Üritusest:

Kose Raamatukogu saab 110 aastaseks.

07.oktoobri 1907.a. otsustas Eesti Rahvahariduse Seltsi Kose haruselts peakoosolekul asutada oma raamatukogu.

21.03.1908 kinnitas kuberner Eesti Rahvahariduse Seltsi Kose Haruseltsi raamatukogu     asutamisotsuse, mis avaldati :

Эстляндские губернские ведомости = Estländische Gouvernements-Zeitung = Eestimaa Kubermangu Teataja, nr. 13, 27 märts 1908 — Разрядъ X.

Esimeseks vastutavaks juhatajaks valiti Kuivajõe vallakirjutaja Tõnis Hommik (1870-1957).

13.jaanuaril 1908.a. oli koos 85 eksemplari raamatuid ning 06. juuliks raamatukogu ametlikul avamise päeval, oli raamatukogu jaoks kogutud 301 raamatut.

13.jaanuaril valiti seltsi peakoosoleku poolt raamatukogu komisjon ning kinnitati kodukord, mille järgi raamatute lugemine oli tasuline. Seltsi liikmetele aastamaks 50 kop., teistel 1 rbl., üksikuid raamatuid laenates vastavalt 5% ning 10% raamatute hinnast.

1911.a. kulutati uute raamatute ostmiseks 45 rubla, 1912.a. 14 rubla, 1913.a. 28 rubla ja selle raha eest osteti u. 50 raamatut.

Esimene asukoht Kose teemaja 1908-1912 ( praegune Kehra mnt. 3)

Aastatel 1912-1913 Gustav oli raamatukogu Preimeri majas. 1913.a. koliti raamatud Jaan Tolmanni majja

1916.a oli raamatute üldarv 785 eks. Sõja ja segaste oli 1932.a. järel kõigest 230 raamatut, kuid nüüd tõusis raamatute arv 840 peale – Ravila valla ja Hasomini (Haridus- ja Sotsiaalministeerium) toel.Lugejate arv aastas 80-85.

1922.a. sai raamatukogu sai uued ruumid Kose Seltsimaja II korrusel

1925.a. Kose Raamatukogu arvati avalike raamatukogude võrku.

Raamatukoguhoidjad 1908-1941:

Gustav Veinberg päevapiltnik

Gustav Preimer treial (1912-1913)

Roosa Jakobson (Nurk) Kose Piimaühingu töötaja

Hans Kruusement pagar

Jaan Tolmann päevapiltnik, raamatukaupmees

Gustav Lindvest (Lindmets) kooliõpetaja

Eliisabet Muru kooliõpetaja

Peeter Nurk Ravila vallakirjutaja

1935.a. 20. oktoobril toimus Kosel Eesti Raamatu 400. aastapäevale pühendatud aktus

1937 .a. 21. jaanuaril korraldati Kose Haridusseltsi poolt raamatukogu päev. Osavõtjaid 70

1941.a. hävis sõjatulekahjus Kose Haridusseltsi maja koos raamatukogu varadega

1949.a. Ravila valla täitevkomitee korraldusel taasalustas raamatukogu tööd Kose

kultuurimaja, praeguse pastoraadi, väikeses saalis Jõe tn.4

1950.a. novembris alustas tööd Leida Võrro, esimene eriharidusega juhataja Kose Raamatukogus, kus oli juba 1860 raamatut ja 560 brošüüri ning ajakirja.

Raamatukoguhoidjatena töötasid: Mia Valge (1950-1951)

Leida Tamme (1951-1958)

1950 -1959.a. seoses Kose Rajooni moodustamisega Kose Rajooni Raamatukogu. Kose Rajooni Raamatukogu suunas ja kontrollis kogu rajooni raamatukogunduse tegevust. Talle allusid Alavere, Anija, Ardu, Kiviloo, Kuivajõe, Kõue, Palvere, Pikavere, Pikva, Ravila, Tuhala, Voose ja Äksi külaraamatukogud, Kehra Alevi Raamatukogu ning Kose Rajooni Lasteraamatukogu asukohaga Kehras.

1959.a. kolis raamatukogu tolleaegse külanõukoguga ühte majja Jõe t. 1 ( sinna jäädi aastani 1984).

1960-1966a. seoses sellega, et Kose rajoon liideti Harju rajooniga nimetati raamatukogu Harju rajooni II raamatukoguks

Raamatukoguhoidjatena töötasid : Tiiu Brenner (1959-1960)

Helga Hallikmaa (1962-1966)

Marje Klooster (1963)

Helle-Mai Priks (1963-1964)

Silvia Nõmmela (1964-1966)

Uno Malk (1965)

1970.a. liideti Kose ja Paunküla raamatukogud. Kose-Paunküla paarisraamatukogu, kus aruandlus ja raamatukogu fondid jäid mõlemale raamatukogule eraldi. Paunküla raamatukogu juhataja töötas osa nädalast Kosel .

Tsentraliseeritud süsteemi loomisel allutati kõik raamatukogud Harju Rajooni Keskraamatukogule Keilas ja nimetuseks sai Harju Keskraamatukogu Kose haruraamatukogu. Paunküla raamatukogu likvideerimisel jäi Paunküla Internaatkodusse Kose haruraamatukogu laenutuspunkt

Raamatukoguhoidjatena töötasid : Mare Elm (1970-1971)

Helen Klaan (1971)

Heljo Järvelaid (1971-1973)(2013-2014)

Helve Kurjamaa (1973)

Anne Rande (1973-1975)

Ann Järvsoo (1974)

Helve Kurjamaa (1974-1975)

Anne Kelnik (1975-1976)

                                                            Marju Kummel (Verk) ( 1977-1984)

1979.a. seoses Kose Küla RSN TK kolimisega uude majja sai raamatukogu juurde uusi ruume, kuid jäi ahjuküte

21.03.1983.a. tähistati Kose raamatukogu 75. aastapäeva. Selleks puhuks sai valmis Marju Vergi poolt koostatud kroonika, kus lisaks raamatukogu ajaloole oli kajastatud ka Kose aleviku ajalugu.

Raamatukoguhoidjana tuli tööle Liia Metsis (Oll) 1984-….

1984.a. toimus kauaoodatud kolimine keskküttega ruumidesse, kus raamatukogu kasutusse anti 3-toaline korter Vahtra tänav 20-3

Raamatukoguhoidjatena töötasid : Marju Purgats (1987-1991)

Sille Kurjamaa (1994-1995)

Ene Prosso (1995-1996)

Ingrid Kuusk (1995-…)

01.07. 1996.a. alustas Kose Raamatukogu tööd uutes avarates remonditud ruumides Ravila mnt. 12, vana koolimaja II korrusel

 Raamatukoguhoidjatena töötasid : Tiina Volmerson (1996-1997)

Helen Niidas (Solomon) (1996-1998)

Marju Purgats ( 1998-2001)

1998.a. EV Kultuuriministeeriumi toetuse abil sai Kose Raamatukogu arvuti ja raamatukoguprogrammi „Kirjasto 3000“

1999.a. alustati uudiskirjanduse sisestamist raamatukoguprogrammi, raamatukogus registreeriti esmakordselt 1000. lugeja aasta jooksul.

Küla Tee projekti raames eraldatud summade eest sai raamatukogu Interneti püsiühenduse.

2003.a. alustati uudiskirjanduse sisestamist uude internetipõhisesse raamatukoguprogrammi URRAM

Raamatukogus tähistati 95. aastapäeva

2004.a. URRAMis hakati arvele võtma varem ilmunud kirjandust.

03.01.2005 alustati lugejate registreerimist programmis URRAM ning

03.10.2005 sai alguse elektrooniline laenutus Kose Raamatukogus.

2005 .a. oli Kose Raamatukogus :

lugejaid       1 199

laenutusi   30 316

külastusi   15 885

raamatuid 26 598

ajalehti       8 nimetust

ajakirju     43 nimetust

2006.a. lõpetati teavikute arvelevõtmine raamatukoguprogrammis URRAM

02.01. alustati perioodika arvelevõtmist ja laenutamist URRAMis

Võeti kasutusele Kose valla raamatukogude ühtsed lugejapiletid

2007.a. kinnitati Kose Raamatukogu põhimäärus ja Kose Raamatukogu kasutamise eeskiri.

Kõikidele Kose Raamatukogu töötajatele omistati Raamatukoguhoidja   kutsekvalifikatsiooni IV aste

2008.a. toimus Kose Raamatukogu 100. aastapäeva tähistamiseks raamatukogu tegevust tutvustavate ürituste nädal 07.04.-11.04

Õpilastele korraldati omaloomingu võistlus „Minu unistuste raamatukogu“

Viidi läbi inventuur raamatufondi lõplikuks korrastamiseks raamatukoguprogrammi URRAM kasutades, mille käigus eemaldati kogust aegunud ja lagunenud trükised

2008.aastal oli Kose Raamatukogus :

lugejaid       1125

                             laenutusi   33 893

külastusi   15 129

raamatuid 25 376

2009.a. alustati endise Kose Teeninduskooli hoone detailprojekteerimist

2012.a. algasid ehitustööd Kose tulevases kultuurikeskuses

Alates 01.07.2013 töötab raamatukogu direktorina Sirje Bärg

2013.a. septembris kolis Kose Raamatukogu vastvalminud Kose Kultuurikeskusesse ning               10.09.2013 alustas tööd uutes avarates remonditud ruumides

Vabariigi Valitsus otsustas haldusterritoriaalset korraldust muuta ning moodustada Kose ja Kõue valla ühinemise teel uue omavalitsusüksuse – Kose vald.

Ühinenud Kose vald sai uue valla staatuse valimistulemuste kinnitamisest 26.10.2013.

01.07.2013.a. sai Kose Raamatukogust Kose valla keskne raamatukogu, kellele alluvad Kose-Uuemõisa, Oru ja Ravila haruraamatukogud.

2014.a. saavad Kose Raamatukogu haruraamatukogudeks Ardu ja Habaja raamatukogu.

Kose Raamatukogu sai kultuuriministri ja kantsleri tänukirja ning eripreemiana „Tabamata Vilde“ otsinguil e-Vilde tabamise ja e-lugemise edendamise eest.

2017.aastal oli Kose Raamatukogus lugejaid 1241, neist mehi 28%. Lugejatest moodustavad enamuse töötajad 43% ja lapsed 35%, pensionäre oli 0,9%. Vanim aktiivne lugeja on 93-aastane, noorim

6-aastane.

31.12.2017 seisuga oli raamatukogus 34 172 teavikut, mida laenutati 41 141 korda.

Kose Raamatukogu lugeja külastab keskmiselt aastas raamatukogu 21 korda ja laenab aastas 33 raamatut.