"Tarkuseallikas voolab läbi raamatute" - Kreeka vanasõna

Ajaloost

Ajaloost

1908 – 21.03 kinnitas kuberner Eesti Rahvahariduse Seltsi Kose Haruseltsi raamatukogu asutamise otsuse. 06. juuli – raamatukogu ametlik avamise päev.

1922 – Raamatukogu sai ruumid Kose Seltsimaja II korrusele.

1925 – Kose raamatukogu arvati avalike raamatukogude võrku.

1941 – Sõjatulekahjus hävis Kose Seltsimaja koos raamatukogu varadega.

1949 – Ravila valla täitevkomitee korraldusel taasalustas raamatukogu tööd Kose kultuurimaja, praeguse pastoraadi, väikeses saalis.

1950-1959 – Kose Rajooni Raamatukogu seoses Kose Rajooni moodustamisega

1960-1966 – Harju rajooni II raamatukogu, sest Kose rajoon liideti Harju rajooniga.

1979 – Seoses Kose Küla RSN TK kolimisega uude majja sai raamatukogu juurde ruume.

1983 – 21.03. tähistati Kose raamatukogu 75. aastapäeva. Valmis Marju Vergi koostatud Kroonika.

1984 – Kolimine keskküttega ruumidesse 3-toaline korter Vahtra tänav 20-3.

1989 – Kose raamatukogust sai Kose valla eelarveline asutus.

1996 – 01.07. alustas Kose Raamatukogu tööd uutes avarates ruumides Ravila mnt. 12

1998 – Esimene arvuti ja raamatukoguprogrammi „Kirjasto 3000“

1999 – Raamatukogus registreeriti esmakordselt 1000. lugeja aasta jooksul. Loodi interneti püsiühendus.

2003 – Internetipõhise raamatukoguprogrammi URRAM kasutusele võtmine.

2005 – 01.10 alustati elektroonilise laenutusega.

2006 – Võeti kasutusele Kose valla raamatukogude ühtsed lugejapiletid

2007 – Kinnitati raamatukogu põhimäärus ja kasutamise eeskiri. Kõikidele raamatukogu töötajatele omistati Raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni IV aste.

2008 – 100. aastapäeva tähistamiseks korraldati raamatukogu tegevust tutvustavate ürituste nädal. Viidi läbi raamatufondi inventuur.

2009 – Alustati uute raamatukogu ruumide projekteerimist.

2012 – Algasid ehitustööd Kose tulevases kultuurikeskuses.

2013 – 01.07 Kose valla keskne raamatukogu, haruraamatukogud Kose-Uuemõisas, Orus ja Ravilas. Ühinesid Kose ja Kõue vald, uueks nimeks Kose vald. 10.09 raamatukogu alustas tööd Kose Kultuurikeskuses Hariduse tänaval.

2014 – 01.03 liitusid Kose Raamatukoguga Ardu ja Habaja raamatukogud.

2015 – 18.05 Kose Raamatukogu sai kultuuriministri ja kantsleri tänukirja ning eripreemiana „Tabamata Vilde“ otsinguil e-Vilde tabamise ja e-lugemise edendamise eest.

2017. aastal oli Kose Raamatukogus lugejaid 1241, neist mehi 28%. Lugejatest moodustavad enamuse töötajad 43% ja lapsed 35%, pensionäre oli 9%. Vanim aktiivne lugeja on 93-aastane, noorim 6-aastane.

2018 – 21.03 Kose Raamatukogu 110. Kolleegipäev. Tänuüritus

2019 – 21.10 Raamatukogupäevade “kohtume raamatukogus” avamine Kose Kultuurikeskuses

2019 arvudes:  31. detsembri seisuga on Kose Raamatukogus 34 568 raamatut, neist 1642 lisandus 2019. aastal.
Registreeritud kasutajaid 1463 (neist lapsi 494), kes külastasid raamatukogu 22 966 korral. Iga kasutaja käis raamatukogus keskmiselt 15,7 korda aastas. Laenutusi oli 36 632, see teeb iga lugeja kohta 25 raamatut.
Kogude ringlus ehk raamatukogu laenutuste ja kogude suuruse suhtarv on 1,08
Lugejatest 43% on töötajad, lapsi on 34%, pensionäre 9,7%. Meeste osakaal on 29%, vanim lugeja on 95-aastane.
Üritusi oli 51 ( neist lastele 22), kus osales 539 inimest, raamatunäitusi oli 65 ( neist lastele 31), rühmakoolitusi 33, kus 863 osalejat.

Asukohad

1908-1912 – Kose teemajas, praegu Kehra mnt. 3

1912-1913 – Gustav Preimeri majas

1913 – Jaan Tolmani majas

1922 – Kose Haridusseltsi rahvamajas II korrusel

1949-1954 – Kose kultuurimaja väikeses saalis, praegu pastoraadi hoone

1954 – Spordiväljaku tn. 7

1955-1959 – Aia tn. 1

1959-1984 – Jõe tn. 1

1984-1996 – Vahtra tn. 20-3

1996-2013 – Ravila mnt. 12

2013 – Hariduse 2, Kose Kultuurikeskuses

KOSE  RAAMATUKOGU  TÖÖTAJAD  1908 –

JUHATAJAD LAENUTAJAD
Tõnis Hommik 1908 – 1916
Koguhoidjad 1908 – 1941
Vastutav komisjon koosseisus:
T.Hommik Gustav Veinberg päevapiltnik
J.Tolman Gustav Preimer treial
O.Orav Roosa Jakobson (Nurk) tööline
H.Kivistik Hans Kruusement pagar
Jaan Tolman raamatukaupmees
Gustav Lindvest kooliõpetaja
Eliisabet Muru kooliõpetaja
Peeter Nurk Ravila vallakirjutaja
Ellen  Kukk 1949 – 1950
Leida  Võrro 1950 – 1954 Mia  Valge 1950 – 1951
Leida  Tamme 1951 – 1958
Helmi  Piilbaum 1955 – 1960
Tiiu  Brenner 1959 – 1960
Vilma  Pill 1960 – 1962 Aita Plakk 1960 – 1962
Aita Plakk (Tammeleht) 1962– 1968 Helga Hallikamaa 1962 – 1966
Marje Klooster 1963
Helle-Mai Priks 1963 – 1964
Silvia Nõmmela 1964 – 1966
Uno  Malk 1965
Vilma  Pill 1968 – 1969
Helvi Klaan 1969 – 1973 Mare  Elm 1970 – 1971
Helen  Klaan 1971
Heljo Järvelaid 1971 – 1973
Heljo Järvelaid 1973 – 2013 Helve Kurjamaa 1973
Anne Rande 1973 – 1975
Ann Järvsoo 1974
Helve Kurjamaa 1974- 1975
Anne Kelnik 1975 – 1976
Marju Kummel(Verk )  1977 – 1984
Liia  Metsis (Oll) 1984 –
Marju Purgats 1987 – 1993
Sille Kurjamaa 1994 – 1995
Ene Prosso 1995 – 1996
Ingrid Kuusk 1995 –
Tiina Volmerson 1996 – 1997
Helen Niidas(Solomon) 1996 – 1998
Marju Purgats 1998-2001
Elje Aru

Meeli Sõlg

2017-

2019-

Sirje Bärg  – direktor 1.07.2013 Heljo Järvelaid 2013-2014