Teated

Kasuta  e-kataloogi,sealt leiad rohkem informatsiooni raamatute kohta ja saad pikenda ise oma raamatute tagastamistähtaega !

    100 soovitust raamatukoguhoidjalt

LIIA soovitab:

Albert Uustulnd „Tuulte tallermaa” on 5-osaline romaanisari, mis ilmus aastatel 1985-1999.

Tuulisel õhtul jõuab inimtühja Sarviku saare randa paat Taavi ja tema lapseootel nooriku Eevaga. On talude päriseks ostmise aeg, Taavi vend Peeter on naabersaarel Arukal taluperemees ja enesele uue tare üles ehitanud. Taavigi ei taha enam vabadikuks jääda ja kiirustab oma elupaiga sisseseadmisega. Sarviku saar saab Taavile, muutudes mõisahärra tahtel Oldreks. Koos asutakse üles ehitama oma elu ja oma talu. Pere kasvab, tööd tuleb teha palju ja kerge see pole, kuid aastatega muutub saar omaks kõigile pereliikmetele ja talu rikkaks. Aga Eeva näeb, et Oldre toetab tugevasti Taavi turjale, vajutab õlad kühmu ning painutab pea rinnale.

„Tuulte tallermaad” on nimetatud rannarahva suurromaaniks ja seda ta ka on. Romaan ilmus 5 raamatuna, neist kolmas ja neljas raamat 2-osalisena. Tegevus toimub mitme aastakümne jooksul väikestel saartel. Uustulnd kujutab mitme põlvkonna rõõme ja muresid, töid ja pidulikumaid päevi. Raamatuid on hea lugeda, nad on ladusalt kirjutatud. On looduse kirjeldusi ja tegelaste mõtteid, omavahelisi suhteid ja vahel ka vimmakiskumist, mahlakaid ütlemisi ja sooja huumorit. Ka väikesaared ei jää ajaloosündmustest puutumata, aga Oldre uhkus ei kao. Kui vahepeal kolivad noored linna õppima ja tööle, osad pääsevad Rootsi pagulusse, siis raamatu viimases osas naaseb Taavi pojapoeg Oldrele ja jätkab seal vanaisa elutööd, ehkki on juba nõukogude aeg.

Soovitan veel:

Viiu Härm „Duubel kaks”, 2000

 Luuletaja Viiu Härmi esimene romaan jutustab äsja keskkooli lõpetanud Leenast, kes veedab suve kodust eemal filmivõtetel. Viiu Härm tnnneb väga hästi teemat, millest kirjutab, kuna ta on õppinud näitlejaks ning mänginud ise kolmes filmis. Hästi luuleline romaan, kust ei puudu südamlikkus, värvikad tegelased ning esimene armastus, ka nukrust on omajagu.

Viivi Luik, Seitsmes rahukevad, 1985

 Raamat räägib elust maal 50-ndate aastate algusest 5-aastase tüdruku silmade läbi. Tüdruk elab koos ema, vanaema ja onuga. Isa käib vahel harva. Laps oskab lugeda, aga ei saa alati loetust aru. Ka täiskasvanute juttudega on nii, et tihti räägivad nad üht, aga mõtlevad ja teevad hoopis teist. Väga nauditav lugemine.

Kihnu Virve 90.juubeli puhul soovitan teha või uuendada tutvust Tiina Laanemi 2009.aastal kirja pandud elulooraamatuga „Kihnu Virve. Nagu linnuke oksal”.

Värvikatest lugudest Virvel puudu ei tule. Raamatus jutustab ta Kihnumaast, oma noorusest ja merest. Sellest, kuidas ta oma teisepoole Jaaniga kokku sai ja kokku jäi. Sellest, kuidas sünnivad tema laulud (esimese laulu lõi Virve 14-aastaselt) ja Järsumäe pereansamblist. Juttu tuleb ka tema legendaarsest langevarjuhüppest.

Tiina Laanem: „Virve on kindel, et mingit ootamatut õnne ega vedamisi pole looja tema eluteele plaaninud. Saatus pole hellitanud. Pigem vastupidi. Seda enam tekitab imetlust, kui palju elurõõmu temas leidub.”

INGRIDI soovitused :

Veera Saar „Ukuaru“

„Ukuaru“ seondub esmalt filmiga, kus mängisid peaosi Elle Kull ja Lembit Ulfsak, kuid romaan on kaheosaline ja mõlema osa vahel on seos-soovitan seepärast raamatut lugeda.

Raamatus on lugu eesti naistest, nende valikutest või nende puudumisest, armastusest, suhetest ja loodusest.

Romaani esimene osa on vaesest metsatöölise tütrest Minnast, tema unistusest kergemast elust linnas, kuid tegelikkuses peab ta isaga metsatöödel kaasas käima. Ema on pühendunud pojale, tütre unistused on teisejärgulised. Minna lootused paremale elujärjele täituksid, kui ta abielluks rikka taluperemehega, kuid ta süda hoiab Aksli, vaese metsavahi poja poole, kes on pillimees ja pigem luuser.

Minna alustab oma koduloomist praktiliselt nullist koos ebapraktilise mehega. Minna ja Aksli suhteid iseloomustab kõige paremini lugu allikast. Ukuaru metsas on salapärane allikas. Kui sinna allikasse vaadata, siis näeb, mida vaataja on oma elus valesti teinud.

Elu edeneb, sünnivad lapsed, on saamatuvõitu, kuid armastatud mees, kuid see kõik katkeb, kui saabud teade, et Aksel on tapetud. Minna elu kaotab mõtte, ta annab alla. Kui masendus kõige suurem, näeb Minna unes oma kallist meest, kes ütleb talle: „Säh! Siin on Sulle haod, küta lastele tuba soojaks ja ära ulu!“. Minna tõuseb jalule ja hakkab taas tegutsema.

Romaani teine osa on ühe teise naise lugu. Kaili, õpetajast üksikema palavalt armastatud tütar, satub oma mehega Ukuarule. Naise noorpõlve armastus on Ukuaru Minna kasulaps Heino, lisaks tekivad tal tunded Minna poja Ennu vastu. Kaili peab otsustama, kelle poole ta süda kutsub.

Oluline osa on ka selles osas loodusel – Kaili igatseb, et saaks istutada oma metsa, mis kestaks inimpõlvi.

Lõpetuseks Minna mõte :„Igaüks peab otsima ja leidma Ukuaru“

Romaanid, mida ühendab võitlus vaba Eesti eest :

Kalju Rahu „Isamaa eest”

Romaani keskne kuju on allohvitser Jüri Kaaru, kellele vastandub negatiivne Boris Mardu, neid ühendab kiindumus Linda vastu. Vabadussõda jääb teoses küll tahaplaanile, rohkem tähelepanu tegelaste saatusel.

August Gailiti „Isade maa”

Gailiti romaan kujutab Vabadussõda kui seiklusterohket retke, kus olulisel kohal anekdootlikud juhtumised ja vedamised. Teoses on palju gailitlikult värvikalt ja küllusliku keelekasutusega tüüpe.

Albert Kivikas „Nimed marmortahvlil”

Raamat, kus Vabadussõja lahingutegevus on edasi antud üksikasjalikult. Romaan pälvis riigivanema auhinna. Nõukogude okupatsiooni ajal oli teos keelatud ja omandas kultusraamatu maine.

2002. valmis raamatust film.

Marju soovitab

Arno Kasemaa „Rannamännid“

Raamat koosneb kahest osast. Neist esimene jutustab Põhja-Eesti rannakülade elust ja olust 30-ndatel. See oli aeg, kui küla elu kulges merega ühes rütmis, meri andis leivakõrvase, tööd ja rikkustki. Väikestes külades, kus kõik teavad ja tunnevad kõiki, oli oma koht klatšil, eelarvamustel ning suhetedraamal. Nii et selles loos on täiesti tavaliste inimeste elud, neist vaesematel on pigem olmeraskused, rikastel pigem suhteraskused. Kordamööda kannavad elud endaga kaasa, kord on pilk ühel talul, siis teisel, kord ühel armastajapaaril, siis tulevad mängu teiste suhete keerdkäigud, ning muidugi kurikuulus salapiirituse vedu on üsna keskses rollis. Huvitavad karakterid ja kaasahaarav lugu. Raamatu teine osa on sõjaaegse ja –järgse aja lugu ja jätkab enam-vähem samade liinidega.

August Mälk „Õitsev meri” Tegevus toimub ühes väikeses rannakülas, kus elanikke ühendas nende ühine huvi merenduse vastu.

Herman Sergo „Näkimadalad” käsitleb Hiiumaa rootslaste elu ja saatust 18. sajandil. Eesti minekuga Vene impeeriumi koosseisu püüab aadel ka eestirootslased pärisorjastada, millega aga viimased ei lepi ning hakkavad oma õigust taga ajama.

Raimond Kaugver „Tee isa juurde“ Raamat jutustab noorteprobleemidest, mis kahjuks esinevad ka tänapäeval.

Piret soovitab

Värskest lugemiselamusest ajendatuna tahan soovitada väliseesti kirjaniku Gert Helbemäe romaani „Õekesed”. Esialgu suhtusin loetavasse ettevaatusega, kuid täiesti teenimatult, sest lõpuks röövisid need vanatüdrukud minu ööune. Vaesunud perekonna kolm tütart elavad Nõmmel kunagi suvilaks mõeldud majas ja elujärje parandamiseks on otsustatud võtta üürilised. Majja asub elama ka neljas õde, kes aastaid teenijana leiba teeninud, aga nüüd teistele abikäe ulatab. Õekeste läbisaamine pole just kiita, üks vendadest on surnud ja teine perekonna „must lammas”. Mis edasi saab, pole vast mõistlik kirja panna. Kõigel on piir, nagu ka raamatust võib lugeda. Romaanis on nii nuttu kui naeru ja palju mõtlemisainet. Lisaks ladus eesti keel ning jutustamisoskus, tõetruu olustik ja parasjagu ka põnevust. Samuti ei puudu müstika.

Kes siis Tammsaaret lugenud ei oleks? Siiski soovitan lugeda üle teose „Tõde ja õigus”, just esimese osa. Aasatate järel loeme raamatuid teisiti ja näeme ka ridade vahele rohkem või teise nurga alt. Ja kui see tõesti ei kutsu või pole aega – lugege läbi jutustus „Poiss ja liblik”.

1. Tuglas „Felix Ormusson”, mida on nimetatud ka autori tippteoseks.

Teost peetakse autobiograafiliste sugemetega olevat. On see enesepaljastus või katse luua ajajärgu tüüp?

Erudeeritud literaadi’ärra viibimine ühes talus, tema romantilised lookesed kahe naise suhtes, sisaldades eelkõige aga esseistlikke remarke nende kiindumuste, peaasjalikult aga kunstnikuelu, talendi, geniaalsuse kohta, kunstist laiemalt, armastusest…

Suvitus-, pihtimusromaan või päevik, igal juhul täis kütkestavaid looduskirjeldusi.

Ja kui ei jaksa, loe tema novelle. Soovitan!

 Raina Kruus,

Kose-Uuemõisa raamatukogust soovitab:

„Piibeleheneitsi“, August Kitzberg. Piibelehe-neitsi, kes on pisem kui pöialpoiss, elas harmooniliselt ja vaikselt oma lillemajas. Ta põlvitas suure kivi peal märja rohu sees ja nuttis. Mispärast ta vaeseke nuttis? Vihm oli tema maja üle ujutanud. See mis edasi saab ning milline on ta teekond uut kodu otsides …. seda tule loe imelisest lasteraamatust, mis ootab Sind raamatukogus…. „Piibelehe-neitsi“ on elamusi ja sõnaseadmiskunsti imetlusi pakkuv lasteraamat. Kindlasti paljude lastevanemate lapsepõlvelemmik, kus kaunis tekst ja ilusad pildid. Armas raamat, mida tutvustada ja kujundada lemmikuks tänapäeva lastele.

„Pahupidi puhkus“, Asta Kass. Sule silmad ja kujutle säravat päikest, maasikaid, mis rohukõrre otsa aetud, vanaema hõikamas lävepakult, pannkoogid taldrikul …. jne. Ehedad suvekaadrid ja nostalgia leiad Asta Kassi „Pahupidi puhkuse“ raamatust. „Pahupidipuhkuse“ iga lehekülg on täis nalju ja puänte. Saad teada, mis juhtus sääreväristajaga ja kes on Roosimemm. Raamat on täis nostalgiat ja seiklusi. Linnulennult saad lugedes kontsentreeritud ülevaate brigadiridest, sohvoosidest ja piimapukkides. Lugedes sukeldud seiklustesse, mis juhtuvad siis, kui kohalik lasteaed suvepuhkust peab ning Roosimemm otsustab abi pakkuda ja lasteaiarühm talus ulualust saab. Mis nipid on telklaagri seadmiseks? Need kullaterad leiad samuti raamatust, mis ootab kättevõtmist J Soovitan lugeda ka vanematel – naeruteraapia garanteeritud.

„Ninatark Muna“ Eno Raud. Kuidas saab muna olla ninatark, kui tal pole nina? Mis juhtub kui muna ei mäleta, et kana teda munes? Ja mis juhtuma hakkab, kui muna tahab olla targem kui kana? Eno Raua lustakas ja õpetlik lastejutt on väga sügavmõtteline ja õpetlik lugu upsakast ja ninakast munast. Raamat jutustab laia ilma rändama läinud munast ning tema seiklustest, kui kohtub sõbralike ja vähem sõbralike loomadega. Lõpuks koorub munast tibu, kes on arukam ja viisakam kui muna ning kes hakkab oma ema järgi igatsema. Kas tibu ja kanaema kokku saavad ning kuidas – seda loe edasi raamatust. Tore raamat, mille iga lause on täis õpetussõnu ja sügavmõttelisust. Suur abiline rikastamaks väikelapse maailmapilti ja miks mitte … võitmaks su lapse „Lapsepõlve lemmikraamat“ tiitlit.

Talveõhtutesse soovitan lastele ettelugemiseks veel: „Tilleprintsess“ Voldemar Millerilt ja „vana aja lood“ Tiia Toometilt. Juba veidi suurematele väärib näppu pistmist kindlasti „Silja, päikesekiir ja maailm“ Silvia Truult ja „Kadri“ Silvia Rannamaalt. Janno Põldmaa raamatus „Džuudopoisid“ on põnevust ja särtsu täis lood poistele. Jutud on vürtsitatud humoorikusega. Mis on ippon? Loe edasi raamatust J

Maarika Liepkalns Ardu raamatukogust soovitab

Heino Kiik „Maria Siberimaal“

Raamat jutustab loo küüditamisest 1949 aastal. Raamatu minategelane Maria on 50-aastane naine kes koos pojaga küüditatakse Siberisse. Algul on olud rasked, kuid ajapikku muutuvad olud paremaks, tänu eestlaste töökusele ja visadusele. Mõne aastaga eestlaste elujärg paraneb. Maria imestab kuidas on võimalik elada vaesuses kui on olemas viljakad põllu, heina ja karjamaad. Hoolimata sellest, et Maria on Siberis jõudnud heale järjele ei kõhkle ta hetkegi, kui avaneb võimalus naasta kodumaale.

Soovitan veel

Raimond Kaugver „Pariisi lõbusad naised“.

Raamatu peategelasteks on kahest üksikuks jäänud hakkajast naisest, kes teavad oma väärtust ja vastutavad oma elu edenemisel ise, mitte ei toetu liigselt teistele.

Ira Lember triloogia

„Kummuli kuu“

Irmel jätab oma peigmehega paariks nädalaks hüvasti, et sõita koos sõbrannaga turismireisile Süüriasse. Seal võlub teda imepärane idamaa kultuur, islam ja araablaste salapärane elu.

„ Must ratsanik“

Irmel elab koos pojaga taas kodumaal, kuid pole vabanenud idmaa mõjust. Endalegi üllatuseks avastab ta enda jaoks imelise võime.

„ Ööviilulid“

Irmel on abiellunud oma ülemuse Gerriga ja elab koos pojaga mehe kaunis, mereäärses majas. Uus kodu, uus elu, uued probleemid – need võtavad ta küll oma haardesse, jättes vähem aega möödanikule mõtlemiseks.

Elje Aru Kose raamatukogust soovitab

Aimee Beekman “Valikuvõimalus”

Hilises nooruses naisõpetajal Reginal tuleb oma elus teha palju valikuid. Lahkuminek oma pikaajalisest meestuttavast Tiidust. Notaribüroo külastus.

Plaan päranduseks saadud maja maha müüa muutub, kui Regina ööbib seal esimest korda. Siit saavadki alguse tema valikuvõimalused. Uus elukoht, uus töökoht ning käes ongi aeg perekonna loomiseks. Muidu ei saakski, sest nõukogude naisel peab perekond – mees ja lapsed – olema. Nii alustab Regina oma isemoodi perekonna loomist. Kõigepealt vaja soetada endale seaduslik abikaasa. Sobilikuks abikaasakandidaadiks osutub Ants, igati hea inimene, kuid siiski alkohoolik ja isaks tema lastele küll ei sobi. Laste saamiseks tuleb teha valikuid vanade tuttavate, kuid võõraks jäänud meeste hulgast. Hea sõbranna Mari aitab natuke taustauuringuid teha…. ja kõik lähebki nagu lepase reega. Või kas ikka läheb?

Reginal „hakkas ääretult kurb ja kõle, et ta lastele olid juhtunud seesugused isad, kes oma lihastest järeltulijatest põrmugi ei hoolinud”. Sellise lausega lõpebki raamat.

Raamat ilmus esmakordselt aastal 1978, paras aeg uuesti lugeda ja meelde tuletada.

Raimond Kaugver “Meie pole süüdi”

Poleks paha meenutada, millised olid suhted õpilaste ja õpetajate vahel eelmise sajandi 80-ndatel aastatel. Kas midagi on muutunud? Koolikiusamine ja koolivägivald on endiselt olemas, kahjuks.

Oskar Luts “Tagahoovis”

Raamat, mida võib lugeda alati. Värvikad tegelased, kelle rõõmudest ja muredest osasaamine soojendab iga lugeja südant.

Liia soovitused

Madde Kalda “Seitse tähte taeva Sõelas“

Madde Kalda esimene ja ainsaks jäänud romaan enam kui saja-aasta tagusest Läänemaa küla- ja taluelust.Südamlik, autori ema elulool põhinev raamat. Lisaks haaravale tegevustikule saab aimu tolle aja rahvakommetest ja talude päriseks ostmisega algavast kihistumisest talurahva seas.

Soovitan veel

Rein Sikk “Minu Ugrimugri : uskumatud seiklused soome-ugri inimeste ilmas“

Leelo Tungal, “Seltsimees laps ja suured inimesed : veel üks jutustus õnnelikust lapsepõlvest“

Tõnu Õnnepalu “Paradiis“

 Ingridi soovitused

1. H. Tammsaare „Elu ja armastus“

See on hea raamat, mis kirjutatud Tammsaare lemmikteemal – mehe ja naise vahelised suhted. Romaanis on draamat, koomikat, traagikat, paatost, kulunud tõdesid. Ei teagi, kas on eesti kirjanduses teist teost, kus nii palju kordi trükitud ära sõna ARMASTUS.

19-aastasele Irmale oli see esimene ja suur armastus, Rudolfil, kes oli umbes kaks korda sama vana kui Irma, oli olnud palju armusuhteid ja tegelikult ta ei uskunudki enam armastusse. Siit võiks teha järelduse, et suhe toimib siis, kui inimesed on samaealised, samasuguse emotsionaalse ja elulise kogemusega. Lisaks sellele, et alguses, kui see nende suhe algas, siis see baseerus valedel ning valedele rajatud suhe on juba eoses iseenesest vale.

Romaanis ei puudu ka kiremõrv.

Tammsaare teksti ja lauseehitust on mõnus lugeda , üks tekstinäide :

„Sest ilmas on ikka nõnda, et kui armastab mees, siis ei armasta naine, ja kui armastab naine, siis ei armasta mees. Teist ei ole. Minul on alati sellepärast kõik kuramaasid lörri läind, et mina hakkan armastama, aga niipea kui mees näeb, et juba armastad, kohe teeb sääred. Mees tahab, et peab lõbus olema, aga kes siis saab lõbus olla, kui ta juba armastab.“

Raimond Kaugver „Nelikümmend küünalt“

Peategelane mõtleb oma sünnipäeval tagasi neile neljakümnele aastale – küünal haaval.

Jaan Kross “Tahtamaa”

Jaan Krossi viimane romaan “Tahtamaa”, mis räägib maa tagastamisest õigusjärgsele omanikule 1990. aastate alguses

Silvia Truu „Pilvede kõrval toas“

Lastekirjaniku kirjutatud kurb jutustus täiskasvanutele mehe kaotanud naisest.

Sirje soovitused

Sattusin lugema Eesti Ekspressis ilmunud kirjutist Valentine Nõlvakust. Meenus, et 2007 aastal ilmus kirjastuselt Varrak tema mälestuste raamat “ELLUJÄÄJA MÄLESTUSED“, mille tollal suure huviga läbi lugesin. Raamat kandideeris ka Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali auhinnale.

Leidsin sarnasusi oma vanaema elukäiguga, mis ei olnud küll nii traagiline, aga samas keeruline ja täis ootamatuid väljakutseid nagu sõja-aja inimestel ikka. Hetketi tekkis mõte, ega nad viimati kohtunud, samas sain aru, et sellel ajal kui Valentine oma lastelaste juurde Kuusallu jõudis, oli minu vanaema juba manalateel…Minusse on jäänud sügav kahetsus, et tollal kui vanaema veel elas, polnud minul, noorel inimesel aega kuulata tema mälestusi…Sestap lugesin huviga Valentine Nõlvaku kirjapandut.

Olen kohanud keerulise elusaatusega inimesi, keda aeg on muserdanud, kes ei taha möödunut meenutada. Meil, noorematel on siiski neid mälestusi väga vaja, et hinnata käesolevat aega, et väärtustada, seda, mis meil olemas.

Tema eluloost vaimustusid lavastaja Peeter Volkonski ja filmimees Jaak Kilmi, kes kirjutasid „Ellujääja mälestuste“ põhjal kuueosalise telesarja stsenaariumi. Nad osalesid sellega ka EV100 raames korraldatud teledraamasarjade konkursil, kuid ei osutunud 27 töö hulgas võitjaks. Siiski vääriks see lugu jäädvustamist. Jään huviga ootama, millal telesari teoks saab.

Kose valla raamatukogudes on Valentine Nõlvaku mälestusteraamat ootamas uusi lugejaid!

Soovitan raamaturiiulitelt üles otsida ka

Mats Traat ‘‘Inger‘‘

Kaunis lugu armastusest.

Stella Noode “Varastatud õnn“; “Tagasi koju“; “Ja saabub õhtu“

Ema kirjutatud, tütre illustreeritud kolmeosaline romaan.

Raamatukogupäevad Kose Raamatukogus

Raamatukogupäevad olid Kose Raamatukogus tegusad.
Tasuta raamatu laadalt leidis uue omaniku 472 raamatut. Täname annetajaid – Urmas Roots, kirjastus Kentaur, Signe Mirka, Heleri Vahemäe, Keiu Mutanen, Marianne Ulm jpt
Raamatukoguhoidjaid asendasid ning raamatuid laenutasid ning soovitasid Katrin Taniste, Kristel Kadapik ja Siim Pohlak.
Kose Lasteaia Lepatriinu rühmale loeti ette Astrid Lindgreni jutte. Kose Päevakeskuses tutvuti e-lugerite ja e-raamatutega.
Lugejatega kohtu…s raamatukogus Reeli Reinaus.
Järgmised üleriigilised raamatukogupäevad toimuvad aasta pärast.

Miks e-raamat?

Kose valla raamatukogud praegu e-raamatuid ei laenuta, kuid on palju erinevaid kohti, kust neid lugeda saab.

E-raamatu lugemiseks on vaja vaid tavalist lauaarvutit, süle- või tahvelarvutit, lugerit või nutitelefoni ja internetiühendust. E-raamatu suudab veebipoest osta ( palju raamatuid on ka tasuta) ja olemasolevasse seadmesse laadida igaüks ja lugemiseks endaks pole internettigi tarvis.

Kose Raamatukogul on kolm e-lugerit (Apollo, Kobo, Elonex), mida on võimalik kohapeal kasutada. Apollo e-lugeris on 118 eestikeelset klassikaraamatut, lisaks Robin Sharma „Pühamees, surfar ja tegevjuht“ , Charlotte Roche „Märgalad“, Mart Kadastik „ Suvi sulab talvel“, üle 340 võõrkeelse klassiku inglise, vene ja saksa keeles.

Huvilistel on võimalik e-raamatuid lugeda ja alla laadida erinevates kohtades.  Tasuta e-raamatute keskkonnad, mida saate arvuti, nutitelefoni või e-lugeri olemasolul kasutada:

http://www.digar.ee/arhiiv/et (Rahvusraamatukogu kasutajakeskkond, mis pakub juurdepääsu digitaalarhiivis talletatud väljaannetele. Nende hulgas on e-raamatuid, ajalehti, ajakirju, kaarte, noote, fotosid, postkaarte, plakateid, illustratsioone, audioraamatuid ning muusikafaile, online lugemine.)

http://www.rahvaraamat.ee/c/tasuta-e-raamatud/4/1/et (Allalaadimise link saadetakse e-postile, kasutajaks registreerumine ei ole vajalik)

http://www.apollo.ee/e-raamatud/eestikeelsed-e-raamatud/tasuta-e-raamatud (Allalaadimise link saadetakse e-postile, kasutajaks registreerumine ei ole vajalik)

http://www.kriso.ee/tasuta-e-raamatud (Allalaadimise link saadetakse e-postile, kasutajaks registreerumine ei ole vajalik)

www.gutenberg.org (Online lugemine, allalaadimise link )

http://www.luts.ee/index.php/e-raamatudttp://www.apollo.ee/e-raamatud/eestikeelsed-e-raamatud/tasuta-e-raamatud  (e-raamatud on valminud Tartu Linnaraamatukogus ja neid võib vabalt kasutada ja levitada.)

http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php (Võimalik lehitseda vanemaid eestikeelseid raamatuid ja haruldasi kalendreid, milledest paljud on säilinud ainult arhiivraamatukogus. Lisaks on siin kättesaadavad ka mõned 30-ndate aastate teatmeteosed, lasteraamatud ja väliseesti trükised)

http://www.digiraamat.ee/index/index/tab/free ( Allalaadimiseks tuleb teha kasutajakonto või sisestada nimi ja e-posti aadress, millele saadetakse allalaadimise link)

“PISIKE PUU”

Beebiraamat “Pisike puu” on mõeldud kingitusena 2015. aastal ning järgnevatel aastatel Eestis sündivatele lastele. Kinkeraamat, mille eesmärk on toetada laste lugemishuvi ja väärtustada eesti lastekirjandust, jõuab oma uute omanikeni kõikjal Eestis alates oktoobrist koostöös kohalike omavalitsuste ning raamatukogudega. Kinkeraamatu on koostanud Eesti Lastekirjanduse Keskus ning rahastaja on Kultuuriministeerium.

Kose valla lapsed, kes on sündinud 2015. aastal, nende vanemad palun pöörduge Kose Raamatukogu poole oma lapse kingituse kätte saamiseks.