karho tuuakse väevõimuga Tartusse, sest kedagi paremat pole võtta. Ta saab piiskopi meestelt salajas ülesande minna jälgi segades väikesesse Kursi komtuurkonda. Seal põletati toona palju lupja, mida vajasid kõik kivihoonete ehitajad. Kas Markus suudab päästa komtuuri elu? Tartusse jõudes selgub, et tema poeg, kes jäi õe majja hoiule, on sealt röövitud. 14. sajandi sündmustest, jõujoontest ja igapäevaelust Lõuna-Eestis ei tea me kuigi palju. Ka Kursi-nimelist kohta ei teata eriti Pedja jõe äärest otsida. Autor aitab sellest ajastust hästi aimu saada. Varem on sõjasulase Markuse lugudest ilmunud „Kättemaks Kirumpääl“ (2018), „Veritasu Tartus“ (2019) ja „Salakuulaja Vastseliinas“ (2020).

kaanepilt

Pehk, Jaan

Minu Türi : laiali on kõik taevas ja maa /

Türi linn saab 2026. aastal saja-aastaseks, justkui meelde tuletades, et ka mina olen põlise türilasena jõudnud viiekümnenda verstapostini. Sel puhul tundub, et tuleb üks ühine pidu ära pidada. Nii hoiadki käes raamatut, mis oma stiilivabaduses võiks gurmeemaailma pliidil podiseda nagu üks suur juubelihõnguline ühepajatoit. Selles pajas on kohev kimp kirjeldusi, meeldivalt magusaid meenutusi, luulet, laule ning parajal hulgal ajalooga vooderdatud sise- ja väliskaemuslikku maagiat. Mis teeb ühest väikesest linnast terve maailma? See on rännak ajas ja ruumis, kus reaalsus nihkub märkamatult paigast. Siin räägivad sinuga tänavad, puud ja majad. Siin kohtad neid, keda enam ei ole, ja neid, keda võib-olla pole kunagi olnudki. Luule põimub mälestustega, argipäev muutub unenäoliseks.

kaanepilt

Martin, Holly

Päikesepaiste sillerdaval rannal /

Päikesepaistelisel Cornwalli rannikul, kus meri sillerdab ja kuldsed liivarannad õhkavad romantikat, on õhus armastust. Lyra Thomas on unistanud Jewel Islandil elamisest alates hetkest, kui ta esimest korda selle hingematvalt kauneid randu külastas. Ja nüüd on tema unistus täitunud – tal on oma väike maja ja uus töökoht. Aga kui Lyra asub jalgrattaga oma uut kodukanti avastama, kukub ta õnnetul kombel otse väga nägusa Nix Sancheze jalge ette. Tõeline härrasmees Nix tõttab Lyrale appi. Mehe nägu tundub äärmiselt tuttav, olgugi et nad on võõrad. Aga mida kauem nad vestlevad, seda enam näib Lyrale, nagu oleksid nad teineteist juba terve igaviku tundnud. Järgneb Lyra elu kõige maagilisem öö … kuni lummus puruneb, sest järgmisel hommikul on Nix kadunud. Lyra vannub, et on edaspidi oma südame avamisega ettevaatlikum, ja teeskleb, nagu seda kohtumist poleks üldse olnud. Kuid elul on teistsugused plaanid ja läbi saatuse keerdkäigu avastab Lyra, et Nix Sanchezt pole võimalik unustada. Selles lummavas ja romantilises heatujuromaanis pakub Briti kirjanik Holly Martin taas põgenemist päikesepaistelisele Jewel Islandile, kus on ootamas armastus, naer ja põnevad seiklused. „Kalliskivisaare“ sarja neljas raamat sobib lugemiseks ka eraldiseisvalt.

kaanepilt

Apollinaire, Guillaume

Süda Kroon Peegel : valik luuletusi /

Guillaume Apollinaire (1880–1918) oli prantsuse luuletaja, XX sajandi alguse Pariisi avangardi võtmefiguur, kes tutvustas sündivaid kunstisuundi, sõnastas visioone, asutas ajakirju ja viis inimesi kokku. Ta jäi oma luules truuks klassikalise haridusega omandatud põhimõtetele, ent oli kujundikeeles nii moodne ja otsinguline, kui veel olla sai, käies lõputu huviga läbi kõik valdkonnad, kus parasjagu midagi värsket toimus. Siit valikkogust leiab nii Apollinaire’i noorpõlveluulet, armastuslaule, pilte linnaelust, rindeluuletusi, kuulsaid piktogramme kui ka prohvetlikke sõnumisi. Luuletustele järgneb lühikeseks jäänud elu lõpuperioodil ette kantud manifest „Uus vaim ja luuletajad“, kus ta sõnastab nägemuse kunstnike rollist maailma kujundamisel. Raamatut saadab koostaja ja tõlkija Paul-Eerik Rummo järelsõna selle “vahetu kaasaja häälestuse veenvaima esindaja” elust ja loomingust.

kaanepilt

Chevalier, Tracy

Klaasimeister /

Uus menuraamat romaani „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“ autorilt Veneetsia, 1486. Teisel pool laguuni asub Murano. Aeg kulgeb siin teistmoodi: see voolab nagu klaas, mille valmistamise kunsti täiustamisele pühendavad saare maestrod kogu oma elu. Orsola Rosso õpib salaja klaasikunsti. Naisena peab ta oma perekonna laostumisest päästmiseks trotsima traditsioone, mis keelavad tal klaasiga tegelemise. Orsola teekond viib läbi sajandite täis sõda ja katku, tragöödiaid ja triumfi, armastust ja kaotust. Lutsukivina läbi sajandite kulgev „Klaasimeister“ on virtuooslik portree naisest, perekonnast ja linnast, mis on niisama igikestvad kui klaasikunst. Tracy Chevalier on auhindu pälvinud Ameerika-Briti romaanikirjanik, kes on tuntuse saavutanud naiste varjatud rollile keskenduvate ajalooliste romaanidega. Ta kasutab oma huvi mineviku vastu selleks, et illustreerida ja välja tuua sarnasusi tänasega. Kõik ta romaanid leiavad aset mingis konkreetses ajaloolises taustsüsteemis ja puudutavad naise rolli ühiskonnas ning sotsiaalseid piiranguid, mille ületamist on peetud (ja peetakse sageli endiselt või taas) tabuks. Tema raamatud keskenduvad tihti kunsti ja käsitöö erinevustele ja piiritlemisele: millal saab käsitööst kunst ja kes seda otsustab, arvestades, et ajalooliselt loeti kunstitegijaiks üksnes kesk- ja kõrgklassi mehi. Naiste, töölisklassi kuuluvate inimeste ja vähemuste ambitsioone takistasid nii sotsiaalsed kui ka rahalised piirangud. Nende pärusmaaks jäi käsitöö. Kuigi millegi igapäevaelus kasuliku valmistamist väärtustati, ei peetud seda kunagi kunstiks.

kaanepilt

Connelly, Michael

Kõrbetäht /

Los Angelese politsei uurijad Renée Ballard ja Harry Bosch töötavad koos, et tabada mõrvar, Boschi valge vaal – mees, kes aastaid tagasi tappis terve perekonna. Aasta on möödas sellest, kui uurija Renée Ballard lahkus politseijaoskonnast seal valitseva misogüünia, moraalse allakäigu ja lõputu bürokraatia tõttu. Ent kui politseiülem ise ütleb Ballardile, et too võib jaoskonnas oma tingimusi seada, võtab naine oma ametimärgi tagasi, lõpetab töö öises vahetuses ning asub elitaarses röövimiste ja tapmiste osakonnas taastama jahtunud juhtumite üksust. Harry Bosch on aastaid töötanud juhtumi kallal, mis teda painab, kuid mida ta pole suutnud lahendada, ja terve perekonna mõrvanud psühhopaat on endiselt vabaduses. Ballard kutsub Boschi vabatahtlikuks uurijaks uude lahendamata juhtumite üksusse, kus too saaks Los Angelese politsei ressursside toel oma niinimetatud valge vaala jälgi ajada. Kaks uurijat peavad vanad pinged unustama ja taas koos töötama, et jõuda lähemale ohtlikule tapjale.

kaanepilt

Kristóf, Ágota

Eile ; Mathias, kus sa oled? ; Line, aeg /

Ágota Kristóf (1935–2011) oli Ungari päritolu Šveitsi kirjanik, kelle looming on pälvinud mitmekülgset tunnustust. Romaan „Eile“ räägib oma kodumaalt põgenenud mehe loo, ent sama palju räägib see kõigist neist inimestest, kes on kunagi pidanud kodust lahkuma ja asuma elama võõrsile, kes on olnud sunnitud kohanema uutes oludes ja võõras keeles. See on ka ajatu lugu üksindusest, kurbusest ja armastuse igatsusest. Koos romaaniga „Eile“ ilmuvad esmakordselt eesti keeles Kristófi novell „Mathias, kus sa oled?“ ja näidend „Line, aeg“. Ka neis on vaatluse all armastuse võimalikkus, aja halastamatu kulg, tunnete püsitus, ja nii hakkavad kolme teksti vahel toimima ootamatud kokkukõlad. Nagu ütleb oma saatesõnas „Piiridel kõndija Ágota Kristóf“ raamatu tõlkija Triinu Tamm: „Justkui kaleidoskoobis raputab autor segamini tükikesi tegelaste elusaatustest ja uuele kohale kukkudes lubavad need ehk lugejalgi vaadata asjadele veidi teise nurga alt, aimata uutes konstellatsioonides olemise peidetumaid kihte.“ Ágota Kristófilt on eesti keelde tõlgitud ka romaanitriloogia „Kaustik. Katsumus. Kolmas vale“ (Kupar, 1997, tlk Urmas Rattus).

kaanepilt

Kajanto, Maija

Suhtebilanss /

Maija Kajanto „Suhtebilansi“ keskmes on Assi ja Olli suhted. Kuigi mõlemad on raamatupidajad, suhtuvad nad nii oma erialasse kui ka ellu vastandlikult. Olli paneb kõik tabelisse, see annab talle turvatunde. Assit rõõmustab, et ta valdab raamatupidamist, kuid see ei tekita temas kirge. Sügiseks sundpuhkusele saadetuna on Assil aega mõelda selle üle, mida ta oma ellu tegelikult vajab. On see looduses matkamine, ammuigatsetud reis Rooma või hoopis uus elukaaslane? Lisaks on vanaisa, keda Assi ega tema õde Annika üldse ei tundnud, pärandanud neile saladusi täis maja … Romaani kõrvaltegelased Inka, Hilma jt on lugejale juba tuttavad teosest „Pesupäev“, kuid „Suhtebilanss“ mõjub ka siis, kui sarja esimene raamat on veel lugemata.

kaanepilt

Mills, Colin

Kibe jääretk /

Üheksateistkümnenda sajandi Arktika-ekspeditsioon suundub jäisesse košmaari köitvas ja eepilises ajaloolises romaanis avastustest, päästmissoovist, ohtude seljatamisest ja iga hinna eest ellujäämisest. 1845. aasta mais purjetas Sir John Franklin, sõjalaevade Erebus ja Terror komandör, Inglismaalt mööda Thamesi ookeanivetele, et otsida laevatatavat mereteed piki Ameerika põhjarannikut, niinimetatud Loodeväila. Tema ja ta 128 laevameest ei pöördunud iialgi tagasi. Neli aastat hiljem otsustavad mereväeleitnant Frederick Robinson ja laevaarsti abi Edward Adams Arktikas kadunuks jäänud mehed üles otsida. Neil on üks eesmärk, kuid erinevad püüdlused. Vaga ja idealistlik Adams püüab päästa oma poisipõlve kangelast. Robinson ihkab edutamist mereväes. Kuigi nende omavahelised suhted on niisama haprad kui jäine viljatu maapind, kuhu nad jõuavad, juhivad Robinson ja Adams meremeeste meeskonda kadunud ekspeditsiooni otsingutel. Neid ootab võitlus mitte ainult loodusjõudude, vaid ka teineteisega, kui üksildus, nälg ja hulluks ajav äralõigatus maailmast osutuvad veel jäisemaks kui kõige hullemad Arktika pakased. Tõsielusündmustel põhinev „Kibe jääretk“ on hingelõhestav romaan, mis uurib kahe mehe tungivat vajadust eneseteostuseks ja seda, kui kaugele võib meeleheitel inimolend ellujäämiseks minna.

kaanepilt

Neels, Betty

Daisyt avastades /

Mees kiirustab teda päästma. Aga kas ta kingib neiule ka oma südame? Daisy Gillard elab vaikset elu ja aitab oma vanematel antiigipoodi pidada – kuni saabub nägus lastearst, härra Jules der Huizma, kellest saab neiu isiklik rüütel helkivas soomusrüüs! Kui mees ta Hollandisse viib, ei saa neiu enam eitada, et ta armub tasapisi mehesse. Kuid Jules on kihlatud teise naisega ja nii peab Daisy endalt küsima, kas mees saab talle kunagi oma südame päriseks kinkida…

kaanepilt

Holst, Christoffer

Ohtlik uus algus /

Elustiiliblogija Malin kolib koos abikaasa Siggega tolle kodusaarele Gotlandile. Paraku ei too õhinal oodatud uus algus väikeses sadamakülas neile uut hingamist. Sigge teeb pikki tööpäevi ja Malin tunneb end üksikuna. Keegi saadab talle ähvarduskirju ja paari uus kaunis kodu varjab pahaendelist saladust. Samal ajal on Gotlandile jõudnud Louise Collins, kes plaanib saarele hotelli ehitada ja kutsub külla oma õe Lina. Sellal kui Louise seikleb maitserännaku radadel, ristub Lina tee Maliniga. Naised leiavad teineteises sõbra ja Malin värbab Lina välja selgitama, kes talle ähvarduskirju läkitab. Esialgu üsna ohutuna näiv ettevõtmine võtab peagi ootamatud mõõtmed ja toob asjaosalistele kaasa selliseid algusi, mida keegi tulemas ei näinud. Sarjas „Krimilood Rootsimaal“ on juba ilmunud kaks iseseisvat maitserikast osa „Hinnaline saak“ (2024) ja „Hõrk pimedus“ (2025).

kaanepilt

Hogle, Sarah

Teineteist väärt /

Kui su vaenlane juhtub ühtlasi olema ka su kihlatu, saab õnneliku lõpuni jõudmine selles paheliselt naljakas, armukestest-vaenlasteks-ja-uuesti-armukesteks romantilises komöödias olema keerulisem ülesanne kui algselt kavandatud. Naomi Westfieldil on täiuslik kihlatu: Nicholas Rose avab talle uksi, teab peast tema restoranitellimusi ja on pärit silmapaistvast perekonnast, kuhu iga pruut tahaks kuuluda. Nad ei tülitse kunagi. Nad valmistuvad pillavaks pulmapeoks, mis toimub kolme kuu pärast. Kuid pruudil on peigmehest masendavalt, pöördumatult kõrini. Naomi otsib väljapääsu, kuid häda on selles, et see, kes kihluse katkestab, peab tasuma tagastamatu pulmapeoarve. Kui Naomi avastab, et ka Nicholas on vastumeelsust varjanud, lähevad nad vempude, sabotaaži ja täieliku emotsionaalse sõja keerises karvupidi kokku. Pulmad, mis võivad, kuid ei pruugi toimuda, lähenemas, avastab Naomi, et tema sihikindlus on kõikuma löönud. Sest nüüd, kui neil pole enam midagi kaotada, on nad lõpuks nemad ise – ja neil on vastupandamatult lõbus viimaste inimestega, kellelt nad seda ootaks – teineteisega.

kaanepilt

Bjørk, Samuel

Pommimees : põnevik /

„Munchi ja Krügeri“ sarja uusim osa on plahvatuslikult põnev – kell 9.07 hommikul detoneerib naine Oslo metroos enesetapuvesti. Politsei on segaduses. Naise köögilaualt leiavad uurijad kolm eset: väikese trolli kujukese, kollaseks värvitud ilvese kujukese ja raamatu Ameerika ajaloost. Rünnaku tegelik toimepanija mängib uurijatega ja näib andvat vihjeid selle kohta, mis juhtub. Kas kurjategija leitakse enne, kui plahvatab järgmine pomm? SAMUEL BJØRK on Norra romaani- ja näitekirjaniku ning muusiku ja helilooja Frode Sander Øieni pseudonüüm. „Pommimees“ on kuues raamat Munchi ja Krügeri lugude sarjast. Sarja viis eelmist raamatut „Ma reisin üksinda” (2017), „Öökull“ (2017), „Poiss pimedusest“ (2019), „Valge nagu lumi“ (2022) ja „Hitra“ (2024) on saanud rahvusvahelisteks menukiteks ja ilmunud juba enam kui 40 keeles. „Lähteseis on originaalne. Parimates stseenides muutub see rikkalikuks jutustuseks – eelkõige tänu paljudele tegelastele, kelle kaudu Bjørk avab inimelu keerukust. Jutustamisstiil ise, oma peaaegu telegraafiliselt katkendlike lausete, kiirete kirjelduste ja veelgi kiiremate repliikidega, toimib üllatavalt hästi.” Dagbladet „Üks plahvatuslik põnevik. See on tüüpiline kassi ja hiire mäng, kus mõrvar jätab meelega jälgi ja koode. Sellised süžeed ei õnnestu alati, kuid Samuel Bjørkil on oma eripärane stiil ning hoog ja nutikad peatükkide lõpu pingekohad panevad lugeja pulsi tõusma. Sind veavad edasi lühikesed, täpsed laused. Bjørki oskus oma tegelasi elavaks teha on võrreldamatu – ta laseb näha elude kontuure, millega saab suhestuda. Vabastavalt vaba stereotüüpidest, mida krimikirjanduses kahjuks liiga palju leidub. Olen lugenud kõiki Samuel Bjørki raamatuid ja olen väga vaimustunud.” Trønder-Avisa, (Norra)

kaanepilt

Idov, Michael

Kollaborandid /

Valgevenes maanduma sunnitud Türgi lennukist saab hetkega ülemaailmne skandaal. Lennukis viibinud blogijast Anton Basmannõist aga CIA agent Falki suurim peavalu. Los Angeles. Olhão. Moskva. Berliin. Tangier. Riia. CIA agent ja miljardärist isa surmas kahtlev nooruke Maya Chou Obrandt kistakse globaalsesse vandenõusse, mis seab tänapäeva Venemaa vastamisi CIA-ga. Keegi on neist alati sammu võrra ees. Olukorras, kus valed muutuvad järjest jultunumaks, et provotseerida vastast järgmist saatuslikku sammu astuma, tajub agent Falk, et ta ei saa olla lojaalne millelegi muule kui ainult mälestusele nendest inimestest, kelle ta on kogemata hukule määranud. Michael Idov on Läti päritolu Ameerika stsenarist, režissöör ja kirjanik. Sündinud 1976. aastal Riias, emigreerus ta 16-aastasena koos perega USA-sse, kus õppis filmikunsti Michigani ülikoolis. Karjääri alustas M. Idov New Yorgis ajakirjanikuna, kirjutades peamiselt New York Magazine’ile. Oma artiklite eest pälvis ta kolm National Magazine Awardsi auhinda. Aastatel 2012–2014 töötas ta Moskvas ajakirja GQ Russia peatoimetajana, kuid lahkus Venemaalt peagi pärast Krimmi annekteerimist, kirjeldades seda kogemust hiljem oma mälestusteraamatus „Dressed Up for a Riot“. M. Idov elab praegu vaheldumisi Berliinis, Los Angeleses ja Portugalis koos oma tütre ja stsenaristist abikaasa Lilyga, kellega kahasse on tehtud näiteks filmid „Humorist“ ja „Jetlag“.

kaanepilt

Adler-Olsen, Jussi

Surnud hinged ei laula : krimipõnevik /

CARL MØRCK on politseinikuameti maha pannud. Ta on lahkunud Q-osakonnast ja proovib kohaneda kirjanikueluga, kui temani jõuab murettekitav helisalvestis. Neli aastat varem langes üks vanem naine oma abikaasa mõrvakatse ohvriks, mees ise võttis pärast seda endalt elu. Juhtum kuulutati lahendatuks, kuid helisalvestiselt selgub, et abielupaar ei olnud mõrvakatse päeval üksi. Carl otsib Q-osakonnast üles oma vanad sõbrad, ROSE KNUDSENI ja HAFEZ EL-ASSADI, kes püüavad pärast tema lahkumist Politseimaja all keldris tuju üleval hoida. Nende juhtumite lahendamise protsent on ebastabiilne ja õhkkonda ei paranda see, kui mõrvaosakonna juht tutvustab neile uut kolleegi, salapärast taani-prantsuse taustaga naispolitseinikku HELENA HENRYT. Rose on veendunud, et Helena varjab nende eest midagi ning asub omal käel naise tausta uurima ainult selleks, et avastada, et tollel nagu polekski minevikku. Carli üleskutsel asub Q-osakond vanema abielupaari juhtumit uurima. Aegamisi saavad nad jälile unustusehõlma vajunud südantlõhestavale minevikusündmusele ning kui Assad ja Helena langevad kättemaksuhimulise mehe surmavasse lõksu, peavad nad esitama endale küsimuse: kes on selles juhtumis tegelikult ohver – ja kes kurjategija? “SURNUD HINGED EI LAULA” on intensiivne ja kaasahaarav krimipõnevik purustatud unistustest, süütusest, julmusest ja reetmisest – ning sellest, kui kaua saab inimest tema tegude eest vastutusele võtta. TAGAKAAS SEES: Q-osakonna sarja autoriks on seni olnud JUSSI ADLER-OLSEN: sarja seni ilmunud kümmet raamatut on müüdud üle 30 miljoni eksemplari, tõlgitud enam kui 40 keelde ning nende põhjal on valminud ka menukas Netflixi telesari. Käesoleva raamatu kirjutamisse kaasas Jussi aga LINE HOLMi ja STINE BOLTHERi, tuntud Taani krimi- ja ajakirjanikud. Raamatu panidki kirja eelnimetatud kaks naisautorit, samas kui Jussi mõtles välja süžee ja osales aktiivselt kirjutusprotsessis oma ideede ja näpunäidetega.

kaanepilt

Lykke, Nina

Kus on täiskasvanud? /

„Kus on täiskasvanud?“ on Nina Lykke viies romaan, mis käsitleb keskikka jõudnud ema keerulist suhet oma täiskasvanud pojaga, kes on temaga kontakti katkestanud. Teos on terav ja satiiriline portree kaasaegsest perekonnast, vastutusest ja ajastust, kus vanemad on kaotanud oma autoriteedi. Raamat käsitleb selliseid teemasid nagu perekonna lagunemine, suhtekriisid ja tänapäeva ühiskonna väljakutsed. Peategelane Ida on 60-aastane pereterapeut, kelle elu on sassis: ta ema on surnud, poeg Sigurd ei taha temaga rääkida ja teine abikaasa on ta maha jätnud. Romaan uurib täiskasvanud laste ja vanemate vahelisi suhteid, kus lapsed on „võimu“ üle võtnud. Nina Lykke jätkab oma tuntud stiilis, olles satiiriline ja sotsiaalkriitiline, kuid samas ka liigutav. Nina Lykke (s 1965) debüteeris 2010. aastal kriitikute poolt tunnustatud lühijuttude koguga „Orgien, og andre fortellinger“. Suur läbimurre saabus tema teise romaaniga „Ei ja veelkord ei“ (2016, ee 2024), mis võitis noorte kriitikute auhinna. Oma teose „Surmahaigus“ (ee 2021, 2024) eest pälvis Lykke 2019. aastal Brage auhinna. 2022. aastal ilmus tema viies raamat „Ega me siin lõbu pärast ole“ (ee 2023), mis saavutas suurt edu nii kriitikute kui ka lugejate seas. Lykke raamatuid on tõlgitud 20 keelde.

kaanepilt

Susi, Pauliina

Eravaldus /

Tuulia Raja on leidlik stjuardess, kes suudab välja ujuda igast olukorrast. Ta ei heida meelt ka siis, kui saab kuulda peatsest töötuks jäämisest. Krimiloo sündmustikku käivitaval lennureisil Londonist Helsingisse jälgib südikat Tuuliat eradetektiiv ja kutsub ta enda juurde tööle ning peagi uurib Tuulia kahtlastel asjaoludel surnud tööstusnõuniku viimseid eluhetki. Kõik juhtumiga seotud isikud varjavad midagi, aga mida? Tuulia kavatseb selle iga hinna eest välja selgitada. „Eravaldus“ on nõtke sulega kirjutatud meelelahutuslik detektiivilugu, milles kuritegevus ja inimlikud nõrkused kohtuvad soojas ning teravmeelses võtmes. Pauliina Susi loob karakterid, kes on samaaegselt elutruud ja koomilised, loo teevad nauditavaks vaimukas dialoog ja ootamatud pöörded sündmustes. Maiuspala kergema krimi sõpradele.

kaanepilt

Braithwaite, Oyinkan

Tütarde needus /

Needused on nagu südamed – mõni on lihtsamini murtav kui teine … Ükski mees ei nimeta su maja oma koduks. Ja kui keegi proovibki, ei leia ta rahu. Nõnda kõlab vana needus, mis on kestnud põlvest põlve, lammutanud perekondi ja murdnud südameid. Ja nüüd on järg igati mõistliku Eniiyi käes. Geeniteadlase kraadi omandanud Eniiyi, kes on juba ammu harjunud mõnevõrra kummaliste perekondlike uskumustega – eriti kuna ta on jahmatavalt sarnane oma surnud tädi Monifega –, ei võta seda muidugi kuigi tõsiselt. Siis armub ta nägusasse noormehesse, kelle uppumast päästab, ning järgnev sunnib ta aina enam ja enam endas kahtlema. Edasine sündmuste keeris väljub kontrolli alt ja noor naine on valiku ees, kas alistuda needusele või püüda armastuse ja südamevalu ettemääratud ringist välja murda. Oyinkan Braithwaite on Nigeeria-Briti romaanikirjanik. Tema debüütromaan „Minu õde, sarimõrvar“ ilmus 2018. aastal (e.k 2020) ja pälvis laialdase tunnustuse: see jõudis nii Bookeri auhinna kui ka Women’s Prize’i nimekirja ning võitis 2020. aasta British Book Awardsi krimi ja põnevike kategooria auhinna. Oyinkan Braithwaite elab Londonis.

kaanepilt

Murakami, Haruki

Sputnik, mu arm /

Kooliõpetaja K on salaja armunud boheemlaslikku Sumiresse, kes unistab kirjanikuametist ja armastab keset ööd talle helistada nurgapealsest telefoniputkast, et oma uitmõtteid jagada. Sumire tutvub endast palju vanema korealanna Myūga ja asub tema juurde tööle sekretärina. Salamisi oma ülemusse armunud Sumire hakkab teda kutsuma kalliks Sputnikuks ning sestpeale on nad lahutamatud nagu Maa ja ta ümber tiirlev tehiskaaslane. Sumire loobub kirjutamisest ning muudab täielikult nii oma elustiili kui ka välimust. Pikka aega ei kuule K temast midagi, kuni ühel päeval helistab Myū ja teatab, et Sumire on Euroopas tööreisil viibides salapäraselt kaduma läinud. Otsekohe sõidab K väikesele Kreeka saarele, et aidata naist leida. Kuid seal avastab K saladused, mis võisid ajendada Sumiret otsima endale kaaslast paralleelmaailmast … 1949. aastal sündinud Haruki Murakami teosed on muutunud maailmas üsna eripäraseks kirjandusnähtuseks. Kõik tema raamatud tõlgitakse kohe pärast ilmumist suurematesse keeltesse ning neid müüakse hämmastavates tiraažides. Eesti keeles on temalt ilmunud „Norra mets”, „Elevant haihtub”, „1Q84”, „Kafka mererannas”, „Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad”, „Tantsi, tantsi, tantsi”, „Millest ma räägin, kui ma räägin jooksmisest”, „Komtuuri tapmine”, „Lõuna pool piiri, lääne pool päikest”, „Ainsuse esimene isik” ja „Linn ja tema muutlikud müürid”.

kaanepilt

Jaaks, Piret

Päikeseuskujad /

Me räägime emast liiga harva, ütleb õde. Oma saarest samuti, vastan talle. „Päikeseuskujad” on poeetiline rännak kahe Vormsi, Ussisaare rannarootslastest õe – Maria ja Ida – ellu 1812. aasta suvel. Nende väike maailm, mida on seni hoidnud koos meri, keel ja esivanemate kombed, hakkab murenema, kui impeeriumi surve ulatub ka kõige kaugemate saarteni. See on lugu väikerahva haprusest ja vastupanust. Ajaloost, mis kipub korduma – justkui madu, mis õgib oma saba. Ja sellest, mida tähendab hoida kinni kodust, keelest ja lähedastest siis, kui kõik muu tahab käest libiseda. Romaani lüürilistes kõrvalpõigetes elavad edasi muistsete rootslaste uskumused ja legendid, emade ja tütarde maagilised sidemed. See on perekonnalugu ja rahva mälu – vaikne, kuid visa vastuhakk kadumisele. Piret Jaaks (sünd. 1980) on eesti kirjanik ja silmapaistev naistelugude jutustaja, kes tegutseb nii proosa- kui ka näitekirjanduses. Tema looming puudutab sügavalt nii isiklikku kui ühiskondlikku tasandit, tuues esile naiste hääle jõu ja mitmekihilisuse ning kõnetades laia lugejaskonda. Jaaksi tuntuim teos on romaanivõistlusel auhinnatud „Taeva tütred”, mis pälvis tähelepanu kui mõjus romaan, mis põimib ajaloolise ainestiku ja inimliku vastutuse küsimused. Piret Jaaksi „Päikeseuskujad“ viib meid taludesse ja kõrtsidesse, vormsirootslaste sekka, ajal, mil nende õigused murenesid ja keerulistes oludes sündisid uued usuliikumised. Kahe õe ja külanaiste saatuste kaudu avaneb dramaatiline, mõtlemapanev ja kaunis lugu identiteedist, vabadusest ning ellujäämisest. Romaan, mida soovitan rõõmuga. Sofia Joons, etnomusikoloog, sotsioloog ja ansambli „Naised Köögis“ liige

kaanepilt

Thorpe, Rufi

Margol on rahamured : romaan /

Margo Millet ‒ Hootersi ettekandja ja endise promaadleja tütar ‒ on alati teadnud, et peab elus ise hakkama saama. Ta astub kohalikku kolledžisse, kuigi ei tea veel, kuidas raha teenida, aga küll ta hakkama saab. Aga lühike suhe õppejõuga lõpeb ootamatu rasedusega ning hoolimata kõigi soovitustest otsustab Margo lapse alles jätta. Kahekümnesena on ta üksikema, töötu ja isegi üüri maksmine näib võimatu. Kui aga tema ammu võõraks jäänud isa Jinx sisse kolib ja nõustub last hoidma, tekib Margol plaan: ta loob OnlyFansi konto ja kasutab isa maadlusmaailma nippe, et endale publikut võita. Idee osutub ootamatult edukaks – kuid kas kuulsus lahendab kõik probleemid või toob kaasa uued? Vaimukas päevakajaline romaan noorest naisest, kes püüab haarata enda kätte ohjad oma elu ja loo üle maailmas, mis ei tee seda talle kergeks.

Hook, Martin

Sitt päev /

Raul Revel ärkab kinniseotuna mahajäetud majas ega tea, miks ta seal on. Kõrvaltoas kärgatavad lasud – kaks laipa. Oma naha päästmiseks peab Raul põgenema nii võimude kui tegeliku mõrvari eest ja paljastama vandenõu, mis ohustab terve riigi julgeolekut. Kuid esmalt tuleb üles leida inimene, kes ta sellesse lõksu meelitas. Oli see vana sõber Anto, kes töötab küberkaitses ja kelle auto Raul eelmisel päeval Pärnust Tallinnasse viis? Või hoopis salapärane hääletaja Anna, kes temalt bensujaamas küüti palus? Nad mõlemad jätsid midagi olulist rääkimata. Algab pöörane kassi-hiire mäng mööda Tallinna tänavaid ja tagahoove, kus vähimgi eksimus võib olla surmav. Panused kasvavad iga sammuga, kuid ellujäämiseks ei piisa vaid kiiretest jalgadest. Raulil tuleb asuda rünnakule ja otsustada, kui kaugele üle piiri on ta valmis minema. Põnevusromaan „Sitt päev“ pälvis Eesti Kirjanike Liidu 2025. aasta romaanivõistlusel Tallinna linna auhinna.

kaanepilt

Ernits, Marje

Vanade riiete surnuaed. Karavani detektiivi lugude neljas raamat /

„Karavani detektiivi lugude“ neljandas raamatus kutsutakse Aadi Lumiste appi oma vanadele sugulastele, kelle pisut kummaliselt põllumaalt leitakse kohaliku naise surnukeha. Põllu teeb eriliseks asjaolu, et sellele on „kaltsumajandusega“ tegelev perenaine Agate rajanud veidra surnuaia – puidust ristidele on riputatud kasutatud riided. Kui uurimise käigus avastab Aadi sugulaste taluhäärberist toa, mille olemasolust keegi teadlik polnud, ja leiab toast kaks mumifitseerunud surnukeha, hakkavad mineviku tumedad saladused tasahaaval lahti hargnema. „Karavani detektiivi lood“ on Eesti ühe loetuima autori Marje Ernitsa põnevussari, milles on varem ilmunud kolm raamatut: „Pommirobot“ (2023), „Madal haud“ (2024) ja „Oheru järve vesikupud“ (2025). Sarja peategelaseks on arvutitark noormees, detektiiv Aadi Lumiste, kes pole peale ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist endale veel õiget elu- ega töökohta leidnud ning elab haagissuvilas, mida rahvakeeli karavaniks nimetatakse ning teeb juhutöid, mida sõbrad pakuvad või saatus ette annab.

kaanepilt

Lodge, David

Teraapia /

Laurence Passmore on viiekümne kaheksa aastane mõõdukalt edukas telesarjade stsenarist. Ta on naeruväärselt stereotüüpne keskeakriisis mees, kelle abielu sihikindlalt mureneb. Ühtlasi valutab tal põlv ning kuigi kellelgi ei ole väga sobivat selgitust, miks see nii on, siis kuulab Laurence selle põhjuste kohta kõiki erinevaid teooriaid. “Teraapia” on irooniline kirjeldus telemaailmast ning järjekordsele tüütule palverännakule jõudnud keskeakriisis inimestest. David Lodge (1935–2025) oli inglise kirjandusteadlane ning kirjanik. Ta on kirjutanud romaane, näidendeid ning kirjanduskriitikat. Lodge´i romaanides on korduvad teemad akadeemilise maailma veidrused, katoliikluse ja seksuaalsusega seotud küsimused ning kohanematus. Lodge on pälvinud mh Whitbreadi kirjanduspreemia ning tema raamatuid on tõlgitud kümnetesse keeltesse. Eesti keeles on varem ilmunud tema romaanid “Väike maailm”, “Ühest kohast teise”, “Väärt töö” ning “Mõtleb …”.

kaanepilt

Abgarjan, Narine

Inimesed, kes on alati minuga /

Kogumikku kuulub kolmteist juttu armeenlaste elust. Kõik kokku on see aga perekonnasaaga – ühe perekonna mitme põlvkonna lugu. See on lugu inimestest, kes on läbi elanud palju raskeid katsumusi, kuid on siiski suutnud oma südames säilitada headuse, inimlikkuse ja armastuse üksteise vastu. „Inimesed, kes on alati minuga“ räägib vanematest ja lähedastest, kes toetavad meid kogu elu – isegi siis, kui neid enam ei ole, isegi nähtamatult – ning kujundavad meid selleks, kes me oleme. NARINE ABGARJAN (snd 1971 Armeenias) on hariduselt õpetaja. Ta sai tuntuks lasteraamatutega Armeenia väikelinnas elavast tüdrukust Manjunjast. Aastast 1993 elab Narine Abgarjan Moskvas. Eesti keeles on temalt varem ilmunud romaanis „Taevast kukkus kolm õuna”, „Manjunja” ja „Simon”.

kaanepilt

Legrant, Tomas

Kuidas jääda ellu /

„Kuidas jääda ellu“ on jõuline ja halastamatu romaan Eesti varjatud pragudest: klassivägivallast, sõltuvustest, digimaailma illusioonidest ja sellest, mida inimene on valmis tegema viimases meeleheites. See on lugu Eestist, kus kõik tahavad ellu jääda, kuid mitte keegi ei taha tunnistada, mis see tegelikult maksab. Eesti ei ole rikas riik. Eesti on riik, kus kõik teesklevad: Teeskleb ema, kes valetab lapsele, et „kõik on korras“. Teeskleb influencer, kelle elu laguneb kaadri taga koost. Teeskleb kriminaal, kes nimetab oma meeleheite „äriks“. Teeskleb advokaat, kes müüb õigust neile, kel seda tegelikult pole. Kõik teesklevad, kuni midagi murdub. Siis pole enam filtri taga keskmist ega viisakat Eestit – on ainult inimesed, kes klammerduvad uppuja kombel ellujäämise külge. Kui nende nelja maailma kokkupõrge vallandab laviini, saab selgeks, et ellujäämine pole oskus — ellujäämisel on hind. Mõni maksab rahaga. Mõni oma mainega. Mõni terve mõistusega. Ja mõni astub ruumi, kuhu poleks tohtinud sattuda. See romaan ei ürita sulle meeldida. See tahab sind mõtlema panna. See tahab sind raputada. Autor ei taha kellelegi näpuga näidata. Ta lihtsalt näitab, millest me kõik eelistame mööda vaadata. Ja just see on kõige skandaalsem. Toores. Valus. Ülemäära aus. Romaan, mida lugedes ei ole võimalik ükskõikseks jääda.

kaanepilt

Orwell, George

Loomade farm ; 1984 /

„Loomade farm” ja „1984” on kahtlemata Orwelli kõige tuntumad teosed. Ehkki kirjutatud enam kui 50 aasta eest, pole need kaotanud aktuaalsust ja teravust ka 21. sajandi alguses. Totalitaarsed riigid pole tänaseks kuhugi kadunud, meedia abil korraldatav ajupesu on hoopis suuremad mõõtmed omandanud ning Orwelli poliitikloomi või loompoliitikuid võib kohata igal sammul. (apollo.ee)

kaanepilt

Thayne, RaeAnne

Taaskohtumine Külmajõel /

Kui oli vaja kedagi päästa, helistati just temale… Aga kellele pidi Taft Bowman helistama, kui ta ise abi vajas? Sest kümme aastat tagasi oli ta elu armastus Laura Pendleton linnast sõnagi lausumata lahkunud ja rohkem polnud temast midagi kuulda. Nüüd oli naine tagasi, uue perekonnanimega ja kaasas kaks imearmast last, kellel on vaja pidevalt silma peal hoida. Nojah, eelmisel korral oli Taft olnud nii rumal ja tal minna lasknud… ta ei kavatsenud sama viga korrata. Ta armastas Laurat endiselt – ja piisas ühest pilgust laste võluvatele nägudele ning Taft teadis, et tema saatus on olla koos Laura ja lastega. Tal polnud vaja teha muud, kui veenda Laurat, et seekord võib naine temale loota!

kaanepilt

Tennant, Tilly

Kodu Rukkilillemajas /

Amelie ei loobu Rukkilillemajast iialgi. Lapsena tegi ta kriimulise köögilaua taga koolitöid ja aitas emal vana tamme külge kinnitatud nöörile pesu kuivama panna. Kui tema armsad vanemad ootamatult surid, sai Rukkilillemajast Amelie kindlus maailma vastu. Aga maja laguneb ja Amelie tuleb niigi vaevu ots otsaga kokku. Aed on nagu umbrohudžungel, katus laseb läbi, pesumasin on katki … Vanemate mälestust elus hoides otsustab Amelie tegutsema hakata. Ta teeb kohalikus hotellis lisavahetusi, palub abi vanadelt sõpradelt ja – kuigi vastumeelselt – ühelt üüriliselt. Kas karune Xander suudab oma teravate naljade ja pruunide silmadega tema probleemid lahendada? Kas Amelie leiab võimaluse päästa oma lapsepõlvekodu ja kaitsta oma südant? „Kodu Rukkilillemajas“ tegevus toimub Cotswoldsi lilleväljade ja roheliste hekkide vahel ja selle keskpunkt on üks väike maamaja – hea suvine pelgupaik nii peategelasele kui ka lugejale! Tilly Tennanti raamat „Kohvik Saialille sadamas“ ilmus eesti keeles 2023. aastal.

kaanepilt

Lane, Soraya

Prantsuse tütar /

Pariis, 1939: Evelina vaatas tuledesäras linnasiluetti ja hoidis värisevate sõrmede vahel armastatud mehe kirja. „Tean, et ma ei vääri sind, mu kallis, aga loodan, et sa muudad meelt. Mu süda kuulub igavesti sulle ja ma soovin, et miski ei hoiaks meid lahus…“ London, olevik. Blake vaatas tuhmunud moejoonistuse külge kinnitatud sädeleva hõbedase kanga tükki ja puudutas imetlevalt. Need jäeti enne adopteerimist tema vanaemale Hope’s House’i, mis oli koht vallalistele emadele. Tema kallis vanaema on nüüdseks siitilmast lahkunud ning kangatükk ja moelooja allkiri jäid Blake´ile ainsateks vihjeteks tema bioloogilise perekonna kohta. Kas ta suudab aastakümnete taguse perekonnamüsteeriumi lahendada? Blake ei saa detailset joonistust mõtetest. Ega ka seda, mida see võiks tema perekonna kohta paljastada. Ta teab vaid aadressi ja ühe moekuraatori nime – Henri –, kuid otsustab siiski lennata Pariisi, et selgitada välja oma vanaemaga seotud tõde. Ehk tärkab ka temas siis uuesti soov moeloominguga tegeleda? See on pikalt unustusehõlmas olnud unistus. Peagi jalutab Blake Champs-Élysées’l ja naudib intiimseid õhtusööke Henriga, kes aitab tal avastada sõjaeelse Pariisi ühe populaarseima moelooja Evelina tegemisi. Tema julged rõivad olid võrreldavad Coco Chaneli loominguga. Henri ja Blake muutuvad lähedasemaks, süüvides Evelina pärandisse ja tema keelatud suhtesse, mis pani tolleaegse moemaailma kihama. Kui Blake saab teada, milline oli see võimatu otsus, mis sundis Evelinat maailma kõige romantilisemast linnast lahkuma, peab ta ka ise mõtlema, kas suudaks armastuse nimel kõigega riskida. Kas lood vanaema vaprusest ärgitavad teda üritama uut algust koos Henriga? Või peletavad Evelina õnnetu lõpuga suhte tagajärjed Blake’i koju tagasi?

kaanepilt

July, Miranda

Käpuli /

Raamatu minajutustaja, 45-aastane looja, otsustab kulutada ühe reklaamlause eest saadud raha New Yorgi reisile. Abikaasa kommentaarist tuld võttes otsustab ta minna autoga, ent jääb toppama juba poole tunni kaugusel oma kodust Los Angeleses. Füüsiliselt naine kaugemale ei jõuagi, ometi paiskab reis ta paikadesse, kuhu ta ei arvanud ealeski sattuvat. See on pöörane minek, kaasteelisteks naise, ema ja abikaasa rollid ja ihad, nende omavaheline sobivus ja/või sobitamatus; eluvalikute universaalsus. Turnides jumala (või universumiga) peetava elukestva jutuajamise teravatel sakmetel ja (mitte just kõige paremini) tasakaalu hoides laseb minajutustaja oma raha eest renoveerida motellitoa ja elab sellessamas toas ja lähikonnas läbi ühe ühtaegu kõige kirglikuma kui ka kõige vaoshoituma armuloo. Ja see on alles algus. July viib oma lugejad, ka mehed, rajule sõidule.

kaanepilt

Serle, Rebecca

Itaalia suvi /

Selles „maagilises teekonnas, mis on tõesti ettevõtmist väärt” (Associated Press) naaseb rahvusvahelise menuki „Viie aasta pärast“ autor võimsa looga emade ja tütarde armastusest romaanis, mille tegevus toimub hingematval Amalfi rannikul. Ema surm lööb Katy täielikult rivist välja. Carol oli palju enamat kui lihtsalt ema – ta oli parim sõber ja esimene inimene, kellele helistada. Tal olid alati vastused, ja nüüd, kui Katy teda kõige enam vajab, Carolit enam ei ole. Olukorra teeb veel veidramaks see, et tal seisab ees reis Positanosse, lummavasse linna, kus Carol veetis suve vahetult enne Katy isaga kohtumist. Katy on aastaid oodanud, et Carol ta sinna viiks – ja nüüd peab ta selle seikluse ette võtma üksi. Amalfi ranniku kaunid sillerdavad merevaated, imelised kaljud, südamlikud kohalikud elanikud ja loomulikult hõrgu toidu nautimine teevad oma töö – Katy tunneb, kuidas ta taas ellu ärkab. Ja siis ilmub tema ette terve, päevitunud ja kolmekümneaastane Carol. Katy ei mõista, mis toimub või kuidas see võimalik on – ta suudab mõelda vaid ühele: et ta on kuidagi, täiesti võimatul moel, oma ema tagasi saanud. Ühe Itaalia suve jooksul õpib Katy Carolit tundma mitte oma ema, vaid noore naisena enne tema sündimist. Kuid Carol pole sugugi selline, nagu Katy on teda ette kujutanud, ning peagi peab ta leppima tõsiasjaga, et inimene, kes teadis alati kõike, oli ükskord ise noor naine, kes alles otsis vastuseid.

kaanepilt

Prowse, Amanda

Täiuslik tütar /

Kunagi ammu olid Jacks Morganil unistused. Tal on karjäär ja ta reisib maailmas ringi. Ta kodu asub mere ääres ja ta veedab oma kallimaga pikki õhtuid, jalutades tähistaeva all. Kuid elu läks teisiti. Kõigepealt sündis Martha ja siis Jonty. Siis kolis ema tema juurde elama ning nüüd on nende väike ridaelamumaja puupüsti täis. Jacks loobus oma unistustest, et pere eest hoolitseda. Kui vaid ta pere kordki ka tema eest hoolitseks…

kaanepilt

Burstall, Emma

Sidrunipuude all /

Pärast sõbra kaotust ja abielu lagunemist loodab südamevalus piinlev Stella, et reis idüllilisele Kreeta saarele aitab tal ja tema perel taastuda. Ja Stella mured tunduvadki kaduvat sel hetkel, kui ta astub esimest korda hingematvalt kaunisse Villa Ariadnesse. Sealt avaneb imeline vaade merele ning on tunda joovastavat sidrunite lõhna. Idülli ja rahu ähvardab aga lõhkuda üks ebameeldiv avastus ja ühe vana tuttava saabumine, mis sunnivad Stellat võtma vastu rasket otsust. Kreeta kauni looduse ja kohalike sõbralikkuse toel avastab Stella siiski, et Villa Ariadne võib olla nende põgenemistee … ja veel palju muudki. Kas ta suudab end aga taas armastusele avada ja leida jõudu uueks alguseks? Emma Burstall on mitmete menukate romaanide autor, nende seas Cornwalli sari „Tremarnock“. Emma õppis Cambridge’i ülikoolis inglise keelt ja alustas karjääri noore reporterina ajalehes Western Morning News in Plymouth, hiljem sai temast ajakirja Woman and Family Circle toimetaja. Ta armastab filme ja teatrit, joogat ja pilatest ning pere ja sõprade seltsis aja veetmist. Ta elab Edela-Londonis, tal on kolm last ja kaks lapselast.

kaanepilt

Morris, Heather

Soov /

„Soov“ on südantliigutav romaan raskelt haige teismelise ja üksildase videomängude disaineri ootamatust sõprusest. Jesse on 15-aastane. Ta armastab oma sõpru, väikest venda ja vanemaid – isegi siis, kui nad tülitsevad, nagu viimasel ajal pidevalt juhtub. Kuid kõige rohkem armastab ta mängida videomänge. Isegi haiglavoodis olles. Alex on 29-aastane. Ta ei armasta just paljusid asju. Ausalt öeldes pole ta päris kindel, kas ta üldse oskab armastada. Tema töölaual videomänge tootvas firmas pole ühtegi isiklikku eset ja ka tema elu tundub mõnikord tühi olevat. Siis esitab Jesse ühe soovi. Ta soovib videomängu, mis oleks loodud tema elust, kuid ainult Alexil on tehnilised oskused, et tema soovi täita. Üks hooliv teismeline. Üks üksildane täiskasvanu. Kumma lugu saab õnneliku lõpu? Heather Morris on rahvusvaheline menukirjanik, kelle teoseid on müüdud üle 19 miljoni eksemplari. „Soov“ on tema esimene romaan, mis räägib tänapäevast, kuid käsitleb kõiki teemasid, mille pärast teda teatakse ja armastatakse: lootus raskel ajal, perekond, armastus ja julgus.

kaanepilt

Huang, Ana

Äraspidi armastus /

New York Timesi, USA Today, ja Amazoni bestsellerite autori Ana Huangi uues noortele täiskasvanutele mõeldud romantilise sarja esimeses raamatus vaheldub jäine kättemaks tulikuuma ihaga. Need kaks poleks pidanud kokku saama. Alex Volkov on saatan, keda on õnnistatud ingli näo ja minevikuga, mille needusest ei ole pääsu. Ava Chen on vaba hing, kes õudusunenägude ja minevikust pärit foobiate kiuste oskab näha ilu enda ümber ja hella südant jäise kooriku all. Kuid see on mees, keda ta ei tohiks tahta. Tema venna parim sõber. Tema naaber. Tema päästja ja tema hukatus. Armastus. Seda poleks kunagi pidanud juhtuma. Aga see juhtub ja paljastab saladused, mis võivad hävitada nad mõlemad ja kõik selle, mida nad kalliks peavad.

kaanepilt

Harms, Kelly

Seitsmepäevane vahetus /

ÜKS MEIST ON HULLUKS LÄINUD CELESTE MASON on kodune Pinteresti superema ja teiste emade õudusunenägu. Hoolimata tema ainult mahetoitu söövatest, päevalillevõid armastavatest ja hästi kasvatatud lastest, laitmatult korras kodust ja vabatahtlikust tööst on tal siiski aega õhtuti klaasikese veini seltsis lõõgastuda. Ainuke, kes kõik ära rikub, on tema töönarkomaanist karjäärihull naabrinaine, kes ei jäta kunagi kasutamata võimalust teada anda, mida ta Celesteʼi eluvalikutest arvab. WENDY CHARLES on hinnatud tõhususkonsultant, kolumnist ja esineja. Minuti pealt paigas graafiku tõttu tundub, et töötava ema elu on lihtne. Ühe ärkvel oldud tunni päevast veedab ta isegi koos oma lastega. Ta ei vabanda millegi pärast. Eriti mitte Celesteʼi ees, kes hõõrub oma superemaks olemist Wendyle nina alla nii tihti, kui saab. Kelleks Celeste ja Wendy end peavad? Nad saavad seda teada tänu ühele veidrale nädalale. Pärast spordivõistkondade ühissöömaaega ja liiga suurt kogust sangriat ärkavad nad üles – ee, mida? – teineteise kehas. Kõik, mida Celeste ja Wendy teistsugustest emadest teadsid, keeratakse koos nende korratute, keeruliste ja võib-olla mitte nii erinevate eludega pea peale.

kaanepilt

Fisher, Kerry

Kelle poolt sa oled? /

Su tütar armub su parima sõbranna abikaasasse. Kelle poolt sa oled? Kui ma oma tütre Scarletti kodu uksest sisse astun, oodates planeeritud sünnipäevalõunat, pole ma üldse valmis selleks, mida näen. Siin on ka minu parima sõbranna abikaasa Andrew… Scarlett ja Andrew ütlevad, et nad armastavad teineteist. Nad tahavad vaatamata kahekümne seitsme aastasele vanusevahele koos olla. Mu parim sõbranna Philippa ja mina tunneme teineteist juba viiskümmend aastat. Meie tütred on pigem kui õed. Me teame teineteisest kõike. Ja Philippa on ainuke inimene maailmas, kes teab mu süngeimat saladust. Ta otsustas Andrewʼ maha jätta. Nad olid teineteisest kaugenenud. See muserdas mind ja mu abikaasat – tema iha teistsuguse elu järele lõhkus meie toreda väikese pundi –, kuid ma toetasin teda. Ent nüüd, nähes Andrewʼd ja Scarlettit koos… See käib mul üle mõistuse. Mu abikaasa on kohkunud, mina aga ei tea, kellele ustav olla. Scarlett anub mind, et hoiaksin seda Philippa eest saladuses. Ta anub mind, et püüaksin mõista, et vaatamata vanusevahele ja sellele, kuidas nad kokku said, sobivad tema ja Andrew teineteisega täiuslikult. Ma ei saa selle suhte pärast oma tütart kaotada, aga kuidas ma saan oma parima sõbranna reeta? Kuidas ma saan riskida sellega, et ta avalikustab saladuse, mis võib lõhkuda mu enda perekonna? Ning mis juhtub siis, kui mu perekond saab teada, kes ma tegelikult olen?

kaanepilt

Freethy, Barbara

Ohtlik usaldus /

Damon Wolfe ja Sophie Parker kohtusid ühel pimedal ööl. Nad olid kaks õnnetut hinge, kes otsisid lohutust ega pidanud teineteist enam kunagi nägema… Neli aastat hiljem hukkub kahtlases autoavariis Sophie isa, kes oli olnud ka Damoni mentor. Enne seda on isa saatnud Sophiele sõnumi, milles palub tütrel mitte kedagi usaldada, eriti mitte föderaalsest juurdlusbüroost. Kui Sophie kohtub teda otsiva Damoniga, pole ta kindel, kas mees on sõber või vaenlane, aga ta teab, et Damonil on võim purustada see, mis ta südamest veel järele on jäänud. Viimane asi, mida Damon soovib, on end jälle Sophiega siduda. Juba esimesel korral oli naisest lahkumine olnud nii raske. Aga Sophiet varitseb hädaoht, tema isa maine on rünnaku all ja ka Damoni kaastöötajad on ohus, sest nende keskel on reetur. Kui keegi avab nende pihta tule, ei ole neil muud valikut kui põgeneda ja ennast varjata. Kõik nende ümber muutuvad kahtlusalusteks. Nad tahavad teada tõde, aga kas see osutub just selliseks, nagu nad loodavad? Isa ja mentori süütuse tõestamine võib neile maksma minna nende südamed… ja nende elud… FBI sari „Võrgust väljas“ pakub hingetuks võtvaid lugusid, mis on tulvil tihedat tegevustikku, südantlõhestavat romantikat ja kaasahaaravat põnevust.

kaanepilt

Zevin, Gabrielle

A. J. Fikry märkimisväärne elu /

Lilla Victoria-aegse majakese varikatuse kohal rippuv silt ütleb: ISLAND BOOKS Alice Islandi eksklusiivne kvaliteetse kirjasõna pakkuja aastast 1999 Ükski inimene pole saar; iga raamat on maailm Tõredal Island Booksi omanikul, A. J. Fikryl, on rasked ajad: ta raamatupoel ei lähe hästi, ta on kaotanud oma armastatud naise ja kõige hinnalisema vara – ühe raamatu haruldase esmatrüki. Ühel päeval aga leiab A. J. Fikry raamatupoe põrandalt istumas kaheaastase Maya, kelle külge on kinnitatud kiri, mis palub poeomanikul tema eest hoolt kanda. A. J. Fikry – ja Maya – elu muutub igaveseks. Gabrielle Zevini võluv romaan on armastuskiri raamatute maailmale – vastupandamatu ülistuslaul sellele, miks me loeme ja miks me armastame.

kaanepilt

Slocombe, Penelope

Päikeselinnud /

Anne’i poeg on olnud seitse aastat kadunud. Nüüd on Anne veendunud, et lõpuks on tal juhtlõng, mis viib pojani … 1997. aastal astus Anne’i poeg Torran välja Himaalajas asuva Manali linna hotellist – ja kadus. Seitse aastat hiljem otsib Anne teda ikka veel, olles haaratud kinnisideest, et iga vähimgi vihje võib ta juhatada poja jälgedele, ja vaevatud süütundest, et emana vedas ta oma poega alt. Kuid erinevalt oma abikaasast, poja isast, pole ta kunagi lakanud uskumast, et nende poeg on elus. Kui Anne’i abikaasa õetütar Esther saabub Indiasse värske vihjega, on Anne veendunud, et tema visadus saab lõpuks tasutud. Teineteisest võõrdunud naised sõlmivad hapra vaherahu ning suunduvad sügavale lopsakate orgude ja ettearvamatute mäeahelikega Himaalajasse, otsides vastuseid ja eraldatud kogukonda, kes elab Päikesepaistemajas. See on teekond, mis paneb neid proovile viisil, mida nad poleks osanud ette kujutada. Ja mida lähemale nad jõuavad tõe avastamisele, seda enam hakkab Anne kahtlema kõiges, mida ta arvas end tahtvat. „Päikeselinnud“ on ebatavaline romaan, mis räägib inimesi Indiasse meelitavast individualismi kultusest, samal ajal küsides, kas mahajäänutel on mingeid õigusi nendele, kes ei taha, et neid leitaks. See on kauni keelega romaan emadusest, armastuse koormast, kaotusvalust. Eneseleidmisest. Lahtilaskmisest. Penelope Slocombe (snd 1983) kasvas üles, pendeldades Šotimaa kirdeosas tegutseva Findhorni-nimelise new age’i kogukonna ja pisikese Hebriidi saare Erraidi vahel. Saanud mõjutusi oma Austraalia päritolu vanematelt ja seikluslikku elu hindavalt suguvõsalt, on ta innukas reisija ja kõige õnnelikum, kui kõnnib mägedes või mere ääres. Ta on elanud ja õpetanud inglise keelt võõrkeelena Indias, Hispaanias ja Londonis, kus ta ka praegu koos oma perega elab. Oma debüütromaani „Päikeselinnud“ kohta ütleb Penelope Slocombe: „Tahtsin näidata kedagi, kelle lein paiskab uude ellu – et temast saaks see inimene, kes ta oleks pidanud olema.“ „Päikeselinnud“ on kirjastuse Hea Lugu uue raamatusarja „Naise lugu“ esimene raamat. Sari keskendub naistele ja nende lugudele, mis viivad iga peategelase pöördepunktini – ja seeläbi uue loo juurde tema elus. Sarja järgmine raamat on Moa Herngreni „Mehe ema“.

kaanepilt

Killmore, R. L

Surm Kollase Nartsissi võõrastemajas /

Uus tärkav armastus. Aiast leitud surnukeha. Keda usaldada? Ootamatuid pöördeid täis ja peategelastevahelisest keemiast pulbitsev „Mõrv Kollase Nartsissi võõrastemajas“ on ideaalne valik „Gilmore’i tüdrukute“, „Pretty Little Liarsi“ ja „Dream Harbori“ sarja austajatele. Cinnamon Fallsis võidutseb kevad ja iga-aastane Kollase Nartsissi kevadpidu on täies hoos. Morgan Taylor, kes aitab üsna tõrksalt oma vanematel Kollase Nartsissi võõrastemajas üritust korraldada, soovib, et ta hing rahule jäetaks ja tal lastaks omaette unistada Willist, ohtlikult seksikast üksikisast, keda ta enam peast välja ei saa. Kevadpidu lõpetaval tantsupeol leiab ta end Williga silmitsi. Kuid nende imelise hetke purustab verd tarretama panev karjatus. Võõrastemaja aiast on leitud külalise surnukeha ja suust suhu liigub sosinal sõna: mõrv. Kuna kaalul on võõrastemaja tulevik, ühendavad Morgan ja Will saladuse lahendamiseks jõud. Kas neil õnnestub tõde paljastada enne, kui on liiga hilja, või lõpevad nende püüdlused murtud südamega?

kaanepilt

Galbraith, Robert

Hõbedamärgiga mees /

Vabamüürlastega seotud hõbedapoe hoiuruumist leitakse moonutatud surnukeha. Algul usub politsei, et tegemist on süüdimõistetud kurjategijaga, kes on kadunuks jäänud, kuid kõik ei ole selle teooriaga nõus. Üks neist on Decima Mullins, kes kutsub appi eradetektiiv Cormoran Strike’i, kuna on kindel, et hõbedapoest leitud mees on tema kallim, tema äsjasündinud lapse isa, kes on ootamatult ja mõistatuslikult kadunud. Mida enam Strike ja tema detektiivibüroo partner Robin Ellacott juhtumisse süvenevad, seda keerulisemaks ja segasemaks see muutub. Tuleb välja, et lisaks kurjategijale ja Decima kallimale on veel teisigi kaduma läinud mehi, kes sobiksid hõbedapoest leitud surnukeha kirjeldusega. Samal ajal, kui juhtum muutub aina keerulisemaks ja ohtlikumaks, seisab Strike silmitsi veel ühe probleemiga – paistab, et Robin on üha enam pühendunud oma kallimale politseinik Ryan Murphyle, kuid ka Strike’i soov Robinile oma tundeid avaldada on tugevam kui kunagi varem. Robert Galbraith on menukirjanik J.K. Rowlingu, Harry Potteri sarja ja „Ootamatu võimaluse” autori pseudonüüm. Strike’i sarjas, kus kuritegusid lahendavad sümpaatsed eradetektiivid Cormoran Strike ja Robin Ellacott, on ilmunud seitse raamatut: „Käo kukkumine”, „Siidiuss”, „Kus on kurja kodu”, „Surmav valge”, „Vere sund”, „Tintmust süda” ja „Haud sind jälitab”. Raamatute põhjal on valminud ka telesari.

kaanepilt

Priilinn, Ketlin

Võib-olla ühel päeval /

Elizabeth töötab raamatupoes ja on algaja lastekirjanik. Ta elab kenas väikeses majas koos elukaaslase ja väikese tütrega, pealtnäha oleks tema elus kõik just nagu hästi. Vaid väga vähesed teavad, mis tegelikult toimub. Elizabeth aina unistab päevast, mil ta ükskord oma elukaaslase maha jätab ja koos tütrega uut elu alustab. Juba aastaid ei ühenda teda mehega enam miski peale lapse ja ühise elukoha. Aga kuidas minna lahku, kui raha kogu aeg napib? Ja kui veel mees alatasa torkab, et „sa ei suuda ju lapsele üksi mingit normaalset elu pakkuda!“ „Võib-olla ühel päeval“ on realistlik lugu sellest, miks mõnikord võib keerulisest suhtest lahkumine aastaid aega võtta, millised hirmud, kõhklused ja kahtlused võivad ohvrit kammitseda ning vana elu juures kinni hoida. Samas jagub siia romaani ka helgust, positiivsust ja lootust sellest, et kõik unistused võivad ükskord teoks saada, kui ise nende nimel võitlemast ei väsi.

kaanepilt

Marchmont, Helena

Patused ja pühakud /

Maalilise Cotswoldsi külakese Bunburry politseiseersant Harold Wilson jälestab Alfie McAlisteri. Alfie on nägus, populaarne, end ise miljonäriks üles töötanud ning mis kõige hullem: annab koos oma sõprade Lizi ja Marge’iga kurikaelte püüdmises politseile kõvasti silmad ette. Kuid üht inimest jälestab seersant Wilson veelgi enam – nimelt Bunburry vikaari Philip Browni, ja seepärast rõõmustab võimaluse üle ta kuriteo eest kinni panna. Kui reverend Brown keeldub end kaitsmast ja alibit andmast, jääb Bunburry Kolmnurga mureks välja selgitada, mis toimub. Bunburry mõrvalood on hea valik kõigile, kes armastavad Alexander McCall Smithi leebet stiili ja naudivad Richard Osmani „Neljapäevase mõrvaklubi“ sarja! „Patused ja pühakud“ on sarja kümnes raamat.

kaanepilt

Sten, Viveca

Armuandja /

Kas Åre kandis on liikvel surmaingel? Politseinik Hanna Ahlander vastab segasele telefonikõnele, mida võiks tõlgendada ka rumala naljana. Ent Hanna vaist ütleb midagi muud. Kui politsei saab seejärel teate mitme eaka inimese surmast ebatavalistel asjaoludel Åre lähistel, mõistab Hanna, et ta on õigel teel. Uurimist raskendab aga asjaolu, et Hanna ja tema lähima kolleegi Danieli suhted on pingelised ja konflikt süveneb, kuigi on vaja teha koostööd. Aeg tiksub ja nad peavad takistama järjekordse vanainimese mõrva, kuid selleks tuleb omavaheline konflikt kõrvale jätta. „Armuandja“ on viies osa Åre Viveca Steni mõrvade sarjast, mille tegevus toimub Jämtlandi mägedes. Viveca Sten (snd 1959) on rahvusvaheliselt tuntud menuka sarja „Sandhamni mõrvad“ ning uuema, idüllilistes mägimaastikes aset leidva sarja „Åre mõrvad“ autor. Åre mõrvade põhjal on valminud ka samanimeline telesari, mille ülemaailmne esilinastus toimus 2025. aasta veebruaris Netflixis.

kaanepilt

Smith, Alexander Gordon

Okasroosike : peainspektor Robert Ketti põnevik /

Peainspektor Kett on tagasi ja juhib Norfolki politseijaoskonna eriüksust, mis tegeleb eriti jõhkrate kuritegude uurimisega. Ta naaseb tööle õigel hetkel: Norwichi ajaloolisest Cow Towerist leitakse põõsasmuraka okkalistesse vartesse mässitud naise surnukeha. Tema suus on punasesse riidetükki keeratud äralõigatud sõrm ja paberitükk muinasjutust: „Elas kord tütarlaps, kes ootas, et ta päästetaks kohutava koletise käest.“ Sõrm kuulub teisele kadunud naisele ning kui Kett, Porter ja Savage tahavad ta elusana leida, peavad nad lahendama veriseid mõistatusi, kus iga ohver juhatab järgmiseni ja iga järgmine juhtum on hirmsam kui eelmine. Sest mõrtsukas jutustab lugu ja teeb kõik, et sel ei oleks õnnelikku lõppu. * Tulge peainspektor Ketti, inspektor Porteri ja uurija Savage’iga kaasa nende seni kõige ohtlikumale ja väärastunud juurdlusele rahvusvaheliselt menukas sarjas, mida veebileht Thrilling Fiction nimetab „kõigi aegade kõige kiiremini sõltuvust tekitavaks ja hoogsamaks krimisaagaks“. * Peainspektor Ketti krimipõnevike menusarja kaheksas raamat. „Ajalehetüdrukud“ ilmus eesti keeles 2022, „Paha koer“ ja „Kolm väikest põrsast“ 2023, „Piitsalöök“ ja „Põgene, jänes, põgene“ 2024 ning “Külm nagu kivi” ja “Kadunud poeg” 2025.

kaanepilt

Ross, L. J.

Paanika : Alexander Gregory põnevik /

Sarimõrtsuka püüad kinni vaid siis, kui oskad ise mõelda nagu tapja … Kui Suur-Londoni kõrge politseiametnik ja valitsusnõunikust kohtunik teineteise järel õõvastava otsa leiavad, võtab kriminaalprofileerija Alex Gregory hinges maad veendumus, et neil surmadel on seos tema karjääri kõige nörritavama juhtumiga: kurikuulsaks saanud kohtuprotsessiga, mille tulemusel mõisteti ekslikult süüdi Carl Deere. Homoseksuaalsele mehele määriti kaela Soho tapja hüüdnimi ja ta saadeti mitme meessoost seksitöötaja mõrva eest trellide taha. Neli aastat hiljem Carl vabastati, tema andmed kustutati politsei andmebaasidest ja nüüd on ta nähtamatu kui viirastus. Ent nagu Gregory liigagi hästi teab, on ülekohus raske meelest minema ning kättemaks vägagi võimas motiiv – seda ka süütu inimese hinges … Scotland Yard teeb kõik endast oleneva, et järjekordset skandaali vältida, seega peavad doktor Alex Gregory ja tema mentor professor Bill Douglas omal käel hakkama saama. Olukorras, kus laipu tuleb aina juurde ja tõendeid endiselt samahästi kui pole, mõistavad sõbrad, et on vaid aja küsimus, millal mõrtsukas nendeni jõuab – arvata võib, et peagi kerkivad kaks profileerijat Deere’i tapanimekirjas kõrgele kohale … Briti kirjaniku L. J. Rossi „Alexander Gregory põnevike“ sarja viies raamat „Paanika“ on tempokas põnevik, mille tegevus toimub maalilises Cambridge’is ja Londonis, ning nagu Rossile omane, vürtsitavad salapäraseid mõrvu must huumor ja romantika. Samalt autorilt jõuavad eesti keelde ka „Peainspektor Ryani mõrvalood“.

kaanepilt

Bryndza, Robert

Mineviku varjud : peainspektor Erika Fosteri krimipõnevik /

Rutiinsest hädaabinumbrile tehtud kõnest alguse saanud juurdlus areneb tohutu kiirusega heidutavaks müsteeriumiks, kui peainspektor Erika Foster leiab surnukeha tühjast korterist, kust on kõik DNA-jäljed maha küüritud. Kui aga eksperdid avastavad korteri laest kokaiinijäljed, kutsub Erika kohale narkokoerad, kes juhivad ta pakiautomaati pandud salapärase pakini. Enne kui Erika arugi saab, seisab ta silmitsi ilmvõimatuga: ta vahib otsa Jerome Goodmanile, narkoärikale, kes tappis kümne aasta eest Erika abikaasa. Erika vahistab mehe, aga ilmneb, et passi järgi on tolle nimi hoopis midagi muud ja teda pole kohtulikult karistatud. Erika ülemused nõuavad, et ta võtaks välja puhkuse ja tegeleks posttraumaatilise stressihäirega. Isegi tema lähimad töökaaslased kahtlevad ta kaines mõistuses. Taanduma sunnituna võtab Erika aga ette eraviisilise juurdluse. Iga avastus paneb proovile tema taluvuse, sunnib teda ammuseid sündmusi uuesti läbi elama ja jõudma arusaamiseni, kes ta sõprade seas on salamisi niite tõmmanud. Robert Bryndza kirjutatud peainspektor Erika Fosteri ja eradetektiiv Kate Marshalli menusarju tõlgitakse 30 keelde ning tema raamatuid on müüdud üle 7 miljoni eksemplari. „Mineviku varjud“ on üheksas Erika Fosteri raamat, kus õigluse ja kättemaksu vahelised piirid muutuvad ähmaseks ning päevavalgele tulevad ammu maha maetud saladused.

kaanepilt

Gómez-Jurado, Juan

Must Hunt /

Antonia Scott on Punase Kuninganna projekti võtmeisik, kes töötab kulisside taga, et lahendada kõige salakavalamaid ja ohtlikumaid kuritegusid. Antonia ei suuda oma eelmisest juhtumist lahti lasta, kuniks tappev sündmuste jada ta taas töölainele sunnib. Lõuna-Hispaanias Costa del Solis leitakse maffiajõugu liige Juri Voronin oma luksusvillast jõhkralt mõrvatuna. Mehe lapseootel abikaasa Lola Moreno pääseb aga napilt talle kaubanduskeskuses korraldatud tapmiskatsest ja põgeneb. Nüüd peab Antonia koos oma abilise ja kaitsja, inspektor Jon Gutiérrezega, Voronini abikaasa üles otsima, kuid nemad pole ainsad, kellele Lola huvi pakub – samuti on naise jälil palgamõrvar hüüdnimega Must Hunt. Antonia, keda painavad ikka veel isiklikud deemonid, peab selle hirmuäratava ja salapärase rivaali üle kavaldama ning temast kiiremini tegutsema. „See julgelt provokatiivne põnevusromaanide sari, kus leidub lisaks hoogsale tegevustikule ka intellektuaalset naudingut, pakub konkurentsi Skandinaavia noir’i klassikale „Lohetätoveeringuga tüdruk“.” Sydney Morning Herald

kaanepilt

White, Kate

Võla tasumine /

Põnevate keerdkäikudega romaan, kus üks naine saab ootamatult väga suure päranduse, millel võib olla mingi seos tema minevikuga. New Yorgis East Village’is elav, tunnustuse poole alles esimesi samme tegev kunstnik Skyler Moore on jahmunud ja arusaamatuses, kui talle helistab tundmatu advokaat ja soovib „mingit eraasja“ arutada. Advokaadibüroosse jõudes saab naine teada, et talle on jäetud suur pärandus, mis muudab kogu ta elu ja võimaldab täita kauase unistuse last saada. Aga kes oli tema heategija Christopher Whaley? Surnud mehe nimi ei ütle Skylerile midagi ja tal ei ole aimu, miks talle otsustati jätta tema jaoks tohutu varandus. Mehe tausta uurides mõistab Skyler lõpuks, et nad kohtusid kunagi hotelli baaris ja veetsid ühe öö koos. Kuid nad ei vahetanud telefoninumbreid ega öelnud teineteisele isegi perekonnanime ning kohtumisest on möödas üle kümne aasta. Naine murrab pead, kas pärandus kujutab endast mingit sõnumit, ent ei mõista, mis see võiks olla.

kaanepilt

McFadden, Freida

Sissetungija /

Casey metsamaja ei ole orkaanikindlaks ehitatud. Katus vappub, tuled vilguvad ja tormituul õõtsutab pahaendeliselt välisukse ees kasvavat puud. Kuid teda paneb palju rohkem muretsema tüdruk, kelle ta oma köögiakna taga luuramas leiab … Ta on noor. Ta on üksi. Ja ta on üleni verine. Tüdruk ei selgita, kust ta tuli, ega lõdvesta haaret oma paremas käes oleva noa ümber. Ja kui siis Casey keset ööd midagi väga häirivat avastab, teevad asjad pöörde halvemuse suunas. Tüdrukul on sünge saladus. Ta on selle varjamiseks valmis tapma. Ja selle avastamisele liiga lähedale jõudes ei pruugi Casey hommikuni elada. Menukirjanik Freida McFadden keskendub selles pingelises loos küsimusele, kui kaugele on üks tüdruk valmis ellujäämise ja enda päästmise nimel minema.

kaanepilt

Xander, Iliana

Armastusega sinu ema /

Hoogne psühholoogiline põnevik täis ootamatuid süžeepöördeid Mackenzie Casper on andekas tudeng. Aga eelkõige teatakse teda tänu tema emale, menukirjanikule, kelle süngetel ja närvekõditavatel põnevikel on pühendunud fänne kogu maailmas. Kui Mackenzie ema õnnetuse tagajärjel sureb, jäävad fännid teda taga leinama, aga uurijad küsivad: kas see ikka oli õnnetusjuhtum? Mälestusteenistuse päeval saab Mackenzie esimese salapärase ümbriku, millele on kirjutatud: Fännilt nr 1. XOXO Ümbrikus on lehed tema ema päevaraamatust, mis algab sõnadega: Kas tahad saladust teada? Armastusega sinu ema Loetu vapustab Mackenziet hingepõhjani. Siis saabub teine kiri. Ja kolmas …

kaanepilt

Sarenbrant, Sofie

Patuoinas /

Stockholmi jõukas äärelinnas Brommas puhkeb sissemurdmiste laine ja murdvargad muutuvad üha jultunumaks. Kui teismeeas poisi mõrv vapustab idülli, hakkab koos teistega juhtumit uurima Emma Sköld. Kas see oli ebaõnnestunud sissemurdmine? Kahtlused langevad koristajale, kes leidis mõrvatud poisi. Või tegi seda Leedu võõrtööline, kes tabati sissemurdmise ajal? Emma otsustab kindlalt kurjategijale jälile jõuda ja asub tegutsema, seades nii enda kui ka teised surmaohtu. „Patuoinas” on kuues eraldiseisev osa populaarsest sarjast, mille peategelane on kriminaalinspektor Emma Sköld. See on põnev nüüdisaegne kriminaalromaan salgamistest, saladustest ja kättemaksust. Kui saatuslikke tagajärgi võib tuua tõe moonutamine? Sofie Sarenbrant on Rootsi armastatumaid ja edukamaid autoreid. Tema raamatuid on tõlgitud 17 keelde ja müüdud üle 6 miljoni eksemplari. Ta pälvis Rootsi aasta krimikirjaniku auhinna nii 2019, 2020 kui ka 2022. aastal. „Patuoinas“ on tema uus ja hingematvalt põnev kriminaalromaan. See on kriminaalinspektor Emma Sköldi sarja kuues eraldiseisev osa.

kaanepilt

Leon, Donna

Uskumuste meelevallas /

Veneetsia commissario Guido Brunettist rääkiv menukas sari on toonud Donna Leonile lugematul hulgal lugejaid, kriitikute tunnustuse ja rahvusvahelise maine ühe maailma parima krimikirjanikuna. Romaanis „Uskumuste meelevaallas“ tuleb Brunettil rinda pista rafineeritud korruptsiooni, bürokraatliku vastupanu ja Veneetsia suve lämmatava kuumusega. Tema kodulinna ründavad turistide hordid ja päike kõrvetab halastamatult; Brunetti suurim soov on pääseda koos perega mägedesse, kus saab magada udusuleteki all ja sukelduda unustusehõlma jäänud raamatutesse. Ent enne puhkusele minekut maandub tema lauale kaust kohtudokumentidega, mille toojaks on vana sõber. Selgub, et kohalikus kohtus – mis pole kunagi hiilanud erilise tõhususega – venivad menetlused viisil, mis tuleb kasuks konkreetselt ühele osapoolele. Võib-olla on tegu uue leidliku viisiga süsteemi korrumpeerida, aga mida saab Brunetti selle vastu ette võtta? Ja just siis, kui näib, et tal õnnestub siiski minema pääseda, sunnib üks vapustav ja vägivaldne kuritegu teda Veneetsiasse jääma. See raamat on särav täiendus Leoni tunnustatud sarjale: imeliselt ülesehitatud taust, meeldejäävad tegelased ja plahvatuslik, unustamatu finaal. Ameerika päritolu kirjanik DONNA LEON (sündinud 29. septembril 1942 New Jersey osariigis) on populaarse krimiromaanide sarja autor. Tema raamatute tegevus toimub Veneetsias ja neis osaleb väljamõeldud kangelane commissario Guido Brunetti. Tänaseks on sarjas ilmunud juba üle 30 raamatu, neid on müüdud kümneid miljoneid eksemplare ja tõlgitud enam kui 35 keelde. Donna Leon on elanud Veneetsias üle kahekümne viie aasta. Enne seda töötas ta inglise kirjanduse lektorina Marylandi ülikooli Euroopa ülikooli kolledžis Itaalias ja professorina Ameerika Ühendriikide sõjaväebaasis Vicenzas. Tema kirjanikutee algas alles 50-aastaselt, kui ta kirjutas esimese raamatu commisario Brunettist. Donna Leoni soovil ei ole tema teoseid tõlgitud itaalia keelde: ta tahab jääda Itaalias tundmatuks, et rahus oma elu elada.

kaanepilt

Garner, Katie

Sünged saladused /

Selleks on vaja väga erilist perekonda, et kodust saaks õudusunenägu. Pärast abikaasa lahendamata jäänud mõrva kolm aastat tagasi on Iris Blodgetti elu olnud täielik kaos. Olles leinast muserdatud ja suurtes võlgades, ei suuda ta tasuda majalaenu ja töötuks jäädes pole tal aimugi, kuidas pidada üleval oma trotslikku teismelist tütart Elloryt. Kuna neid ähvardab kodunt väljatõstmine, pöördub Iris lohutust otsides oma uue kallima, tuntud arhitekti Hugh Smolli poole, ent pealtnäha täiuslik Hugh pakub midagi enamat. Ta teeb ettepaneku kolida oma ema sajanditevanusesse häärberisse, mida ta renoveerib. See tundub ideaalse lahendusena, ent kui Iris ja Ellory Ravencliffi jõuavad, ei ole seal elav perekond päris selline, keda nad ootasid. Iris isegi ei teadnud, et Hugh’l on õde ja vend, veel vähem seda, et nad kõik elavad seal koos. Renoveerimise käigus tulevad maja sünged saladused ükshaaval päevavalgele. Peagi avastab Iris suguvõsa kõheda mineviku ja õõvastava põhjuse, miks tema ja Ellory üleüldse sinna kutsuti…

kaanepilt

Griffiths, Elly

Pimeduse ingel : dr. Ruth Galloway juhtum /

Kohtuarheoloog Ruth Galloway sarja kümnendas raamatus tahaks Ruth vähemalt mõneks ajaks Norfolkist minema pääseda, et leida leevendust oma keerulisele suhtele peainspektor Nelsoniga. Selleks pakub sobiva võimaluse endine kolleeg Angelo Morelli Rooma ülikoolist, kes kutsub ta Itaaliasse, et naine aitaks tal üht Rooma-aegsete luudega seotud saladust lahendada ja samas veeta meeldiv puhkus maalilises Castello degli Angeli linnakeses. Ruth haarab ettepanekust kinni ja võtab tööpuhkusele kaasa ka oma kuueaastase tütre, rääkimata sellest sõnagi Nelsonile, kelle tähelepanu paeluvad hiljaaegu vabadusse lastud mõrtsukas ja Michelle’i rasedus. Ruthi ei oota aga Itaalias ees imeline puhkus: Castello degli Angelis pannakse toime mõrv, mis kohutab kohalikku kogukonda ja äratab ellu ammused valusad mälestused. Kuidas võiks see olla seotud iidsete säilmetega, mida ta uurib? Peatselt lendab Itaaliasse ka Nelson. Kas ta on kodused ohud asjata tähelepanuta jätnud? Ja milline pimedus varitseb selles näiliselt idüllilises linnakeses?

kaanepilt

Tammsaare, A. H.

Tõde ja õigus. I /

„Tõde ja õigus“ I (1926) on eesti kirjanduse üks ikoonilisemaid romaane – tüvitekst, mis pakub põnevust, keerulisi inimsuhteid, eksistentsiaalseid änge, eesti ajalugu ja eestluse otsinguid. Käesoleva kommenteeritud juubeliväljaandega tähistame 100 aasta möödumist romaani ilmumisest. Kommenteerinud Marju Kõivupuu, Jaan Lahe, Ülle Tarkianen, Maarja Vaino.

kaanepilt

Kikas, Liia

Väikelinna biit /

Esimene raamat Väikelinn heliseb värvikate tegelaste isiklikes ja loomingulistes eneseotsingutes, sidudes erinevaid põlvkondi. Koolibänd nimega Kolmapäev valmistub noorte muusikute konkursiks ning eakate džässansambel vajab uut trummarit. Konkursi lõpp kisub aga kriminaalseks ning ootamatud sündmused ei lase väikelinna elanikel hetkegi igavust tunda. Teine raamat Tuttavate tegelastega liituvad noored andekad kinomehed, kes kogemata avavad ühe unustatud ukse. Taamal tegutsevad tuttavad kurikaelad ja Kolmapäeva liikmed pannakse nii mõnegi terava väljakutsega proovile. Taas on erineva sünniajaga tegelastel võimalus üksteist mõista ja aidata. Liia Kikas on kultuuri vallas tegutsenud aastakümneid. Ta on osalenud animaseriaalide loomises („Ohtlikud lennud”, „Kes koputab mu uksele”), teinud autorifilme („Ime sünd”, „Teisel pool vett”, „Raudam, miks sa laulad”) ja hulgaliselt visuaalprojekte. Liia on kirjutanud näidendeid („Kontsertiino pintslile ja saksofonile”, „Sokisööjad I–III”, „Mannu ja Võlur”, „Võluri tütar”, „Kõndivate puude juhtum”, „Super 16”, „Kuupaiste sonaat”, „Raudami vaim”, „Naine, kes kõndis paljajalu kividel” jpt) ning juhendanud noorte loomerühmitusi. 2012. aastast on Liia Vana Vabriku Kinoteatri üks juhte. Liia ja Robert Kikaselt on ilmunud nukuteatriraamat „Sokilao saladus”. Pingeliste lugude kõrval huvitavad autorit karakterite ehedus ja areng, lemmikkeeleks on muusika. „Liia Kikas suudab harukordse soojuse, huumori ja osavusega kujutada eri vanuses ja sotsiaalse taustaga tegelaste elu ühes Eesti väikelinnas. Raamatust, kus täituvad ja luhtuvad unistused, purunevad ja kohtuvad südamed ning toimub nii mõndagi kriminaalset, leiab enda jaoks midagi kindla peale igas vanuses lugeja.” – Reeli Reinaus, kirjanik

kaanepilt

Carter, Chris

Tõeline kurjus /

Seekord on Hunteri ees eriti karm ülesanne – ta peab aitama FBI-l küsitleda oma kunagist sõpra ülikoolipäevilt. Need jutuajamised on põnevad, aga ka uskumatult räiged ja jubedad. Kuri geenius, kes on täiuslikkuseni lihvinud kontrolli oma keha ja emotsioonide üle, kel on psühholoogiharidus ja kes fantaseerib piinamisest, valu tekitamisest, jumalasarnase võimu tundest, on aastaid valimatult inimesi tapnud. Mis on tema motivatsioon ja mis või kes suudaks ta peatada? „See dramaatiline ja pingerohke põnevik sobib ideaalselt Thomas Harrise klassikalise teose „Voonakeste vaikimine“ fännidele. Siin on keerdkäike ja ootamatuid pöördeid ning see hoiab teid põnevil viimase leheküljeni.“ Booklist „Tõeline kurjus“ on Robert Hunteri sarja kuues raamat. Eesti keeles ilmusid „Krutsifiksimõrvad“ ja „Timukas“ 2023. aastal, „Öine jälitaja“ ja „Surmaskulptor“ 2024 ning „Ühekaupa“ 2025.

kaanepilt

Huang, Ana

Äraspidi mängud /

Rhys Larsen. Stoilisel, mornil ja ülbel eliitihukaitsja on kaks reeglit: kaitsta iga hinna eest oma kliente ja emotsioone sellesse mitte segada. Mitte kunagi. Tal pole kordagi tekkinud kiusatust neid reegleid rikkuda. Ja nüüd peab ta kaitsma Bridget von Aschebergi. Naist, kes unistab vabadusest elada ja armastada nii, nagu ta ise tahab. Hoolimata kõrgest seisusest, kohustuste ahelaist ja kokkuleppeabielust. Tuli nende vahel põletab reeglid tuhaks. Rhys on andnud vande kaitsta, aga kõik, mida ta tahab, on võtta. Teha ta enda omaks. Sest Bridget von Ascheberg on tema printsess. Päev päevalt, sentimeeter sentimeetri haaval langevad kaitsemüürid, kuni seistakse silmitsi tõega, mida ta enam eitada ei saa: see on armastus, mis võib hävitada nad mõlemad ja raputada riiki. „Äraspidi mängud“ on New York Timesi, USA Today ja Amazoni bestsellerite autori Ana Huangi noortele täiskasvanutele mõeldud romantilise sarja teine raamat, kuid seda saab lugeda ka iseseisva teosena. Sarja esimene raamat „Äraspidi armastus“ ilmus 2023. aastal.

kaanepilt

Fjell, Jan-Erik

Peitusemäng : kriminaalromaan /

Norra, 2019. Kui ühest Norra järvest leitakse noore naise surnukeha ja seejärel veel üks surnud naine, meenutab see kaks aastat tagasi vangide veo käigus põgenenud sarimõrvari Stig Hellumi käekirja. Tundub, et Hellum on ärganud ega kavatse peatuda. Texas, 2006. Mõne tunni pärast hukatakse surmamõistetu Nathan Sudlow. 11 aastat on ta vaikinud. Nüüd räägib ta oma loo vanglapreester Tom Sullivanile. Mis seos on Stig Hellumi ja Nathan Sudlow šokeeriva avalduse vahel? Norras algab kiire jaht kurjategijale, võetakse ühendust endise Hellumi grupeeringuga, vaadatakse läbi vanad toimikud ja kuulatakse üle lugematu arv inimesi. Uurija Anton Brekke peab juhtima mõrvajuurdlust ning ta seisab silmitsi ainsa asjaga, millesse ta päriselt usub: kurjusega.

kaanepilt

Fargo, Layne

Favoriidid /

Kõik arvavad, et Heath Rocha oli mu esimene armastus. Ei olnud. Mu esimene armastus oli iluuisutamine. Katarina Shaw’l ei pruugi olla kuulsat nime, raha ega toetavat perekonda, aga ta on alati teadnud, et tema saatus on uisutada olümpiamängudel. Kui ta tutvub Heath Rochaga, üksildase, hoolekandesüsteemi hammasrataste vahele jäänud poisiga, teeb nendevaheline silmapilkne side neist jääl kardetava paari. Oma heitlikus elus uisutamise – ja teineteise – külge klammerdudes saavad lapsepõlvekallimatest jäätantsumeistrid, kes lummavad maailma omavahelise tulikuuma keemia, mässumeelse tantsustiili ning otsekui Ameerika mägedel kulgeva suhtega. Kuni päevani, mil üks vahejuhtum olümpiamängudel nende partnerlusele ootamatult lõpu teeb. Nende viimase võistluse kümnenda aastapäeva lähenedes sütitab nende teadmata tehtud doksari taas huvi Shaw’ ja Rocha vastu väitega, et lähimate sõprade ja karmimate konkurentide intervjuudes paljastub nende „tõeline lugu”. Kat ei taha selle dokumentaaliga mingit pistmist teha, aga samas ei talu ta ka mõtet, et keegi teine tema pärandit kujundab. Nõnda siis räägib ta pärast aastakümnepikkust vaikimist oma loo: alates lapsepõlvetragöödiatest, mis teda Heathiga jäägitult ühte köitsid, kuni soovide põrkumiseni, mis nad teineteisest lahku viis. Sensatsiooniline kõmu on aastaid iga nende sammu saatnud, aga tõde võib olla artiklite pealkirjadest veel jahmatavam. Kati enda jutustus dramaatilisest tipputõusust ja masendavast langusest vaheldub skandaalsete katkenditega kõike päevavalgele tirivast saatest ning lisaks õhkub kogu loost Emily Brontë kuulsa romaani paeluvat pinevust, mis muudab „Favoriidid” erutavaks tantsuks kire, ambitsioonide ja võidu tõelise tähenduse vahel.

kaanepilt

Beaton, M. C.

Peigmehe surm /

„See laulatus ei või toimuda! Siin ei tohi mitte keegi abielluda! Siin luusib kurjus – kurjus, mida pole nähtud viis sajandit! See tseremoonia kutsub välja vanakurja enda ja saatan toob Lochdubhi surma!“ Pulmarahvas oleks võinud seda tõsiselt võtta. Paraku näeb Londonist saabunud kõrgseltskond Lochdubhi selgeltnägijas Anguses ainult külaveidrikku, kes on toodud rahvast lõbustama. Ja õige pea on Hamishil suuremaid probleeme kui Tommel Castle’il peatuvad kaks naist, kellega ta on olnud (või peaaegu olnud) kihlatud. Suuremaid kui veebruarikuine lumetorm. Isegi suuremaid kui peigmees Darius Palmerstoni tülinorimine kohalikus kõrtsis. Sest nagu Angus on ennustanud, leitakse hotelli hommikusöögisaalist vastne abielumees. Surnuna. Kahtlusaluste nimekiri on väga pikk. M. C. Beaton, kodanikunimega Marion Chesney, on üks kaasaja populaarsemaid šoti krimikirjanikke. Käesoleva raamatusarja peategelane on konstaabel Hamish Macbeth. Eesti keeles on selles sarjas ilmunud kolmkümmend kaheksa raamatut, viimane neist „Smugeldaja surm“.

kaanepilt

Adams, Sarah

Puutumatuse reegel /

Reeglid on rikkumiseks – eriti armastuses, eks? Lucy Marshalli elu on madalseisus. Tal ei õnnestunud Atlantas üksikemana hakkama saada, nüüd on ta kodus tagasi ja elab oma venna Drew’ majas. Isikliku tugivõrgustikuga ühenduse taastamine oli õige tegu, aga paratamatult tunneb naine, et on läbi kukkunud. Lucy nelja-aastane poeg väärib kõike, mida maailmal on pakkuda, ja ainus, mida naine talle anda saab, on oma tuba. Aga Drew on nii lahke onu, kui olla saab, ja veidi kvaliteetaega võib olla täpselt see, mida ema ja poeg elu taaskäivitamiseks vajavad. Seda seni, kuni Lucy kohtub Drew’ südant põksuma paneva parima sõbra Cooperiga. Kui Drew tajub, et õe ja sõbra vahel midagi susiseb, keelab ta kindla sõnaga igasugused vallatused. Tema arvates on Cooper kahtlemata selline mees, kellest õde peaks eemale hoidma: flirtija, seikleja ja võimetu pühenduma. Aga seni on Lucyle jäänud Cooperist hoopis vastupidine mulje: Cooper on aus ja tore mees ning naisel hakkavad tekkima tema vastu sügavad tunded. Kogu elu on Lucy püüdnud õigesti toimida ja näe, kuhu see välja viis – niisiis, mis oleks, kui ta prooviks teha midagi valesti?

kaanepilt

McLaughlin, Heidi

Võimalus uueks alguseks /

Teine kord läheb õnneks Devorah Campbelli elu laguneb koost, kui ta saab teada karmi tõe: abikaasal on kõrvalsuhe tema parima sõbrannaga. Seetõttu võtab Devorah tütre ja nende mõlema südamevalu ning kolib Oyster Baysse, kus ta kunagi üles kasvas. Devy suhe isaga on olnud konarlik, kuid väikelinnas elab ka tema vend ja – üllatus, üllatus! – venna parim sõber. Hayden McKenna kaotas aasta tagasi autoõnnetuses oma naise ja on pärast seda üksikisana püüdnud hakkama saada. Pojaga kodulinna kolimine on tema meelest parim lahendus, võimalus uueks alguseks, ümbritsetuna pereliikmetest ja endistest sõpradest. Kui Hayden kohtab Devorahʼt – oma noorusarmastust –, hakkavad sädemed taas lendama. Kui ta ainult suudaks ka naist neid nägema panna… Valu ja tervenemise virvarris saavad Devorah ja Hayden lähedasemaks, neis süttib uuesti aastaid tagasi tekkinud tunne ja nad avastavad, et mõnikord tähendab uus pealehakkamine tagasiminekut algusesse.

kaanepilt

Rowlands, Betty

Mõrv söögisaalis /

Uhke vana maja kümbleb kuldsetes päikesekiirtes, kuid majas sees, söögitoas, on aset leidnud kohutav sündmus. Melissa jaoks on alanud õnneküllane suvi. Ta tunneb rõõmu teadmisest, et ta suhted emaga on jälle head, ja tal on kavas Viirpuu villat laiendama asuda, et kogu ta pere sinna ära mahuks. Melissa ema Sylvia tervis on taas korras ja ta naudib lühiajaliselt elu luksuslikus eakate pansionaadis. Ta naudib tutvumist selle asukatega, kuni söögitoast leitakse surnuna kõigepealt koer ja seejärel tema omanik. Kuidas tütar, nõnda ka ema: Sylvia otsustab tütre eeskujul asja omal käel uurima asuda. Naine on veendunud, et surmajuhtumid on kahtlased, ning hakkab pansionaadi teiste asukatega lähemat tutvust sobitama, soovides teada saada, kes võinuks soovida koera ja ta omaniku surma. Kas kunagi omavahel abielus olnud paar või glamuursed näitlejad või hoopis pansionaadi ära vaevatud juhataja? Kui üks Sylvia sõpradest kahtlastel asjaoludel haigestub, mõistab Melissa, et ta ema on kellegi varvastele astunud – kuid kelle? Ja mis juhtub, kui tapja mõistab, et tal ollakse jälil? Kas Sylviat ennast ootab söögitoas kohtumine pahalasega? Ja kas Melissa suudab mõrtsuka leida enne, kui kustutatakse järjekordne eluküünal?

kaanepilt

Morgan, Sarah

Väike rõõmus vale /

Becky on lennujaamas lõksus. Seal põrkab ta kokku oma venna parima sõbra Williga. Mees teeb talle ettepaneku koos koju sõita ja Becky nõustub vastumeelselt. Esmakordselt tunneb Becky hirmu jõulude ees ja ainult Will teab põhjust. Kas Becky saab kindel olla, et mees hoiab tema saladust? Becky kaksikõde Rosie abiellus Declaniga pärast tormilist armulugu, aga nüüd on nende suhtesse tekkinud mõrad. Rosie ja Declan on kokku leppinud, et varjavad naise perekonna eest oma probleeme, aga Rosie ebakindlus üha kasvab. Kas jõulud lähendavad neid või lahutavad? Hayley ei jõua ära oodata esmakordset jõulude tähistamist Balfouride pere ringis koos Jamiega. Balfouride jõulutraditsioonid näivad jutu järgi imeilusad, aga Hayley on mures, et talle pole selles ühtehoidvas perekonnas kohta. Kas seal siiski leidub temale ruumi? Ja kuidas võetakse vastu see saladus, mida nad Jamiega varjasid? Vaatamata kõigi parimatele kavatsustele võivad kogu see kaos ja segadus nende tavapäraselt õnnelikud pühad rööpast välja viia. Kas nad suudavad teineteisele õigel ajal tõtt rääkida, et nautida täiuslikke perekondlikke jõule?

kaanepilt

Mändel, Maris

Proua Majauurija tegutseb /

Kui 10-aastane Maarike peaks vanemate reisi ajal nädala vanaema juures veetma, selgub, et majauurijast vanaemal on samal ajal vaja ühte vana mõisa uurida ning tüdrukul tuleb temaga kaasa minna. Tavalisest mõnusast äraolemisest saab korrapealt hoopis põnevam seiklus, sest teadupärast on kõigis vanades mõisates varjul pikk ajalugu, kummitused ja peidetud aarded. Maris Mändel on ehitusajaloolane ja temalt on varem peale teaduslike kirjutiste ilmunud ka lasteraamat „Tüdruk vagunelamust” (2022). „Proua Majauurija tegutseb” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ning Tänapäeva 2023. aasta lastejutuvõistlusel „Minu esimene raamat” kolmanda koha pälvinud töö.

kaanepilt

Hammer, Susie

Kuhu sobib : kujunditega mänguraamat /

Toeka värvirõõmsa pappraamatu külge on paelaga kinnitatud kolm kujundit, mis tuleb igal leheküljel sobivasse süvendisse paigutada. Raamat juhatab sisse kujundite maailma ning arendab peenmotoorikat ja käe-silma koostööd.

kaanepilt

Unt, Johanna

Üks väga tõsine lumememmelugu /

Väikelinn, kus elavad kaksikud Nora ja Erik, on nii igav, et isegi tuul haigutab, kui sealt läbi puhub. Ainuke asi, mille üle linnake saab uhkust tunda, on lumerohked talved ja lumememmede ehitamise võistlus, mis on aastatega kasvanud tõeliseks tippsündmuseks. Sel aastal ei taha lumememmevõistlus aga kuidagi hoogu sisse saada. Ajalooõpetaja kuulutab võistluse teemaks „Tähtsad isikud ajaloos“, mis tekitab osalejates palju segadust. Kas tähtis isik võib olla sinu vanavanaema, kes küpsetab maailma parimat purukattega ploomikooki, või hoopis kuningas Arthur oma legendaarse Excaliburi mõõgaga? Mis veelgi hullem – talv otsustab jonnima hakata ja lumi ei taha kuidagi maha sadada! Kui Nora ja Erik koos teiste osalejatega lumememmed läbi häda ikkagi püsti saavad, juhtub aga midagi sellist, mis pöörab kogu igava väikelinnaelu pea peale. Esimest korda võistluse ajaloos pole võimalik võitjamemme välja kuulutada! Lõbus ja tibake müstiline lugu, mis räägib peaasjalikult muidugi lumememmedest, aga sekka ka sõprusest, hoolimisest, ilmast, sugulastest, matemaatikast, armastusest, koerast ja kassist, hukkaläinud noorusest, ooperist, oma vigadest õppimisest, ühesõnaga – elust!

kaanepilt

Õmblus, Irene

Hilda ja Kusti seiklused /

Hilda ja Kusti on kaks väikest hiirekest, kes elavad Hiire talus. Ühel päeval tutvub Hilda vanaemaga, kes ka seal elab. Õigupoolest ongi see vanaema kodu. Sellest tutvusest saab alguse hiirekeste esimene suur seiklus. Nad on uudishimulikud ja nutikad ning leiavad igast olukorrast väljapääsu. Hätta sattudes on alati keegi, kes neid aitab ja edasi juhatab. Neil on kindel plaan avastada maailma ja koju tagasi jõudes kõigist seiklustest vanaemale rääkida.

kaanepilt

Jaeger, Anneli

Surma saladused /

Lugu tüdrukust, kes avastab koos vanaisa ja vanematega surma saladusi. Koos arutletakse, kuidas surevad taimed ja loomad, miks inimesed surevad, mis saab lahkunust pärast surma ja kuidas tulla toime leinaga. Tüdruk saab teada, millised on eesti matusetraditsioonid ja milline näeb välja peielaud. Kuigi teose teema on kurb, on loo toon siiski helge ja lootusrikas. Raamat on kirjutatud vanematele, kes soovivad lihtsalt oma uudishimuliku lapsega rääkida elulisest, samas raskest ja kurvast teemast, kuid pole päris kindel, kuidas seda teha võiks. Varem või hiljem puutub iga laps surmaga kokku. Teos julgustab seda elulist teemat ausalt ning lapsesõbralikult käsitlema. Raamat on ka peredele, kes on kaotanud lähedase ning on segaduses, kuidas sellest lapsega rääkida. Teos aitab mitmetele laste küsimustele ja muredele vastata.

kaanepilt

Li, Amanda

Kes on muumi? : 100 asja lood. Illustreeritud teatmik /

Oled sa kunagi mõelnud, mis teeb muumist muumi? See ei ole ainult Muumiorg ja sealsed elanikud, vaid ka kõik see, mis käib lahutamatult nendega kaasas. Rohkete piltidega retk Muumioru maailma ja ajalukku, abiks lood sajast erinevast asjast muumimaailmas. Ajatust raamatust saab teada kõige kohta, alates pere verandalambist kuni Nuuskmõmmiku ustava seljakotini ja Võluri võlukübarast kuni Muumipapa tindise täitesulepeani.

kaanepilt

Madisson-Laht, Kristina

Mis siin sees on? /

Õhtu on käes ja tuli peaks juba kustus olema, aga just siis tulevad pähe kõige suuremad küsimused: Mis on pea sees? Mis on mõtete sees? Mis on südame sees? „Mis siin sees on?“ on õrn ja turvaline une-eelne pildiraamat lapse suurtest küsimustest. See on lugu uudishimust, mõtetest ja tunnetest ja sellest, kuidas õhtune vestlus võib muuta päeva lõpu pehmeks ja rahulikuks. Sobib enne und ettelugemiseks nii väiksemale kui ka veidi suuremale lapsele. Aitab luua turvatunnet, toetab emotsionaalset arengut ja julgustab küsima. Kõik oluline on juba meie sees olemas.

kaanepilt

Truija, Airi

Luuna ja Pärlike – teekond unistuseni /

Kas oled rännanud unenägudes, mis isegi ärgates ei ole lõppenud? Just selline lugu juhtus 9-aastase Luuna ja tema kõige parema sõbra, pehme ja uudishimuliku merisea Pärlikesega. Luuna on nagu hommikune udune metsarada-õrn, otsiv ja salapärane. Ühel päeval avastab Luuna koolis, et ta ei oska oma unistusi joonistada. Nii algab rännak tema unenäomaailma, kus tema väike merisiga Pärlike juhatab talle teed unistuseni.See unejutt on sündinud päris kogemusest. Raamat on kirjutatud kujutlusvõime äratamiseks lastele, kes alles otsivad oma unistust ja vanematele, kes soovivad unistust koos lapsega leida. Soojade illustratsioonidega jutustus sobib ettelugemiseks või iseseisvaks lugemiseks alates 7. elusaastast.

kaanepilt

Tiainen, Marja-Leena

Gängsteri poeg /

Marja-Leena Tiaineni kergesti loetav noorteromaan „Gängsteri poeg“ viib lugeja Vasekülla, vanasse kaevanduslinna, kus 15-aastane Jesse alustab koos emaga uut elu. Isa kuritegelik minevik heidab ühel hetkel varju poisi igapäevaelule ja sõprussuhetele, tuues kaasa keerulisi väljakutseid. Romaan puudutab sügavaid teemasid nagu esimene armastus, kiusamine, hirm ja vägivalla tagajärjed, pakkudes samas lootust ja näidates, kui oluline on teiste inimeste tugi raskustega toimetulekul.

kaanepilt

Troll (loometandem)

Detektiiv Pepu. Vastamisi Härrasvargaga /

Detektiiv Pepu lemmikuteks on soojad joogid ja maiustused (eriti maguskartulikook). Huvideks teejoomine ja lugemine. Põhikildudeks „hmm“ ja „lõhnab millegi järele“. Braun on Detektiiv Pepu abiline – oma tubliduse tõttu liiga hoogu sattuv udupea.

kaanepilt

Olesk, Mariisa

Lumi ja memm /

Seeria Mina loen kolmas raamat jutustab loo lumememme ehitamisest. Et lugema õppimine oleks lihtne, on raamatu kõige pikem sõna neli tähte pikk ja kõige pikem lause neli sõna pikk. Nii saab iga laps eduelamuse! Tekst on paralleelselt trüki- ja kirjatähtedes. Mariisa Oleski imelised illustratsioonid ajavad nunnumeetri põhja!

kaanepilt

Li, Amanda

Erakordsed juhtumised Muumiorus /

„See on kindlapeale sabatäht. Ma tean, et on! Ma tunnen seda oma sabas.“ Ela kaasa erakordsetele seiklustele, milles muumid võtavad osa kunstivõistlusest, päästavad vana sõbra ning seisavad silmitsi Muumiorgu ähvardava hädaohuga… Muumid on armastatud nii laste kui täiskasvanute seas oma lahkust, naeru ja sallivust väärtustava suhtumise ning seiklusjanu poolest. Käesoleva kogumiku lood põhinevad animasarjal „Muumioru lood““, mis omakorda järgib tõetruult hinnatud kirjaniku, kunstniku ja illustraatori Tove Janssoni loodud lugusid helgest ja mängulisest Muumiorust ning seal elavatest olevustest.

kaanepilt

Walt Disney Company

Koomiksikogu. 98 /

Kui sugulased põnnidele teaduslaagrisse järele lähevad, siis selgub, et see on kadunud koos laagrilistega musta auku. Kuidas sai must auk tekkida, kuhu see viib ja kellel on piisavalt nutti, et pisikesed sealt kätte saada? Ja miks penipoisid pärast linnapealt autasu saavad? Kuuma suvelugemist meie Hiirelinna ja Pardilinna sõprade seltsis!

kaanepilt

Mänd, Heljo

Mina, Narrilinna kroonikakirjutaja /

Härra Kolasuu ja härra Tolasuu seiklevad jälle ning Narrilinna kroonikakirjutaja jälgib valvsalt iga nende sammu. Järg raamatule „Härra Tolasuu ja härra Kolasuu maailm”. „Nii. Nonii. Teile kõigile on teada, et härra Tolasuu, pikk nagu tikk ja väga šikk, silinder peas ning lill rinnas, väljub iga päev majast, mis on madal nagu rohurada, ja jalutab väärikalt mööda meie linna. Jalutab, jalutab ja talutab, ei, mitte koera, vaid oma keppi. Ja kepp nuhutab nagu koer iga posti ja treppi. Samuti on teile teada, et härra Kolasuu, pikk nagu tikk ja väga šikk, silinder peas ning lill rinnas, väljub iga päev majast, mis on kõrge nagu taeva kaja. Jalutab, jalutab ja talutab, ei, mitte koera, vaid oma keppi. Ja kepp nuhutab nagu koer iga posti ja treppi. Tänagi on härrade sihtkoht raekoda ehk raatus, kus nad kohtuvad kella all täpselt kell kaksteist. Nii. Nüüd nad sülelevad tormakalt teineteist – ja juba algabki nende seikluste esimene vaatus.“

kaanepilt

Korolkiewicz, Elżbieta

Nööbid kinni! : õpi ennast riidesse panema /

Nööbid kinni! Õppimine võib olla nii rõõmus ja mänguline – eriti kui seda saad teha oma kätega! See armsalt illustreeritud ja vastupidavast papist raamat on loodud väikestele kätele, kes alles avastavad, kuidas nööbid, lukud, paelad ja krõpsud töötavad. Lehmake, kitseke, kukeke, notsu ja poni vajavad kõik abi – neil on vaja riidesse panna, kinni tõmmata, kinni siduda. Ja just sina saad neid aidata! Päris lukuga dressipluus, tõeline nööp särgil, trukk vööl, paelad jalanõudel ja isegi krõpsuga kott – iga lehekülg kutsub puudutama, proovima, kordama. See ei ole lihtsalt raamat, vaid mänguline seiklus, mis tugevdab peenmotoorikat ja kasvatab enesekindlust. “Nööbid kinni!” on soe ja toetav kaaslane lapsele, kes astub esimesi samme iseseisvuse suunas. Väikeses formaadis, suurte oskuste jaoks.

kaanepilt

Pilkey, Dav

Koer-mees /

Valmistu märuliks, põnevuseks, romantikaks ja kometiks! George ja Harold on aretanud uut tõugu korravalvuri. Koera pea ja inimese kehaga kangelane kaevab ennast läbi kuritegude, klähvib kelmide peale, rapsab rajalt röövlid ja hirmutab hiiri. Kas ta suudab kohusetunde ja looduse kutse vahel õigesti valida? Dav Pilkey pööraselt popp Koer-Mehe sari meelitab lugejaid vanusest sõltumatult ja uurib üleüldiselt positiivseid teemasid, nagu näiteks empaatia, lahkus, järjekindlus ja endale truuks jäämise tähtsus. „See on parim koera peaga võmmist rääkiv raamat üldse!” – George’i vanavanaema „Koernaljakas!” – Haroldi vanaisa „Algusest lõpuni täiesti jälk!” – Härra Krupp Kui Dav Pilkey oli laps, diagnoositi tal aktiivsus- ja tähelepanuhäire, düsleksia ja käitumisraskused. Ta tekitas tundides nii palju segadust, et tema õpetajad saatsid ta iga päev klassist välja koridori istuma. Õnneks meeldis Davile väga joonistada ja lugusid välja mõelda. Ta tegeles koridoris olles oma koomiksiraamatute loomisega. Teises klassis tegi Dav Pilkey koomiksiraamatu Kapten Aluspüksi nimelisest superkangelasest. Ta õpetaja rebis selle tükkideks ja ütles talle, et ta ei saa jääda elu lõpuni totakaid koomiksiraamatuid joonistama. Õnneks ei olnud Dav kuigi hea kuulaja.

kaanepilt

Walton, Julia

Veider Walter /

Mõnikord kõlab oma hääle otsimine naljakalt. Walter ja tema isa on alati olnud lahutamatud. Nad on üheskoos kogu Ameerika läbi rännanud. Walter on käinud peaaegu kõikidel isa esinemistel. Kuid sel aastal saadetakse Walter elama vanaisa juurde, linna, kus tema isa üles kasvas. Poiss alustab viiendat klassi uues koolis ilma isata. Ja mis veel hullem – tal ei ole aimugi, miks see nii on. Esimesel koolipäeval avaldab Walter hommikuste teadaannete ajal hirmnaljakate häälte tegemisega muljet tervele koolile. Seejärel leiab ta end juba koolimuusikali prooviesinemiselt, aga kui tema lavapartner teeb avalikuks põhjuse, miks Walteri isa koos temaga ei ole, tundub, et Walter ei saa enam nootidele pihta. „Veider Walter“ on südamlik lugu tingimusteta armastusest, andestusest ja sellest, et meie kangelased ei olegi täiuslikud.

kaanepilt

Mäntylä, Juha

Lilli ja vallatu koerakutsikas /

Eelkooliaastal õppis Lilli jalgrattaga sõitma. Elamusi täis aeg aga möödus lennates ning Lillit ootas ees esimesse klassi minek. Lilli perel oli plaanis võtta koer ja sügise saabudes muutus see teema kiiresti aktuaalseks. Kuna kutsikal oli võõrutusaeg, siis pidid Lilli ja pere teda kaua ootama ning see aeg tundus lõputu. Kuid lõpuks novembris saabus suur päev, mil pere sai kutsika kätte. Koerale pandi nimeks Sulo ning kui paar päeva oldi üksteist tundma õpitud, märkasid nii Lilli kui ka ülejäänud pere, et tegemist on tavapärasest pisut vallatuma kutsikaga. Oli alanud Lilli elu vallatu koerakutsikaga.

kaanepilt

Pips ja Popi. Supertõuks /

Pips ja Popi mängivad täna õues. Nad sõidavad Pipsi tõuksiga. Kas nad õpivad seda ilusasti jagama? Liiguta pilte, siis saad teada! Lõbus lasteraamat, mis õpetab jagamist ning sõpradele andestamist. Lisaks saab laps tõmmata ja lükata klappe, arendades seeläbi käelisi oskuseid. Raamat on trükitähtedes. Raamatusari „Pips ja Popi” põhineb Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnaga pärjatud animatsioonil, mida näidatakse Eestis ja hetkel saab seda vaadata ligi 100 riigis. Multikas on nomineeritud vanuserühmas 0–5 aastat ka autasule The Best Preschool Licensed Property, sobides Bluey ja Põrsas Peppa väikestele fännidele.

kaanepilt

Lähteenmäki, Laura

Loe mõttes kümneni /

„Ta teadis, et talle on veel jäänud see mäng.“ Jupatsite kambas on viis tüdrukut, ja My on see viies. Pärast neljanda klassi lõppu algab teistel trikilaager ja nad saadavad üksteisele sõnumeid grupis, kuhu My ei kuulu. Tüdruk tunneb end kõrvalejäetuna. Kuid koolivaheaja esimesel hommikul ilmub metsaservast sassis juustega Lassi, kes kutsub Myd välja mängima. Lassi sabas sõnajalatihnikusse sukeldudes ununevad Jupatsite jutud kunstküüntest ja teda ignoreerivad sõnumid Myl sootuks. Terve nende kahe suvi kulub järjest metsikumate, lõbusamate ja higisemate mängude peale, kuni ühel päeval on Lassi kodumaja metsa teises servas tühi. See on kaasahaarav lugu lapsepõlve kümnest viimasest mängust, kampa kuulumise tähtsusest ja eri tempos kasvamisest. „Loe mõttes kümneni“ nomineeriti Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinnale 2024.

kaanepilt

Parr, Maria

Oskar ja mina. 2, Kõik meie asjad : romaan /

Ida ja Oskar on saanud aasta võrra vanemaks ja selle aja jooksul palju õppinud. Ida seisab endiselt silmitsi suureks saamise murede ja rõõmudega. Palju nalja, aga ka suuri väljakutseid lisab tema ellu just väikevend Oskar. Poiss ei püsiks pudeliski paigal! Olgu siis tegemist klassi kaisukale spaapäeva korraldamisega, vanaisa võõrutamisega suitsetamisest või kalaretkega vanavanemate seltsis, tänu Oskarile jäävad perele neist kõigist värvikad mälestused. Ja kui miski katki läheb, on ikka abi Oskari liimipüstolist. Aga mida teha siis, kui tunded kipuvad üle pea kasvama? Võib-olla tuleks ka siis seni proovida ja proovida, kuni leitaksegi lahendus? Oskari ja Ida lugude esimene osa „Oskar ja mina. Kõik meie mängukohad“ pälvis tiitli „Hea lasteraamat 2024“. Need teosed sobivad 6–10-aastastele lastele.

kaanepilt

Niit, Ellen

Triinu ja Taavi lood /

Triinu ja Taavi on kaksikud. Neil on kahe peale üks sünnipäev. Neil on ka üks ema, üks isa, üks kodu ja üks perekonnanimi – Tammik. Mõnikord teevad Triinu ja Taavi ühesugust koerust, mõnikord kahesugust. Nii kuidas tuju on. Aga mõnikord juhtub, et nad teevad korraga kumbki kahesugust koerust. Siis teevad nad ühtekokku neljasugust koerust.

kaanepilt

Mourtada, Racha

Väike poiss, kes kaotas oma rõõmu /

„Väike poiss, kes kaotas oma rõõmu“ on südamlik pildiraamat kahest ebatavalisest sõbrast, kes asuvad koos teele, et leida üles kadunud rõõm (ja tammetõrud). Lugu algab mustvalgena: orav on tusane, sest ta ei mäleta, kuhu ta on oma tõrud mattis. Otsingute käigus kohtub ta väikese poisiga, kes on kaotanud midagi veelgi olulisemat – oma rõõmu. Koos rännates avastavad nad metsas rõõmu ootamatutest kohtadest ning samal ajal muutuvad ka illustratsioonid järk-järgult värvilisemaks. Väike poiss peegeldab paljude laste ja täiskasvanute kogemust keerulistel aegadel ning annab lootust, et rõõm ei kao lõplikult, vaid on meie ümber olemas, kui oskame seda märgata.

kaanepilt

Raud, Piret

Tähtis kuju /

Ühel päeval saabub lillelisse parki midagi uut – see on kuju, kes on tähtsust täis ja aumärgid rinnas. Tähtis kuju hakkab kohe nõudma, et kõik teda austaksid ning tema tähtsust tunnistaksid. Kes nüüd rohkem muutuma peab?

kaanepilt

Rán Flygenring

Tiik /

Kui Fífa ja Spói satuvad keset oma aeda tiigi otsa, millest keegi midagi ei teadnud, muutub kõik. Sajajalgsed ja mardikad, isepäine kuju hülgenahas, kahtlane kummituslaps ja häbematud naabrid on vaid osa imedest, mis ilmnevad, kui sõbrad labidad kätte võtavad. „Tiik“ on põhjatu ja lummav jutustus uudishimust ja pealetükkivusest, kontrollist ja selle puudumisest, eelkõige aga meie suhtlusest omaenda liigikaaslaste ja kõigi teistega, kellega oma lähiümbruses kokku puutume. Raamat sobib igas vanuses looduslastele. Rán Flygenring on mitmeid auhindu saanud kirjanik ja kunstnik. 2023. aastal pälvis ta Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse auhinna raamatu „Tulemägi“ eest. Eesti keeles ilmus „Tulemägi“ aastal 2024 kirjastuselt Nordur, võites samal aastal Paabeli Torni tõlkeauhinna. Raamat „Tiik“ on pälvinud nii Islandi raamatumüüjate auhinna (2024) kui ka Islandi kirjandusauhinna (2025)

kaanepilt

Twain, Mark

Tom Sawyeri seiklused /

Tom Sawyer 150! Tom Sawyer elab tädi Polly juures Ameerika Ühendriikide lõunaosas, Mississippi jõe ääres asuvas väikelinnas. Koos oma parima sõbra Huckleberry Finniga satub ta alatasa seiklustesse, mis nõuavad nutikust, julgust ja pealehakkamist. Lustakate juhtumite varjus avanevad aga ka tõsisemad teemad: ausus ja valetamine, julgus ja argus, kättemaks, süütunne ning vastutus. Esmakordselt 1876. aastal ilmunud Mark Twaini noorteromaan on ajatu klassika. See lihtsas ja kergesti loetavas arekeeles kirjutatud raamat sobib ideaalselt noortele lugejatele, kes on oma lugemistee alguses, samuti lugemisraskustega inimestele ja eesti keele õppijatele.

kaanepilt

Adele, Amy

Siin kasvab armastus /

Ühe täiesti tavalise maja taga täiesti tavalises naabruskonnas on üks aed, mis on kõike muud kui tavaline. Sest seal kasvab armastus… Aed on eide-taadi – Maimu ja Siimu – uhkus ja rõõm. Aga kui Maimu pikaks ajaks haiglasse viiakse, kaotab Siim oma südikuse ja aed jääb hooletusse. Kas aias elavad loomad suudavad jõud ühendada ning selle taas kauniks muuta? Amy Adele liigutavat lugu aia tervendavast jõust illustreerivad autori enda armsad pildid, mis on inspireeritud loodusest ja metsaelanike salajastest tegemistest ja toimetamistest.

kaanepilt

Feldschmidt, Mari-Mall

Siisu, Soosu ja Suusu lood /

Need kiisupere jutud sobivad imehästi õhtuseks unejutuks: lood on piisavalt pikad, et Sinu pisike tibu jõuab rahuneda ja häälestuda uneks, ja piisavalt lühikesed, et jõuaksid ilma ise magama jäämata lugeda. Ja muidugi sobivad need ka viie-minuti-vahepalaks mängude sekka või enne väikest lõunatudu, et puhkuselainele sättida. Kõik jutud on sündinud Mete ja Joonatani soovist kuulata lugusid Siisust, Soosust, Suusust ja nende sõpradest.

kaanepilt

Priilinn, Ketlin

Minu õde Kelly /

Kümneaastase Johanna väike õde Kelly on rõõmus, seltsiv ja mänguhimuline, nagu üks viieaastane ikka. Aga ta on sündinud Downi sündroomiga ja mõnedes asjades siiski natuke teistmoodi kui teised lapsed. Nüüd on õed sattunud suurde muutuste keerisesse – nende vanemad lahutasid ja nad veedavad ühe nädala ema, teise isa juures. Õdedel on raske kohaneda ja eriti Johannal tekib tunne, et nad ei kuulugi enam päriselt kusagile. Asja teevad veel raskemaks keerulised suhted isa uue elukaaslase tütrega. „Minu õde Kelly“ on lastejutustus suhetest ühes kärgperes, muutustega kohanemisest, sõprade leidmisest ning mõistmisest ja sallivusest.

kaanepilt

Keronen, Diana

Prints Aleksander /

Prints Aleksander on poiss, kelle maailma varitsevad kummalised kollid ja salapärased hirmud. Aga mis juhtub siis, kui ta otsustab neile silma vaadata? See lugu räägib julgusest, sõprusest ja sellest, kuidas isegi kõige suurem hirm võib muutuda millekski hoopis teistsuguseks… Printsi hilisõhtused seiklused viivad teda kokku koll Aksli, kass Katariina, lohe Magnuse, Ninja-Ella, Söör Gregori ja Ükssarvik Hannaga. Igaüks neist näitab, et hirm võib olla hoopis naljakas, tark või sõbralik – kui ainult julged talle otsa vaadata. “Prints Aleksander” on südamlik ja seikluslik lugu, mis aitab lastel mõista hirme, leida julgust ja vastada, et isegi kõige pimedamas öös võib peituda midagi head.

kaanepilt

Meigo Fonseca, Mari-Ann

Minu sõbrad üle maailma. Eesti /

“Minu sõbrad üle maailma” on lasteraamatute sari 3-7-aastastele lastele, mis viib lapsed avastama, kuidas elavad nende eakaaslased üle maailma. Sel korral tutvustab sõber Liisi oma kodumaad Eestit. Igal lehel on päriseluline foto ja lihtne lause, mis kutsub ümbrust märkama ja õppima Eesti riigi ja kultuuri kohta. Raamat sobib nii ette lugemiseks kui ka lugema õppivale lapsele. Vanematele on lisatud huvitavaid fakte. Raamatusse on põimitud ka aastaaegade, värvide ja loendamise õppimist. Raamat kasvatab uudishimu, empaatiat ja rõõmu maailma avastamisest.

kaanepilt

Zipfel, Dita

Kuidas hullus mulle ilmaelu seletas /

Kui Lucie satub nägema kuulutust, kus koera jalutamise eest pakutakse ülipalju raha, usub ta, et on võitnud jackpoti. Varsti selgub aga, et koer on ammu surnud ja kuulutuse on kirjutanud ilmselgelt hull vanamees, kes otsib oma eriskummalisele kokaraamatule variautorit. Loomulikult ei usu tüdruk sõnagi, kui vanamees jaurab midagi draakonisüdametest (mis on väga sarnased tomatitega) või libahuntide süljest (mis näeb kahtlaselt mee moodi välja). Sellest hoolimata proovib ta järele armastusejoogi retsepti. Mitte et Marvin talle päriselt meeldiks, aga no nii igaks juhuks …

kaanepilt

Priilinn, Ketlin

Lugu kadunud kingitusest /

Amanda ja Roberti jõulueelsel klassiõhtul tuleb välja, et üks loosipakk on kaduma läinud. Ometi said kõik pakid just enne peo algust hoolikalt üle loetud! Olukord tundub lausa müstiline. Lilianna ja Hugo tulevad sõpradele appi, et kadunud kingituse mõistatus enne jõuluvaheaja algust lahendada. „Lugu kadunud kingitusest“ on kolmas osa „Raamatukogu detektiivide“ sarjast, kus kamp lugemishuvilisi sõpru lahendab salapäraseid juhtumeid.

kaanepilt

Simukka, Salla

Poiss pööningul, poiss keldris /

Kui kaks iksi ristuvad … Mida sa teeksid, kui leiaksid oma kodumajast salatoa? Kümneaastase Alexise pere kolib majja, kus ta saab oma unelmate pööningutoa. Ka kümneaastase Maxi pere kolib majja, kus Maxi ootab vaimustav keldrituba. Kuid majas on midagi veidrat: Alexis kuuleb maja alt hääli, kuigi neil pole keldrit. Maxi kõrvu kostab meloodia pööningult, kuigi seal pole kedagi. Mis juhtub, kui need maailmad omavahel segunema hakkavad? Kirjanik Salla Simukka ja koomiksikunstnik JP Ahoneni teosed on tuntud nii nende kodumaal Soomes kui ka mujal maailmas. ”Poiss pööningul, poiss keldris” on nende esimene ühine raamat.

kaanepilt

Kirkkopelto, Katri

Molli ja tugevad tunded /

„Oh, oli see vast päev,“ hingeldas Molli väsinult. „Lausa metsik, mida kõike me teha jõudsime!“ Väikeses Mollis pulbitsevad suured tunded. Ta lõkerdab rõõmust, mossitab pettumusest, väriseb vihast, mürgeldab pööraselt, põrnitseb pahaselt ning ümiseb heatujuliselt. Lõbusas raamatus võtavad tunded võimust ja kõiguvad ühest äärmusest teise. Mõned tunded on meeldivad, teised tülikad. Raamatut hüpitades, patsutades ja silitades saab väike lugeja sündmustest vahetult osa. Koos Molliga õpivad lapsed tundeid ära tundma ja nimetama ning võivad tõdeda nagu Molli: tunded tulevad ja tunded lähevad, aga kõik tunded on olulised.

kaanepilt

Moore-Mallinos, Jennifer

Kombed : viisakas käitumine on enamat kui vaid palun ja aitäh /

Kaugel maailma servas asub maagiline linn nimega Kraatriorg. Sinna tulevad olendid igalt elualalt, et õppida parimalt, härra Kentaurilt viisakat käitumist. Kas härra Kentauri õpilased suudavad vaatamata Greta vahelesegamisele, Eugeni röhitsemisele ja Hundu ninanokkimisele oma jõud ühendada ja luua etenduse, mis linnapeale muljet avaldab? Nii nagu õpetame lapsi palun ja aitäh ütlema, peame neile õpetama ka seda, kuidas teatud olukordades ei ole viisakas käituda.

kaanepilt

Kjærbo, Jenny

Oi-oi /

Lunnipoeg on nii kuri ja tonksab muna jalaga … Munas olev pragu muutub üha suuremaks ning äkki on selles auk. Lunnipoeg püüab piiluda ja näeb, et munale on tekkinud silmad …”” Väiksematele lastele mõeldud raamat lunnipojast, kellel vanemad paluvad pesas muna järele valvata, kuid kes satub hoopis sekeldustesse.

kaanepilt

Reinaus, Reeli

Kohtumine metsaperega /

Alpa Seikluste raamatusari viib sind koos Alpaga erinevatesse paikadesse, kus ta satub põnevatesse ja õpetlikesse olukordadesse. Loodame, et need lood aitavad sul lugema õppida, pakuvad avastamisrõõmu ning õpetavad ka midagi olulist maailma kohta. Sarja esimeses osas satub väike ja seiklushimuline alpaka ootamatult Eesti metsa. Tugev tuul oli tema õhupalli räsinud ja puu otsa lennutanud. Peagi satub ta põnevate sündmuste keerisesse, kus kohtab uudishimulikke, kuid sõbralikke metsaelanikke. Nendega koos avastab ta kohalikke loomi, taimi ja kombeid. Kõik, mida ta näeb ja õpib, joonistab ta hoolikalt oma päevikusse.

kaanepilt

Kaufmann, Helen

Hiirelaste Piia ja Pauli seiklused /

Ahoi, tule meiega merele! Vaata, kui palju putukaid siin on! Kas tuled meie mängu? Tule tantsi koos meiega! Tule meiega õhtust sööma! Selle raamatu kaks peategelast, hiirepoiss Paul ja hiiretüdruk Piia, lähevad maailma avastama. Iga päev kohtavad nad miskit uut ja põnevat. Nii nagu meiegi puutume igapäevaelus kokku erinevate olukordadega, nõnda juhtub ka hiirekestega. Lapsed saavad aidata hiirekestel nende tegemiste juures küsimustele vastuseid leida, olla raamatu koostajad ja hiirekeste abilised. Pildiraamat on mõeldud eelkooliealistele ja kooli alustavatele lastele jutustamisoskuse ja fantaasia arendamiseks ning põhjus-tagajärg seoste loomiseks. Pildid aitavad toetada laste kõne mõistmist. Samuti sobib raamat muukeelsetele lastele eesti keele õpetamiseks. Idee ja tekstide autor on logopeed Helen Kaufmann, piltide autor Eliise Eddor.

kaanepilt

Sein, Liis

Leelo Tungal : lastekirjanik /

Selle raamatu peategelane on Leelo Tungal, armastatud Eesti lastekirjanik ja paljude laulutekstide autor. Leelo õppis varakult lugema ning hakkas noores eas luuletusi kirjutama. Seetõttu pole imestada, et suureks sirgudes sai temast kirjanik. Südamlik ja pühendunud Leelo peab väga oluliseks, et lapsed loeksid raamatuid ja saaksid sõna. Sarjas „Väike algus, suur lugu“ on ilmunud “Lennart Meri. President”. Sarja igas raamatus on kirjas ühe Eesti kultuuriloos olulise inimese lugu, justkui jutustaks seda peategelane ise. Raamatus on lisaks eluloole ka ülevaade loomingust, sõnaseletused, käsikirjalised tsitaadid, loovülesanded, fotodest inspireeritud joonistused ja koomiksid. Sari toetab mõtteviisi, et igast lapsest võib saada president, kirjanik, tippsportlane või helilooja. Milline on sinu lugu?

kaanepilt

Walt Disney Company

Koomiksikogu. 100 /

Donaldi armastatud neljarattaline läbib uuenduskuuri! Ka selline legend nagu 313 peab ajaga kaasas käima. Nüüd Donald otsibki viise, kuidas oma auto rohelisemaks muuta…Tuuleenergia – Lihaste jõud – Päikeseenergia? Pidutseme koos! Nüüd on meil lugemiseks juba 100 lahedat Koomiksikogu!

Moroney, Trace

Viha /

Iga raamat sarjast „Minu tunded” on hoolikalt kavandatud, et aidata lapsel paremini oma tundeid mõista ja saavutada selle käigus oma elu üle suurem vabadus. Tunnetest rääkimine õpetab lapsele, et mõnikord on normaalne tunda kurbust, viha või hirmu. Kui suhtuda valulikesse tundmustesse sallivalt, naudivad lapsed oma maailma, on õnnelikud ja oma võimetes kindlad.

kaanepilt

Tammsaare, A. H.

Tõde ja õigus. I /

„Tõde ja õigus“ I (1926) on eesti kirjanduse üks ikoonilisemaid romaane – tüvitekst, mis pakub põnevust, keerulisi inimsuhteid, eksistentsiaalseid änge, eesti ajalugu ja eestluse otsinguid. Käesoleva kommenteeritud juubeliväljaandega tähistame 100 aasta möödumist romaani ilmumisest. Kommenteerinud Marju Kõivupuu, Jaan Lahe, Ülle Tarkianen, Maarja Vaino.

kaanepilt

Kikas, Liia

Väikelinna biit /

Esimene raamat Väikelinn heliseb värvikate tegelaste isiklikes ja loomingulistes eneseotsingutes, sidudes erinevaid põlvkondi. Koolibänd nimega Kolmapäev valmistub noorte muusikute konkursiks ning eakate džässansambel vajab uut trummarit. Konkursi lõpp kisub aga kriminaalseks ning ootamatud sündmused ei lase väikelinna elanikel hetkegi igavust tunda. Teine raamat Tuttavate tegelastega liituvad noored andekad kinomehed, kes kogemata avavad ühe unustatud ukse. Taamal tegutsevad tuttavad kurikaelad ja Kolmapäeva liikmed pannakse nii mõnegi terava väljakutsega proovile. Taas on erineva sünniajaga tegelastel võimalus üksteist mõista ja aidata. Liia Kikas on kultuuri vallas tegutsenud aastakümneid. Ta on osalenud animaseriaalide loomises („Ohtlikud lennud”, „Kes koputab mu uksele”), teinud autorifilme („Ime sünd”, „Teisel pool vett”, „Raudam, miks sa laulad”) ja hulgaliselt visuaalprojekte. Liia on kirjutanud näidendeid („Kontsertiino pintslile ja saksofonile”, „Sokisööjad I–III”, „Mannu ja Võlur”, „Võluri tütar”, „Kõndivate puude juhtum”, „Super 16”, „Kuupaiste sonaat”, „Raudami vaim”, „Naine, kes kõndis paljajalu kividel” jpt) ning juhendanud noorte loomerühmitusi. 2012. aastast on Liia Vana Vabriku Kinoteatri üks juhte. Liia ja Robert Kikaselt on ilmunud nukuteatriraamat „Sokilao saladus”. Pingeliste lugude kõrval huvitavad autorit karakterite ehedus ja areng, lemmikkeeleks on muusika. „Liia Kikas suudab harukordse soojuse, huumori ja osavusega kujutada eri vanuses ja sotsiaalse taustaga tegelaste elu ühes Eesti väikelinnas. Raamatust, kus täituvad ja luhtuvad unistused, purunevad ja kohtuvad südamed ning toimub nii mõndagi kriminaalset, leiab enda jaoks midagi kindla peale igas vanuses lugeja.” – Reeli Reinaus, kirjanik

kaanepilt

Carter, Chris

Tõeline kurjus /

Seekord on Hunteri ees eriti karm ülesanne – ta peab aitama FBI-l küsitleda oma kunagist sõpra ülikoolipäevilt. Need jutuajamised on põnevad, aga ka uskumatult räiged ja jubedad. Kuri geenius, kes on täiuslikkuseni lihvinud kontrolli oma keha ja emotsioonide üle, kel on psühholoogiharidus ja kes fantaseerib piinamisest, valu tekitamisest, jumalasarnase võimu tundest, on aastaid valimatult inimesi tapnud. Mis on tema motivatsioon ja mis või kes suudaks ta peatada? „See dramaatiline ja pingerohke põnevik sobib ideaalselt Thomas Harrise klassikalise teose „Voonakeste vaikimine“ fännidele. Siin on keerdkäike ja ootamatuid pöördeid ning see hoiab teid põnevil viimase leheküljeni.“ Booklist „Tõeline kurjus“ on Robert Hunteri sarja kuues raamat. Eesti keeles ilmusid „Krutsifiksimõrvad“ ja „Timukas“ 2023. aastal, „Öine jälitaja“ ja „Surmaskulptor“ 2024 ning „Ühekaupa“ 2025.

kaanepilt

Huang, Ana

Äraspidi mängud /

Rhys Larsen. Stoilisel, mornil ja ülbel eliitihukaitsja on kaks reeglit: kaitsta iga hinna eest oma kliente ja emotsioone sellesse mitte segada. Mitte kunagi. Tal pole kordagi tekkinud kiusatust neid reegleid rikkuda. Ja nüüd peab ta kaitsma Bridget von Aschebergi. Naist, kes unistab vabadusest elada ja armastada nii, nagu ta ise tahab. Hoolimata kõrgest seisusest, kohustuste ahelaist ja kokkuleppeabielust. Tuli nende vahel põletab reeglid tuhaks. Rhys on andnud vande kaitsta, aga kõik, mida ta tahab, on võtta. Teha ta enda omaks. Sest Bridget von Ascheberg on tema printsess. Päev päevalt, sentimeeter sentimeetri haaval langevad kaitsemüürid, kuni seistakse silmitsi tõega, mida ta enam eitada ei saa: see on armastus, mis võib hävitada nad mõlemad ja raputada riiki. „Äraspidi mängud“ on New York Timesi, USA Today ja Amazoni bestsellerite autori Ana Huangi noortele täiskasvanutele mõeldud romantilise sarja teine raamat, kuid seda saab lugeda ka iseseisva teosena. Sarja esimene raamat „Äraspidi armastus“ ilmus 2023. aastal.

kaanepilt

Fjell, Jan-Erik

Peitusemäng : kriminaalromaan /

Norra, 2019. Kui ühest Norra järvest leitakse noore naise surnukeha ja seejärel veel üks surnud naine, meenutab see kaks aastat tagasi vangide veo käigus põgenenud sarimõrvari Stig Hellumi käekirja. Tundub, et Hellum on ärganud ega kavatse peatuda. Texas, 2006. Mõne tunni pärast hukatakse surmamõistetu Nathan Sudlow. 11 aastat on ta vaikinud. Nüüd räägib ta oma loo vanglapreester Tom Sullivanile. Mis seos on Stig Hellumi ja Nathan Sudlow šokeeriva avalduse vahel? Norras algab kiire jaht kurjategijale, võetakse ühendust endise Hellumi grupeeringuga, vaadatakse läbi vanad toimikud ja kuulatakse üle lugematu arv inimesi. Uurija Anton Brekke peab juhtima mõrvajuurdlust ning ta seisab silmitsi ainsa asjaga, millesse ta päriselt usub: kurjusega.

kaanepilt

Fargo, Layne

Favoriidid /

Kõik arvavad, et Heath Rocha oli mu esimene armastus. Ei olnud. Mu esimene armastus oli iluuisutamine. Katarina Shaw’l ei pruugi olla kuulsat nime, raha ega toetavat perekonda, aga ta on alati teadnud, et tema saatus on uisutada olümpiamängudel. Kui ta tutvub Heath Rochaga, üksildase, hoolekandesüsteemi hammasrataste vahele jäänud poisiga, teeb nendevaheline silmapilkne side neist jääl kardetava paari. Oma heitlikus elus uisutamise – ja teineteise – külge klammerdudes saavad lapsepõlvekallimatest jäätantsumeistrid, kes lummavad maailma omavahelise tulikuuma keemia, mässumeelse tantsustiili ning otsekui Ameerika mägedel kulgeva suhtega. Kuni päevani, mil üks vahejuhtum olümpiamängudel nende partnerlusele ootamatult lõpu teeb. Nende viimase võistluse kümnenda aastapäeva lähenedes sütitab nende teadmata tehtud doksari taas huvi Shaw’ ja Rocha vastu väitega, et lähimate sõprade ja karmimate konkurentide intervjuudes paljastub nende „tõeline lugu”. Kat ei taha selle dokumentaaliga mingit pistmist teha, aga samas ei talu ta ka mõtet, et keegi teine tema pärandit kujundab. Nõnda siis räägib ta pärast aastakümnepikkust vaikimist oma loo: alates lapsepõlvetragöödiatest, mis teda Heathiga jäägitult ühte köitsid, kuni soovide põrkumiseni, mis nad teineteisest lahku viis. Sensatsiooniline kõmu on aastaid iga nende sammu saatnud, aga tõde võib olla artiklite pealkirjadest veel jahmatavam. Kati enda jutustus dramaatilisest tipputõusust ja masendavast langusest vaheldub skandaalsete katkenditega kõike päevavalgele tirivast saatest ning lisaks õhkub kogu loost Emily Brontë kuulsa romaani paeluvat pinevust, mis muudab „Favoriidid” erutavaks tantsuks kire, ambitsioonide ja võidu tõelise tähenduse vahel.

kaanepilt

Beaton, M. C.

Peigmehe surm /

„See laulatus ei või toimuda! Siin ei tohi mitte keegi abielluda! Siin luusib kurjus – kurjus, mida pole nähtud viis sajandit! See tseremoonia kutsub välja vanakurja enda ja saatan toob Lochdubhi surma!“ Pulmarahvas oleks võinud seda tõsiselt võtta. Paraku näeb Londonist saabunud kõrgseltskond Lochdubhi selgeltnägijas Anguses ainult külaveidrikku, kes on toodud rahvast lõbustama. Ja õige pea on Hamishil suuremaid probleeme kui Tommel Castle’il peatuvad kaks naist, kellega ta on olnud (või peaaegu olnud) kihlatud. Suuremaid kui veebruarikuine lumetorm. Isegi suuremaid kui peigmees Darius Palmerstoni tülinorimine kohalikus kõrtsis. Sest nagu Angus on ennustanud, leitakse hotelli hommikusöögisaalist vastne abielumees. Surnuna. Kahtlusaluste nimekiri on väga pikk. M. C. Beaton, kodanikunimega Marion Chesney, on üks kaasaja populaarsemaid šoti krimikirjanikke. Käesoleva raamatusarja peategelane on konstaabel Hamish Macbeth. Eesti keeles on selles sarjas ilmunud kolmkümmend kaheksa raamatut, viimane neist „Smugeldaja surm“.

kaanepilt

Adams, Sarah

Puutumatuse reegel /

Reeglid on rikkumiseks – eriti armastuses, eks? Lucy Marshalli elu on madalseisus. Tal ei õnnestunud Atlantas üksikemana hakkama saada, nüüd on ta kodus tagasi ja elab oma venna Drew’ majas. Isikliku tugivõrgustikuga ühenduse taastamine oli õige tegu, aga paratamatult tunneb naine, et on läbi kukkunud. Lucy nelja-aastane poeg väärib kõike, mida maailmal on pakkuda, ja ainus, mida naine talle anda saab, on oma tuba. Aga Drew on nii lahke onu, kui olla saab, ja veidi kvaliteetaega võib olla täpselt see, mida ema ja poeg elu taaskäivitamiseks vajavad. Seda seni, kuni Lucy kohtub Drew’ südant põksuma paneva parima sõbra Cooperiga. Kui Drew tajub, et õe ja sõbra vahel midagi susiseb, keelab ta kindla sõnaga igasugused vallatused. Tema arvates on Cooper kahtlemata selline mees, kellest õde peaks eemale hoidma: flirtija, seikleja ja võimetu pühenduma. Aga seni on Lucyle jäänud Cooperist hoopis vastupidine mulje: Cooper on aus ja tore mees ning naisel hakkavad tekkima tema vastu sügavad tunded. Kogu elu on Lucy püüdnud õigesti toimida ja näe, kuhu see välja viis – niisiis, mis oleks, kui ta prooviks teha midagi valesti?